kolmapäev, 19. aprill 2023

Mehed, naised ja venelased

Sõidan viimasel ajal võimalusel ühistranspordiga. Tasuta ju. 
Peatuses siseneb noor mees. Spordiriietes, kõrvaklapid peas. Sportlane, liigitan endamisi. Vähemusrahvuse esindaja. Istub minu vastu. Tsahh... millised aroomid. Ei, mitte higi, vaid viin. Poisil on käes pizza, pudel viina ja kilekott maasikatega. Istub. Esialgu rahulikult, siis õngitseb kusagilt apelsini, hakkab seda koorima. Mahla pritsib. Ühel hetkel teeb buss jõnksu ja mees lendab üle vahekäigu istuvale  tüdrukule sülle. Vannub värvikalt, heidab lootusetu pilgu oma apelsinile, mis on puruks ning virutab selle bussi põrandale. Käed pühib istme sisse puhtaks.
Vannub veel. Ja hakkab sööma maasikaid, Lehed, muidugi, põrandale. Mees on endiselt apelsiniebaõnnest häiritud. Õngitseb taskust paki sigarette..

Edasi ma ei näinud, pidin maha minema.

Käisin nädalavahetusel juhtimiskoolitusel. Koolituse sisu oli üsna abc, nendin taas, et ma olen ülbe ja  ülekoolitatud, aga muu oli äge.
Meid oli 4 naist ja mehed... grupitöödeks jagati naised laiali, et igas grupis oligi üks naine.  Lumivalgeke ja pöialpoisid. Võõrad inimesed pole minu jaoks eriline probleem. Aga kui valemis on mehed ja noored ( pärast guugeldasin, vanim mees, keda pidasin endavanuseks, oli sündinud 1982), siis see dünaamika on pisut teine. Tunnistan, et alguses olin üsna ootusärev.
Olin endale lubanud, et olen seekord kuss. Et vaatan, jälgin, kuulan ja lasen ka teistel õppida. Olen üsna rahul, praktiliselt ka õnnestus, Välja arvata need olukorrad, kui tuli haarata initsiatiiv, poisid tööle panna, et saaksime ülesande õigeks ajaks valmis. 
Meid oli kokku pannud juhuslikult (väidetavalt), aga  üsna kiirelt said rollid paika ning selgus, et meile on sattunud pigem rebeltüüpi inimesed, kes tahavad, et lisaks kõigele oleks ka tore. Me olime kogu kursuse häbiplekk, aga väga palju sai nalja.

Üks kommunikatsiooniülesanne oli nagu mu kunagi mängitud mr Smithi oma. Lühidalt, meeskonna liikmed saavad vihjed ja palju müra ning juhi ülesanne on neist kildudest liikmete ütluste põhjal  kokku saada lahendus.... olime grupijuhid kordamööda,  istumise järjekorras. Ja täiesti juhuslikult oli sel korral vedajaks päriselus politseiuurijana tegutsev poiss.

Vihjete alusel oli vaja leida kurjategija. Kahtlusalused, kelle kohta oli antud vihjeid, andmeid ning tausta; väljamõeldud tegelased  Kaur, Paul, Ain, Sille või Raivo, keda meie, pärisinimesed, siis väidetavalt pealt nägime.

Meie päris-mängu-uurija sai vastuseks.. Olav...ehk siis üks meie tiimi liikmetest :)  Me pidime naerust ära surema. 
Juhendaja rääkis pärast, et seda ülesannet on ka varem pärispolitseinikud lahendanud ja alati feilinud, kuna teevad seda (liiga)professionaalselt. Meil oli võimalik anda ainult seda infot, mis paberil kirjas- tegemist oli ju väljamõeldud looga. Aga kuna vaesel Olavil polnud meie uunõudliku uurija poolt küsitud alibit ( seda polnud ju ülesandes antud), siis nii ta süüdi jäigi ja vangi läks..

Ühe ülesande raames pidime etteantud tähe taha kirjutama mõne juhile sobiva omaduse. a la J=julge, F=funktsionaalne jne. Meil oli väga erineva tasemega poisid, üks heitis mulle siiralt ette, et kirjutan sõna uudishimulik valesti. H on puudu. Ülesanne käis kiiruse peale. Endalgi oli keeruline. 

Ja üks poiss kirjutas I=isekas. Oi, mis siis lahti läks. Saime juhendajatelt vale vastuse eest kõvasti pahandada. Tuli välja, et hea juht ei tohi olla isekas ..:) No kuulge, kaitsen mina poissi: Isekas vs isetu? Kui oma tass on täis, siis ...jne? Te võtate ühe omaduse, aga kokku on 20, te peaksite vaatama kogumit tervikuna.. jne jne. Teised tiimiliikmed tulid mulle appi, aga meie demagoogia kuulutati ikkagi valeks vastuseks.

Üks ülesanne oli läbirääkimised. Iga võistkond kirjutas paberile viis hindamismeetodit, ja läbirääkimiste käigus pidi tekkima nelja meeskonna peale 5 ühist.
Läbirääkimised läbi, analüüs. Juhendaja küsib, milline oli iga võistkonna strateegia. Kõik teised vastavad õigesti- kompromiss, ühisosa, blabla.. Meie selle ülesande juht, tõeline lapsesuu siiralt, " meie eesmärk oli võit ja võitsimegi! Kolm viiest on meie lehed!" Nii rõõmus..:)
Me seisime  häbistatult pool tundi (piltlikult) nurgas, kuulates kui valesti ja egoistlikult me käitusime, Iseka juhtum oli selle kõrval lapsemäng. 

Niipalju oli kasu, et ma õppisin  lisaks vanale teadmisele ( sa ju tead õiget vastust, miks sa JÄLLE provotseerid) tulevikuks hea nipi. Selgus, et peale minu veel kaks meest, oleme vaidlejad. Aga kui meid oli juba piisavalt nahutatud, ütles üks meie liikmetest: Kuulge, vaadake seda nii, et tänu meile on teil üks casestudy ja õppetund, mida analüüsida ja tuleviku koolitustes kasutada". 
Selle jätan ma meelde :) Maandas pinged ja lisaks meile, kelle jaoks oli see vaid fun ja osa mängust, oli pärast seda ka teistel lõbus.

Olles 48 tundi järjest niivõrd maskuliinses seltskonnas, saad kuidagi väga selgelt aru, kui palju meil on vastastikuseid stereotüüpe. Kui jagati rolle, siis olin muidugi mina üksikema; kui rääkisin vajadusest luua turvatunnet,  märkis juhendaja kuidas tüdrukutel ongi kombeks käia igal pool sõbrannadega jne.  Aga me oleme sellega harjunud. Hiljuti käisin vaatamas Sepo Seemani monoetendust. Kus umbes kaks tundi nii mehed kui naised naersid nii meeste kui naiste üle. 

Meie meeskonnas oli ka üks venelane. Ta eesti keele oskus oli hea, kui ta sai võimaluse rääkida. Mul oli tast siiralt kahju ja niipalju kui võimalik, andsin talle sõna ja sundisin teisi teda kuulama. Ma olen ise selles olukorras olnud, nii vene kui ka inglise keeles. Need, kellele on see emakeel, räägivad kiiresti, sõnadel vahesid pole, släng, lühendid, mingid inside naljad.. Seni kuni sinu sisemine guugle teksti tõlgib ja vastuse vormistab, on teised teemaga juba edasi läinud.
See on üks pool asjast. Aga paratamatult märkad, kui palju me kasutame ka oma näidetes ja sõnades venelasi stereotüüpidena halvast, ebameeldivast jne. Tema ju ei vastuta kogu rahvuse eest..

Ürituse lõpus pidime kirjutama grupi liikmetele tagasiside. Mul läks hästi. Ühele tüdrukule kirjutati " Sul on ägedad tattood. Ilmselt meeldib sulle rockmuusika"

Neile, kes mind päriselus ei tunne, siis teadmiseks..(ma ise olin väga rahul, just selline ma tahaksingi olla  :) :))

Ma olen tark ja haritud, eriti toetav, lugupidav ning rahulik, võtan vajadusel initsiatiivi, minu peale saab kindel olla, minu arvamused on alati asjalikud ja argmenteeritud, rõõmsameelne, out of box mõtleja, kaasarääkija, julgen esineda ja seda selgelt; rahulik hääletoon ja kõne kiirus; energiline;

Aga Jaanus kinnitas mu ootusi ja arvas nii:
julgeid naisi näeb harva, kuid sina oled üks neist ja oskad ka oma arvamust põhjendada.

ohh. Mehed...

4 kommentaari:

  1. Kaur:
    Käisin ka just juhtimiskoolitusel, pole jõudnud ise kirjutada ja vist ei jõua ka. Aga sellevõrra huvitavam on sinu muljeid lugeda.

    Osalejate nahutamine... ei ole vist IIAL hea mõte. Kas sa soovitaks nüüd seda koolitajat või koolitust sõpradele ka? Või kuidas see jooksev tagasiside sinu muljet mõjutas?

    Mul on ka probleeme üritustel kuss olemisega :)

    VastaKustuta
  2. "Ühele tüdrukule kirjutati " Sul on ägedad tattood. Ilmselt meeldib sulle rockmuusika"" Story of my life. Kui ma oleks saanud iga kord euro selle eest, kui olen pidanud seletama, et ei, mulle ei meeldi metal ja ei, mind ei huvita mootorrattad, siis oleks mul päris mitu eurot. (Vahepeal on elu edasi läinud ja mulle metal meeldima hakanud, aga ikkagi). Mootorrataste kohta küsis üks kolleeg ükskord kahe tunni sees kolm korda erinevas sõnastuses, sest ilmselgelt ta ei uskunud mind.

    VastaKustuta
  3. Kadedaks teeb! Ma ei mäleta, millal ma viimati grupikoolitusele pääsesin. Huvitav lugemine :)

    Stereotüüpidest. Meil on küll stabiilselt selline "lumivalgeke ja pöialpoisid" olukord, aga ikka mõni üritab teemal "sulle kindlasti meeldib süüa teha" ja "sul kindlasti on autos kook!", eriti väljasõitudel kui me ise peame söögimajandusega tegelema. Õnneks on alati paar seltsimeest, kes jumaldavad kokkamist.

    VastaKustuta
  4. Aitäh ! Igipõlise vaidlejana tundsin ka end selles kirjelduses ära. Julgust nõuab see üksjagu, kindlasti. Aga nahutamisega on nii, et on teatud grupp inimesi, kes ei saa lihtsalt ilma olla. Küll blogisabades, küll foorumites, küll ... kusiganes. Ja tekibki huvitav case study, täpselt nii.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!