Õpi laulust eristama linde *

Ilmselt ülehindasin eelmisel nädalavahetusel temperatuuri ja nüüd on mul kohutav Nohu. Ma olen liiga haige, otsustasin, homme trenni minna ei saa. Seepeale panin selga jope ning läksin loomaaeda linnulaulu koolitusele.
Prioriteedid...

Hea oli tõdeda, et Siutsust on midagigi kasu olnud, lehelinnud ja tihased ja rästad tunnen juba ära. Selle kahe tunni jooksul kuulsime-nägime 19 erinevat laululindu. Sain vastuse ka mind ammu painanud küsimusele. Lind, kes haleda veoauto moodi piiksub, on suure tõenäosusega musträstas.

Aga laulust olulisemad on minu jaoks need lood, mida juurde räägitakse.
Näiteks arvanud vanarahvas, et kui linavärstrik kevadel madalalt lendab, siis tuleb halb linaaasta. Mulle tundub, et lina oli vanarahvale võtmetähtusega, kui mõelda, palju erinevaid ennustusi sellega seotud on. Iseasi, kas linavärstrik ka ise talle pandud ootustest midagi teadis.

Palju räägiti kuldnokast. Et pesakasti ei pea panema tegelikult väga kõrgele. Et ei kuldnokal, ega ka oravatel ( kes samast august sisse mahuvad), pole kõrgus oluline. Peamine on pigem turvalisus, et kassid, inimesed juurde ei pääse.
Meie siin Eestis poputame kuldnokkasid, ehitame pesakaste, aga mujal neid väga ei armastata, kuna nad on põhilised marjasööjad. 

Samas näiteks Mozart olevat pidanud puuris kuldnokka ja saanud laulust inspiratsiooni.

Marjasõbra sõber võiks hoopis olla suurnokk vint, kes sööb marjade asemel kirsikive. Mõelda, kui toreda koostöö saaks.

Hindamisest

Postkasti potsatas kiri koolitusinfoga. Lugesin: enesekindluse koolitus, ja rõõmustasin- täpselt mulle! Uuesti lugedes selgus, et lugesin valesti, tegemist on siiski eneseväljenduskoolitusega. Olin rõõmus edasi, sest ka sellega on mul kõvasti probleeme. Kas tõesti on tulemas päev, kui inimesed saavad lõpuks minust aru?!
Saatsin sooviavalduse ära ja jäin otama. Ootan ootan, koolituse aeg läheneb, aga mitte mingit vastust. Ju mind siis ei valitud, leppisin.Aga no ka eitava vastuse oleks ju võinud saata...

ühel päeval kõne, me pole saanud teie vastust, et kas osalete või mitte.. ?!?  vestluse käigus tuli välja, et olin kogemata andnud vigase meiliaadressi.. niipalju siis enese väljendamisest... 

aadress lubati õigeks parandada ja info uuesti saata. Aga endiselt ei jõudnud minuni mitte ühtegi kirja. Ma olin telefoni teel peamised vastused kätte saanud, seega ei hakanud rohkem torkima, aga natuke oli ikka kõhe tunne. Äkki sain valesti aru? Äkki midagi muutus?  ..

läksin siiski kohale, kõik oli, nagu peab.. aga selgus. Et tegelikult oli tegemist. Avaliku esinemise koolitusega..

no ega seegi mööda külge maha jookse.

teooriaga vaheldumisi esitasime erinevaid kõnesid- nii ette valmistatult kui ette valmistamata, seejärel toimus esinemise analüüsimine.
Siinkohal pean end tänama, et mul on blogi. Aeg, mis teistel kulus mõtlemisele- mida rääkida, sain kulutada rahulikult, kuidas....

Koolituse vau efektiks osutus, aga, tagasisidestamine.

Ma ei talu kriitikat. Mulle on elu jooksul mitu korda öeldud, et ma pole õpetatav.. Isegi, kui ma välja ei näita, sisemiselt solvun. Negatiivne kriitika tekitab minus trotsi, tahtmise käega lüüa. Positiivne piinlikust. Sellepärast meeldivad mulle hinded. Need on objektiivsed külmad numbrid, ilma kellegi (suvalise) personaalse ning subjektiivse hinnanguta. Esimeseks tagasisideks olin moraalselt valmis. Lubasin endale, et seekord ei jonni, vaidle, õigusta...

Aga seda polnudki vaja.

Mehed, naised ja venelased

Sõidan viimasel ajal võimalusel ühistranspordiga. Tasuta ju. 
Peatuses siseneb noor mees. Spordiriietes, kõrvaklapid peas. Sportlane, liigitan endamisi. Vähemusrahvuse esindaja. Istub minu vastu. Tsahh... millised aroomid. Ei, mitte higi, vaid viin. Poisil on käes pizza, pudel viina ja kilekott maasikatega. Istub. Esialgu rahulikult, siis õngitseb kusagilt apelsini, hakkab seda koorima. Mahla pritsib. Ühel hetkel teeb buss jõnksu ja mees lendab üle vahekäigu istuvale  tüdrukule sülle. Vannub värvikalt, heidab lootusetu pilgu oma apelsinile, mis on puruks ning virutab selle bussi põrandale. Käed pühib istme sisse puhtaks.
Vannub veel. Ja hakkab sööma maasikaid, Lehed, muidugi, põrandale. Mees on endiselt apelsiniebaõnnest häiritud. Õngitseb taskust paki sigarette..

Edasi ma ei näinud, pidin maha minema.

Käisin nädalavahetusel juhtimiskoolitusel. Koolituse sisu oli üsna abc, nendin taas, et ma olen ülbe ja  ülekoolitatud, aga muu oli äge.
Meid oli 4 naist ja mehed... grupitöödeks jagati naised laiali, et igas grupis oligi üks naine.  Lumivalgeke ja pöialpoisid. Võõrad inimesed pole minu jaoks eriline probleem. Aga kui valemis on mehed ja noored ( pärast guugeldasin, vanim mees, keda pidasin endavanuseks, oli sündinud 1982), siis see dünaamika on pisut teine. Tunnistan, et alguses olin üsna ootusärev.
Olin endale lubanud, et olen seekord kuss. Et vaatan, jälgin, kuulan ja lasen ka teistel õppida. Olen üsna rahul, praktiliselt ka õnnestus, Välja arvata need olukorrad, kui tuli haarata initsiatiiv, poisid tööle panna, et saaksime ülesande õigeks ajaks valmis. 
Meid oli kokku pannud juhuslikult (väidetavalt), aga  üsna kiirelt said rollid paika ning selgus, et meile on sattunud pigem rebeltüüpi inimesed, kes tahavad, et lisaks kõigele oleks ka tore. Me olime kogu kursuse häbiplekk, aga väga palju sai nalja.

Kartulid ja küttepuud

Oh, oli see vast nädal. Jätkates esoteerikalainel- ilmselgelt oli Kuu Napoleonis või kusagil, mille märksõnadeks oli raha ning ootamatud sõnumid.

Algas leebelt. Ma sain teate, et sain koha väga populaarsele koolitusele. Aga. Aga! Seljas peab olema välivorm. Taustaks: NKK s on kolm erinevat vormi, üks on mul olemas. Seda, mida nõutakse, pole. 
Küsisin siis vastu, et.. mul on see teine, äkki võib ka nii, sest me kõik teame, et välivorm on tohutu defitsiit. Jah, sain vastuse. Süda rahul, unustasin teema. Ja siis, kui kuu jõudis kvadraati millega vaja, tuli teine kiri, teiselt inimeselt, kes ütles uuesti. Ei. Kohustuslik. Ei kuulu vaidlemisele. 
Prsse. Ma olin valmis oma osalemise tühistama, naised veensid mind ümber. Sest lisaks sellele, et defitsiit, on ladu lahti kord nädalas, loomulikult keset tööpäeva, teises linna otsas. 
Lisaks selgus, et laohoidja on haige ja asendaja puhkusel. Nii et kogu nn panus jäi koolituse-eelsele päevale. 

Nädalavahetusel kuulasin poliitikasaateid, kui täiesti ootuspäraselt Anvar Samost välja arvata, siis ülejäänud kommentaatoritega olin nõus. Kurb, et naisi on valituses nii vähe ja et eesti200 juht, misiganestanimioli, ei lähe valitsusse. Hea meel, et lõpuks ometi keegi, kes ei tõsta raha ühest taskust teise, vaid leiab uusi tuluallikaid. Vaielda võib detailide ning mõjuanalüüside üle. Mina oleks oodanud rohkem outofbox lahendusi jne. Aga esmaspäeval tõusis torm, " meile on valetatud ja me pole mandaati andnud". Tundsin end taas outsaiderina. Minu meediamullis oli juttu nii ühtlasest tulumaksust, röövellike lastetoetuste kaotamisest, eelarvetasakaalust, maksutõusust, kaitsekulutustest, eestikeelsest haridusest.. Mida iganes. Ilmselgelt ei loe paberid ja sõnad, vaid teod.  Jaksu ja jõudu. 

AI on loll

Ma päriselt usun horoskoope. Kuidas muidu on võimalik, et sarnased asjad kuhjuvad ühte perioodi. Praegu on kindlasti mingi merkuur kusagil, sest kõik suhtlemisega ja reisidega seotud asjad lähevad.. ee on komplitseeritud.