teisipäev, 6. aprill 2021

Miks me läheme paksuks?

Ma ei tea, kas ongi mõtet selles blogis raamatuid soovitada.

Lugemise grupis oli teema: millised kirjanikud teile ei meeldi? Loen, ja muutun järjest nõutumaks. Tammsaare, Kivirähk, Strugatskid, Palahniuk... Ma tundsin end maailma kõige üksikuma inimesena. Unikaalne olla on küll tore, aga üksildane.

Teiseks on see raamat inglise keeles. Ma ei saa aru, miks sellised raamatud, mis peaks olema teismeliste kohustuslik kirjandus, jäetakse tõlkimata. Kuna see raamat on kirjutatud 2016, siis täna on ilmselt ka hilja tõlkima hakata, see valdkond areneb nii kiiresti.

Ja kolmandaks. Tervet raamatut ju ümber ei kirjuta. Ja tuues välja mind kõnetanud momendid, on need kontekstist välja rebitud. Ja ma saan jälle Notsult või Morgielt pahandada :)

Põhjused, miks me oleme järjest rohkem ülekaalulised on ju tegelikult teada, meie esivanematel olid ju samad geenid ja samuti töötav aju, kui meil. Muutunud on keskkond- oluliselt väiksem energiakulu, reklaam, tööstuslik toit, erinev st liiga mitmekülgne isuäratav toit, rafineeritud suhkur ja  jahud, naturaalsete loomsete rasvade asemel kasutame järjest enam töödeldud rafineeritud taimseid jne. Meie keha, aga, on endiselt programmeeritud hankima võimalikult vähese vaevaga maksimaalselt energiat. Ja nii ta läheb.

Mind huvitasid rohkem  kehaga seotud protsessid, ehk siis miks ja mis seda kõike korraldab ja sellele annab raamat osati ka vastuse. Kurb uudis on see, et tegelikult väga paljut me ikkagi ei tea. Edukad loomkatsed ei tarvitse toimida inimestel  ja/või pole neid eetiline inimestel rakendada. Väga paljudel juhtudel on endiselt õhus küsimus, et kumb on põhjus ja kumb tagajärg.

Näited on, loomulikult, toodud Ameerikast. Ja kui vaadata toppi, kust ameeriklased saavad suurema osa oma kaloritest 1.teraviljapõhised magustoidud (koogikesed jms) 2. pärmiga leib/sai 3. kana ja kana-segust toidud 4. karastusjoogid 5. alkohol 6. pizza. No pole ju rohkem küsimusi?


Mind huvitasid nüansid, mis on seotud mu endaga. Inimese aju on hämmastav. Kui ma vaatan peeglisse, siis näen vormitut ja pisut ülekaalus keskealist. Mu aju, aga, usub siiani, et ma olen see "miks sa midagi ei söö" peenike tüdruk (järeldus: ära vaata peeglisse)

Mul on sõltuvus. Ma olen täiesti reaalselt õhtul pool 10 pikad püksid jalga tõmmanud, et minna poodi ostma puuvilju. Sest 1 õun pole piisav. Ma hullun juunis ja juulis turul- porgandid, herned, kapsad... mm.. mul hakkab ainult kirjutades suu vett jooksma. 
Ma olen võimeline sööma ämbritäie maasikaid ja tomateid. Okei, parandus. Ma olen vanem õde ja ema. Kõigepealt jagan ämbritäie kohalolijate vahel võrdselt ja siis söön oma osa ära, seni kuni on, mitte kuni mahub.
Selles raamatus on rottide jpt uuringute näited. Kuidas nad eksimatult eelistavad "kohvikudieeti" ja eks me kõik oleme seda ka ise kogenud imikute peal- pakkudes elus esimest korda lusikaga lillkapsast ja banaani, võidab viimane. Nagu see raamat põhjalikult selgitab, see on evolutsiooni tulemus, normaalne, ellujäämiseks vajalik. Me peame valima rohkem energiat. 

Miks ma siis ei armasta kommi? Ja miks ma jumaldan marju?
Ma olen siiani mõelnud, et see on seotud nn ajalooga. Kui ma olin laps, siis kommikauss seisis meil iga päev laual. See oli tavaline. Puuvilju- marju- köögivilju sai hooajal, ja neid oli vähe. Aju on õppinud, et see on midagi erilist, parim preemia.? Lisaks tähendab komm probleeme. Sööd kommi = tahad juua =tahad vetsu. Mõttetu, tülikas, ebamugav. Milleks üldse alustada. Aga, rottidel ei ole ju kogemusi, ajalugu, eelistusi.
Samas teab mu aju näiteks ka seda, et klaas veini muudab mu maailma kõige paremaks inimeseks. Samas teab aju, mis juhtub, kui veini saab liiga palju. Samuti teab aju, et alkoholi juua pole okei. Ja veini järele ma ei viitsiks iialgi spetsiaalselt minna. Näe, praegugi pudelid lihtsalt seisavad rahulikult kapis.
See on ilmselt raamatus kirjeldatud majandusliku kasu efekt. Aju teab, et kogu see sekeldamine pole väärt saadavat rahulolu (mida šokolaadi puhul ei tekigi).

Aga. Mind ei kõneta üldse nt burgerid, krõpsud, limpsid või koogikesed. Miks mu aju ei saa aru, et sealt saaks samuti rahulolutunde? Nende tarbimisega pole olnud ju kaasnevaid probleeme?
Vastust ma tegelikult ei saanud. Taas saan tõdeda, et inimesed on erinevad ja ju siis minu aju ja organism eelistavad just sellist kiiret hapukas-magusat suhkrukombot.

Aga panen siis veelkord kirja ammu teada tuntud soovitused, mis aitavad vältida rasvumist

1. Keskkond. Tänaseks võiks juba iga kodukontoris töötav inimene olla mõistnud, et koju ei tohi osta kergesti tarbitavat kaloririkast toitu. Iga suhu pandud amps peaks nõudma pisikest pingutust. Utreerides: vorsti paned kohe suhu, liha pead praadima. Apelsini pead koorima, mahla jood niisama. Pane eest ära, kappi, kapi otsa. Ja parem ära ostagi neid koju.
Mulle endale tuli pähe veel üks põhjus, miks inimesed on ülekaalulised: avatud köögid. Kui ikka külmik on töölaua või diivani kõrval. Ongi raske. 

2. Vali mida sööd. Raamatus on pikalt juttu  erinevate toiduainete omadustest. Ma ei oska seda hästi tõlkida, aga vali toidud, millel on kõrge küllastumisindeks (satiety), neil toitudel on üldjuhul madal kalorsus, kõrge valgu/kiudaine sisaldus ja keskmine isuäratavus. Las ma üllatan sind :) puuvili-köögivili, kartul ( jah! kartul. Sellega on tehtud lausa katse, mida raamatus kirjeldatakse), värske liha, mereannid, muna, jogurt, täistera, oad ja läätsed. 
Sellised lihtsad/puhtad toidud aitavad meie küllastussüsteemil ja lipostaadil kontrollida meie isu ja õigel ajal peatuda.
Üks ülekaalu põhjus ongi see, et meie küllastussüsteem ei loe kaloreid, vaid saab(või ei saa) signaali sellest, et kõht on täis. Mõtle, millega sa  täidad.
Autor räägib ka dieetidest, ning eelistab pigem rohkem valku kui süsivesikuid. Parimaks peab ta paloedieeti, tingimusel, et seda peetakse õigesti. Paleoinimesed nt peekonit  ja kananaggitsaid ei söönud :)

3. Ole teadlik lohutustoidust, ehk siis toidust, mis teeb meid nn õnnelikuks ja rahustab.
Su ajule meeldivad kõrge kalorisisaldusega tooted, milles on kõrge rasva, suhkru, tärklise, valgu, soolasisaldus. Ja seetõttu ärgitab ta sind neid rohkem sööma. Samuti kogused. Lohutustoidu küllastusindeks on madal, st sa sööd neid sellevõrra rohkem. See, et vali väiksem taldrik, on samuti vana nipp.

4. maga korralikult. Kuna selle raamatu teema on eelkõige aju ja toit, siis magamisest on juttu põgusalt. Ma arvan, et ma peaksin järgmiseks hankima raamatu unest. Soovitusi? Miks ma magan nii palju? Liiga vähe dopamiini?

5. ja liikumine. Autor ütleb armsalt : Our distant ancestors had a word for exercise: life.  See on põhimõtteliselt sama seisukoht, mis oli prantslannade raamatus (Guiliano Prantslannad ei lähe paksuks). Trenn on okei, kui sulle meeldib, aga õigem oleks muuta oma elustiil selliseks, et liigud pidavalt ja kogu aeg. 
Raamatus on juttu ka sellest, et jah. On inimesi, kui jätta kõrvale suurenenud energiavajadusest liig kõrgeks tõusnud isu ja lihaste massi kasv, siis trenn ei aita neil kaalu langetada. Niiet, enesepettusega võib jätkata :)
Uue diagnoosi sain endale siit raamatust ka :) Mul on NEAT "non-exercise activity thermogenesis", mis robustses eesti keeles tähendab " nihelemist". Seega, kui su laps keksib, hüpleb, niheleb, jookseb.. siis ära keela teda. See on hea. Levini uuringutulemus näitab, et niimoodi võib inimene täiesti mitteteadlikult päeva jooksul kulutada 700 kalorit.

6. Ja stress. Normaalne stress on ok, jutt käib siis sellest, mis hakkab meie elu kontrollima. Autor ütleb, et ilmselt sa tänaseks juba tead, kas oled see inimene, keda stress ajab sööma. Ja isegi kui pole siis, ikkagi, leia endale stressiga toimetulemiseks mõistlikud meetodid.

Autor räägib ka mao-operatsioonidest ja toob välja, et teatud metoodika on edukas ning huvitav on see, et paljud ei hakka mitte ainult vähem, aga ka tervislikumalt sööma. Ehk siis selles valdkonnas on palju avastada ja uurida.

Kas riik saab midagi teha? Suurkorporatsioonid ja valitsused ja WHO on kehtestanud eneseregulatsioone ja piiranguid reklaamile ning nn lohutustoitude ja jookide reklaame on massimeedias ja avalikus ruumis vähem. Aga siis selgub nt Eestis, kus siis veel, et suunamudija või seriaalitegija  põhiseaduslik õigus sõnavabadusele kaalub üles moraalse vastutuse ning nt alkoholi tarbiva elustiili propageerimine sotsiaalmeedias on okei.

Rahalised vahendid samuti ei tööta. Alles ilmus meedias hinnavõrdlus Läti, kus juurikate käibemaks on madalam vs Eesti ja Leedu hinnad. Ei ole soodsamad. Taani, Mehhiko jpt riigid on kehtestanud suhkru -ja rasvamakse. Meil endal oli hiljuti eksperiment alkoholiga. Kõik need kukuvad moel või teisel läbi, sest hinnad ühtlustuvad, piirid on ju avatud ja alati leidub alternatiiv, mis ei tarvitse olla tervislikum. 

USA subsideerib nisu ja maisi hinda. Kaks peamist patuallikat. Tõstame hindu? Ukraina ja Egiptus on kohe saadaval. Hinnatõusuga lepitakse ja üldse. Kui eetiline see on, olukorras, kus pool maailma endiselt nälgib.

Mina usun, et ainult väärtushinnangute ja teadlikkuse muutus aitab. Täna praegu on müügil maitsestamata naturaalsed alternatiivid. Miks neid ei osteta?

Ja tuues võrdluse teisest valdkonnast. Nimetage 21 sajandil tehtud USA film, kus suitsetamine on positiivses kontekstis (va ajastufilmid). Saab. Selle nimi on vastutustunne ja enesetsensuur.


Ja kuidas meie keha meid siis paksuks teeb? Piltlikult selgitades on meil nagu termostaat: kui temperatuur tõuseb, siis termostaat tõmbab tagasi, kui langeb, hakkab kõvemini tööle. Keha puhul tekib probleem tavaliselt just selle allatõmbamise ajal. Sööd vähem, teed trenni, aga kaal ei lange.

Lühike kokkuvõttev toortõlge:
Kui me kaotame kaalu, tuvastab aju leptiini taseme muutused ja suurendab meie soovi süüa. Daniel Kahneman poolt defineeritud kiire mõtlemine on põhjus, miks me sööme üle.  Premeerimisüsteem asub basaaltuumas (basal ganglia) mis on välja arenenud sajandite jooksul ja õppinud eristama toitu, mis annab vähese vaevaga rohkem kaloreid.

Lisaks mõjutab meid nn majanduslik kasu süsteem (orbitofrontal cortexi keskel) mis aitab leida parimad diilid, võttes arvesse nii teadlikud kui ka mitteteadlikud põhjendused.

Lipostaat on kolmas süsteem , mis reguleerib rasvumist, mõjutab isu, meie tundlikkust isuäratava osas ja ainevahetust. Ta saab vihjed hormoonilt leptiin, mis vastutab ka lohutustoidu, valgu tarbimise, füüsilise aktiivsuse, stressi ja ilmselt ka une jpm eest.

Lipostaadil on üks ülesanne: vältida rasvumise kahanemist. Tänu talle on raske kaalu kaotada ja on üks põhjustest, miks paksemad inimesed söövad rohkem kui kõhnad.
Paralleelselt lipostaadiga töötab küllastussüsteem, mis reguleerib igapäevaselt söömist, lastes meil tunda, et kõht on täis ja vähendab meie soovi süüa edasi ka isu täitudes.
Asudes ajutüves saab ta info seedetraktilt- kui palju sõime ja milline oli valkude ja kiudainete kogus toidus. Samuti saab ta infot preemiakeskusest, mis lämmatab meie õigeaegse küllastustunde, kui sööme kõrge kalorsusega nn lohutustoitu. Ja lisaks saab ta infot lipostaadilt, mis aitab reguleerida keha rasva varusid. 

Selge, eks :) Ja lisaks on veel umbes 100 erinevat geeni ning unikaalne bakterite kooslus, mis mõjutavad meie kaalu ning isu.
Aga see selleks. Lugege ise. Saate teada.



PS. Et mitte teha eraldi postitust, siis siia sobib ka kokkuvõte bakterdieedist. Lolli peaga võtsin korraga mitut erinevat asja, seega, päris kausaalset seost ei saa deklareerida.

Detsembris hakkasin oma tundliku kõhu rahustamiseks võtma Dida toidulisandit. Jaanuaris hakkasin bakteriraamatust inspireerituna võtma piimhappebaktereid Lactobacillis plantarum, Bifidobacterium Infantis, Lactobacillus reuteri, Bifidobacterium animalis. Lisaks sõin jaanuaris kuu aega iga päev toorest hapukapsast ( btw kas teate kui hea kombo on kapsas oliividega või kalaga). Nädala jõin ka keefiri, aga ma kuidagi ei tahtnud, ja siis ei sundinud end rohkem.

Tulemus. Kõht on 90%, st kordades parem. Aga üllatav kõrvaltoime on, et vähemalt veebruari keskpaigast tänase päevani, mil ma seda kirjutan, on mul olnud super hea tuju. 

Igatahes minu soe soovitus proovida 

 #PaljasPorgand #arstidEiTeaMidagi #RainLõhmus: peaministrina keelustaksin gluteeni

30 kommentaari:

  1. Mulle VÄGA meeldivad su raamatu-ülevaated, nii et vähemal 1 õnnelik lugeja on igal sellisel sissekandel olemas. Ja pole vahet, kellest-millest kirjutad ja kas kirjanik või raamat või teema mulle meeldivad.

    Ma võin end keefirist surnuks juua, nii hullult meeldib :) Keefir on minu "kohe-kätte-preemia" toit. Liitrine pakk korraga ära juua? Naljategu.

    Kaur

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul jälle on nii, et võttis aastaid, et aru saada, et va keefir on see, mis mul kõhu hullult korisema paneb. Sest uksest ja aknast tuleb vastupidist infot: kui hea ja kasulik keefir on, kuidas seedimise paremaks teeb jne. Nüüd ma keefiri ei tarbi ja kõht on rahul(ik).
      Koogikeste jms rämpstoidu tarbimise vastu aitab mind nipp, et ma kujutlen, mis tunne mul mingi asja ära söömise järel kõhus olla võiks. Kuidas ma end üldiselt tunneksin. See aitab keskenduda üldisele ja pikemale heaolule, mitte hetkelisele suus tuntavale naudingule.

      Kustuta
    2. Mõtlesin juba selle peale, kui Indigoaalane märkis, et kefiiri kuidagi nagu ei tahtnud, oma kogemuse lisada, aga nüüd on Xavi kommentaari peale veel enam põhjust:

      mul on sama lugu ja Indigoaalasega sarnaselt eluaeg närviline kõht olnud, äkki meile ei sobi selle koostises olev pärmikultuur?

      Ühegi muu hapupiimalisega mul nii ei ole. Täispiimast tehtud hapupiim, rjaženka ja skyr on eri kontekstides lausa sõltuvusttekitavad (võin neid juua konkreetselt magustoiduks, siis kui tahaks "midagi head").

      Kustuta
    3. Ma kahtlustasin üksvahe laktoositalumatust. Aga sel juhul keefir, kus laktoos on bakterite poolt juba suurelt jaolt "ära seeditud", peaks pigem OK olema. Hapukoor, rõõsk koor, kodujuust - ei mingeid probleeme. Piimhappebaktereid olen võtnud pulbrina, ei mingit korinat. Äkki tõesti pärmikultuur.

      Kustuta
    4. Pärm kõlab loogiliselt, täiesti vabalt võibki see põhjuseks olla.

      Kustuta
    5. Kultuur on ka oluline. Õlle sees olev pärm mul sellist reaktsiooni ei tekita.

      Kustuta
    6. Ma ei talu ka keefiri, muidu toituks ainult piimatoodetest kui saaks. Külma supi sees kuidagi veel kannatab süüa, aga muidu tekitab puhitusi ja painet. Raske on olla.

      Kustuta
    7. Ma arvan, et me peaks moodustama survegrupi, kes tutvustab inimestele keefiriga seotud ohte ja kannatusi ja kes käib Rimi ees meelt avaldamas keefiri sortimendist eemaldamiseks või vähemalt hoiatavate siltidega märgistamiseks.

      Kustuta
    8. Pärast keefiri joomist peab veetma 15 minutit arstliku järelvalve all!

      Kustuta
    9. Sõidame Eesti keefirist vabaks!

      Kustuta
    10. Ja ma ei imesta, kui keegi võtabki seda tõsiselt..

      Kustuta
    11. Minu jaoks on keefir ja rjaženka piimatoodetest kõige paremad. Eriti suvel, jooks lõpmatuseni.

      Kustuta
  2. Väga huvitav lugemine oli, kirjuta ikka raamatutest!
    Magamise kohta on väga hea raamat Walkeri "Miks me magame". On eesti keeles olemas ja puha. Seal öeldakse, et tulebki palju magada:)

    VastaKustuta
  3. Ma olen oma vaktsineerimisjärgsel ajastul maganud nagu nott ja lõpuks ometi on mul normaalse inimese tunne! Nii et üks argument vaktsineermisel juures - saad välja magada ja söögiisu kaob kolmeks päevaks :)

    Ma ka alati loen su raamatuülevaateid, nii et kirjuta ikka.

    Minu poolesajandiline praktika näitab, et kõige paremini toimib selline söögisedel, mis pidevalt varieerub. Aga see väsitab (ma ei armasta kokkamist üldse) ja kurnab majanduslikult. Talvel osta väga erinevaid rohelisi asju on luksus, ma olen kooner just söögi osas, kahjuks. Suvel on lihtsam. Kusjuures minull in mingi kamm just toiduga. Trenni tehes ei muutu midagi peale võhma ja jaksu, aga kui muudan toitumist, tulevad tulemused väga ruttu. Kui ma tahan.

    VastaKustuta
  4. Ma imestan sama - miks mul need "kaloririkas toit on evolutsiooniliselt ette kirjutatud" reeglid kehtida ei taha, miks šokolaad võib kapi otsa ussitama minna, söödud komm võib nädalaks igasuguse magusaisu peletada ja suu ajavad vett jooksma just need küllastustoidud - puuviljad, köögiviljad, kodujuust, mmm...

    Kiusatus oleks mõelda, et vanemad (osalt rahalise kitsikuse tõttu, mis sundis tegema leidlikke odavaid köögiviljatoite) kujundasid mul head söögiharjumused, aga tegelikult olen ma neid asju armastanud nii kaua, kui mäletan. Lapsena meeldis mulle üldiselt toit kui niisugune, v.a mõni üksik asi, millest olen hiljem aru saanud, et mu seedimine seda õieti ei kannatagi (paprika nt). Teiste lood sellest, kuidas nad lapsena süüa ei tahtnud, tunduvad täieliku müstikana, söök on ju HEA.

    nii et väike ablas elajas algusest peale, ainult et väga magusate asjade suhtes on aplus ajapikku vähenenud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Haha, mina olin see laps, kes "midagi ei söönud". Selle ümber käis kogu aeg kohutav kamm, (arstid jms) ja ma ei saanud aru, MIKS, sest nagu... miks ma oleks pidanud sööma? See oli nii pointless ja arusaamatu tegevus mu jaoks :D Praegu ma näiteks olen ka just selline inimene, kes kõige parema meelega toituks kõigest sellest, mida kahjulikuks peetakse. Puu- ja köögiviljad võiks absoluutselt olemata olla mu meelest. Sai, šokolaad, jäätis, küpsised, kartulikrõpsud, friikartulid, burksid ja pirukad... ma ainult neid söökski. Aa, juust ja liha ka. Mulle reaalselt ei maitse mitte ükski köögivili (ehkki ma söön neid, sest ma olen täiskasvanud inimene) ja puuviljadest meeldivad ainult need, mis hästi palju suhkrut sisaldavad (banaanid ja viinamarjad).

      Kustuta
    2. Sa vastad iseenesest peale vaadates ka klassikalisele ektomorfsele tüübile ja nagu sa ka kirjutad, lähed sa niisama jättes kõhnemaks, nii et järsku sul ongi lihtsalt jube suur energiatarve? kui siia lisandub see, et toit eriti ei maitse, siis ongi loogiline süüa seda, mis on kõige tõhusam kütus.

      Kustuta
  5. ...ning nende justkui-heade harjumuste juures olen keskikka jõudnult samuti kerges ülekaalus (ainult ei tea, kas sellega peaks üldse midagi pihta hakkama, sest peeglist meeldib rohkem kui noorena - selg on ilusam, kui ta pole enam nii kondine kui toona, ja nägu on praegugi veel minu arust liiga pikk hobusenägu, et olla armas, tähendab, ainult võidaks suuremast ümarusest).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. teretulemast klubisse :)
      mul oli esimene tõus täpselt 32 aastasel sünnipäeval, ja teine tundus olevat mingi 48. See pole nii järsk olnud.
      aga kusagil kirjutas mu meelest, et vanem proua peabki natuke ümaram olema, et see pidi tervisele hea olema :)

      Kustuta
  6. Kui hakkad hankima raamatut unest, soovitan (olen ennegi siin-seal soovitanud) mitte soojalt, vaid lausa kuumalt seda: https://www.goodreads.com/book/show/34466963-why-we-sleep
    Elumuutev, võiks öelda.

    VastaKustuta
  7. ... ja tere tulemast magusa mittearmastajate klubisse :)

    VastaKustuta
  8. Mina soovitan Jaan Aru raamatut "Ajust ja arust". Räägib ajust, aga ka unest, väga põnev lugemine. :)

    VastaKustuta
  9. Pikk jutt aga miski ei muuda fakti: "ainult liigsöömine teeb paksuks". Lihtsalt piisavad hulgad ja kalorid on eri inimestele erinevad sõltudes nii organismi eripärast kui energia kulutamisest. Kogu "toitumisteadus" selleks, et ennast mõnusalt tundes (kõht täis ja meel hea) oleks võimalik normaalkaalus olla😉

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, aga mind huvitas, miks. Keeruline süsteem ja inimene on üks huvitav mõistatus.

      Kustuta
  10. Oh, kuidas ma teid, magusa mittearmastajaid, kadestan! Mulle õnneks meeldivad värsked/toored asjad ka, see vist natuke päästab. Aga magus on ju nii hea!

    VastaKustuta
  11. (Kurat, mul kustus kommentaar just 2x ära, piirdun lühivariandiga). Väga huvitav lugemine ja tuttavad teemad. Mulle ei meeldi magus, puuvilju söön kilode kaupa, gluteeni ei tarbi, poolfabrikaate ei söö, toitun/elan tervislikult, aga kaal muudkui ronib üles. Kas need piimhappebakterid, mida sa võtsid, olid mingi kombo või ühekaupa? Miks just need tüved, kas bakteriraamat soovitas?

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!