See raamat on esiteks ääretult vaimukas ja teiseks populaarteaduslik, kus populaarne ja teaduslik on kenasti tasakaalus. Kirjutatud on kergesti loetavalt, kuid mitte lihtsalt. Ja eelkõige annab vastuse küsimusele- kuidas, aga vastust miks näiteks tekitab second hand kauplus ja keldrid ja pööningud minus agressiivselt laksatiivse reaktsiooni, ma tegelikult ei saanud.
Hakka veel vanas eas meditsiini õppima :)
Täpselt samal teemal on tehtud ka dokfilm, millest ma olen kirjutanud siin. Bakterid teevad meiega inimkatseid.
Selle postituse lõpus esitas Notsu küsimuse, et millised on erinevad soolestikutüübid ja sellele annab raamat ka vastuse: Baceroides, Prevotella ja Ruminococcus. Ning jah, teadlased otsivad täna, kas seos on sama, mis Hiina meditsiini jaotusel.
Aga kokkuvõttes saab oma mikrobiootia suhtes oluliselt targemaks.
Näiteks, et fruktoos tekitab depressiooni. Aminohape trüptofaan klammerdub seedimise ajal fruktoosi külge. Kui aga kõhus on nii palju fruktoosi, et seda pole võimalik kõike omastada, siis läheb ka trüptofaan kaduma. Me vajame trüptofaani aga serotoniini valmistamiseks.
Ehk, siis mu paha tuju ja mu puuviljatarbimise vahel on seos! NB! ma juhin tähelepanu, et see on minu poolt tehtud ebaprofessionaalne seos. Raamatus peetakse süüdlaseks glükoosi-fruktoosisiirupit, mida me saame erinevate toodetega ja seetõttu ületame soovitatava koguse. Kui sa tarbid puuvilju nii, nagu tarbib normaalne inimene, siis tarbi aga rahus edasi.
Lihtsalt, mina ei tarbi. See on minu sõltuvus ja kirg. Kilo viinamarju või ämbritäis maasikaid on mulle nuusata. Enda rahustuseks küll tõdesin, et mu lemmikud on pigem madala fruktoosisisaldusega fruktid. Kui viinamarjad välja arvata.
Rohkem, kui 50 g fruktoosi tarbimine päevas tekitab probleeme. Ja ainuüksi kilos viinamarjades on ca 80 g...
95% meie kehaomasest serotoniinist toodetakse soolerakkudes, kus nad täidavad signaalmolekulides tähtsat osa ja kergendavad närvide jõupingutusi lihaseid liigutada, Kui siin toimuvat vastastikust mõju muuta, siis saab ka ajusse teistsuguseid sõnumeid saata
Kõik need uuringud on väga värsked, tehtud 21. sajandil, ja paljudele küsimustele pole endiselt vastust.Aga mulle meeldis mõte, et tulevikus võiks psühholoogi juurde saata aju asemel kõhu :)
Raamatust sain ka tarkuse, et magada tasuks nii, et ülakeha on 30 kraadise nurga all. Ma olen see inimene, kelle meeldib nn lavatsil magamine. Täiesti sirge, üsna kõva madrats ja patja pole vaja. Aga kuna mul on pidevalt nohu, siis kõlas see kui hea mõte.
Ka oksendamisest on juttu. Et miks see tekib. Jälle väga huvitav teadmine. Ma olin lapsepõlves väga usin oksendaja. Nüüd siis tean, miks. Ja hea on ka teada, et mu ema nipid olid teadlikult? alateadlikult? väga õiged.
Et vaata otse aknast välja, et aju-silmade ja tasakaalukeskuse vahel ei tekiks errorit ning juhi tähelepanu mujale, rahusta end. Meid käskis ema laulda, näiteks..
Mul tekkis sellega veel üks hüpotees. Teie, kes te transpordivahendites oksendate- kas teil on probleeme tasakaalukeskusega? Kas teil on kõrgel ja sügava kohal ebamugav?
Huvitav mõte oli ka see, et taimed ei taha, et me neid sööme (mida ma siis kogu aeg öelnud olen :)). Taimed tahavad end tegelikult paljundada, ja seetõttu paigutavad nad sageli oma seemnetesse natuke mürki. Jutt oli siis gluteeni kontekstis, aga tegelikult kõlab see ka muude seemnete puhul väga loogiliselt.
Ja teine MOTT teadmine ärge lugege võõraste riikide toitumissoovitusi. Meil kõigil on nii erinev mikrobiootia, mis sõltub keskkonnast, kliimast ja veel sajast muust põhjusest. Kuula oma keha ja esivanemate tarkust. Ei Ameerika, Inglismaa ega Hiina ei saa sulle öelda, kuidas on tervislik just siin kliimas sinu kõhuga toituda.
Sa ei saa öelda et keegi ei hooli sinust. Sinu süda töötab sinu jaoks 24/7 ja ta oleks üsna pettunud, kui sa seda panust ei hindaks :)
Kas pole armas mõte :)
Lugege, see on hea ja kasulik raamat.
Ülikoolis Anatol Sügis räägib terviklikust eluviisist, sh taimede mürkidest, tänu millele oleme depressiivsed suhkruhaiged ja allergikud. Päris karm dieet tal endal.Soovitan kuulata.
VastaKustutaParandus, Ööülikooli loengus!
VastaKustutaTänan! Kuulan.
KustutaVastuseks oksendajatele esitatud küsimusele. Jah ja lisaks kõik need vaatemängulised filmid kinos, kus keegi lendab kiiresti millegi sügava kohal
VastaKustutaOkei. Tuleb välja et ma jälle pole eriline :) :)
KustutaSee on huvitav küsimus. Ma lapsena autos iiveldasin kogu aeg, päris nagu oksele ei hakanud aga kogu aeg pidi olema piparmünditablett keele all. Marsas, autos jne. Mida vanemaks, seda vähem.
KustutaSamas, lapsena ma suusatasin ja kelgutasin ebanormaalsetes kohtades. Kurvid, mäed jne. Ei mingit probleemi. Praegu piisab korraks Lõuna-Eestis tagumikule lennata ja mul on blokk peal, ei mingit riski enam. Ma kardan paaniliselt isegi neid künkaid seal! Kõrgust kardan aga lennata meeldib kohutavalt, on alati meeldinud. Lennukis süda pahaks ei lähe. Bussis lugeda ei saa.
Mul koer kipub autos pikemal sõidul iiveldama. Keegi teistest pole seda teinud ja nii ootamatu jama. Pean alati istmed ja põrandad vooderdama ja peatusi tegema. Aga see pole tal alati. Pigem nagu stressist ja siis kui ma ise olen ka närvis. Nt kui me Haapsallu puhkama sõidame, ei miskit. Aga Tallinnasse arstile, palun väga, kasvõi 10. km peatus ja lõõtsutamine. Ta hakkab alguses lõõtsutama, siis ilastama ojadena ja seejärel paneb paki vööri. Uskumatu loom.
Kusjuures ma olengi ise veti juures rohkem närvis kui koer. Koer loeb mind nagu avatud raamatut ilmselt.
ma ei paneks gluteeni ühte patta nende ainetega, mida taimed tõepoolest kahjuritõrjeks teevad (nagu kofeiin, nikotiin, igasugused eeterlikud õlid)... Gluteen on valk ja nagu iga valk, on ka see kellelegi raskesti talutav või allergeen, teisest küljest on meil toidust kuidagi valke vaja saada ja taimsed valgud on muidugi igas mõttes odavamad kui loomsed (puhas termodünaamika).
VastaKustutasamamoodi on ju mõnel kooriklooma-allergia. Või munaallergia. Või piimatalumatus.
KustutaMul ei ole kahjuks niipalju haridust, et teadlastega vaielda:) need väited on pärit raamatust ja seal oli ka selgitused, miks. Soovitan lugeda.
KustutaMa ise hakkasin juurdlema hoopis koduloomade teemal. Et kui me saame kassilt hulljulgeks tegevat toksoplasmat, siis võiks sealt ju pudeneda ka neid baktereid mis õpetaks elu nautima :)
Huvitav, ma ei mäleta, et selles raamatus oleks gluteeni peetud taimedepoolt toodetavaks kaitsemürgiks. Sellised mürgid on siiski pigem nikotiin, kofeiin, kapsaitsiin... Gluteen on tõesti valk ja gluteenirohkemaks on nisu aretatud aja jooksul tänu sellele, et kleepuv gluteen on pagaritööstuses kasuks.
KustutaSeal võis ehk olla öeldud, et teatud juhtudel gluteen võib mõjuda mürgina... On see raamat sul veel käepäras? Mis peatükis gluteenist juttu oli?
KustutaPeatükk "Tsöliaakia ja gluteenitundlikkus"
KustutaTsitaat:
Nisu muretseb nii palju sellepärast, et tema seemnetel on kasvamiseks ja väljaarenemiseks väga väike ajavahemik. Miski ei tohi untsu minna. Gluteen takistab putukatel ühe tähtsa seedernsüümi tekkimist. Seetõttu on nisuoras jultunud rohutirtsu maole suurekskoormaks, kui ta seda liiga palju näksib..
Inimese soolestikus võib gluteen osaliselt seedimata soolerakkude seas ringi uidata ja sealt lähtudes üksikute rakkude vahelist seost nõrgestada. Tänu sellele satuvad nisuproteiinid piirkondadesse, kuhu nad ei peaks sattuma, ja see omakorda ei meeldi eriti immuunsüsteemile.....
no aga tsöliaakia on ikkagi konkreetne haigus, mitte mingi inimeste üldine omadus.
KustutaMa ei ole bioloog, aga ma hängin bioloogide (sh molbidega) ja biokeemikutega, ja te peaks nägema seda silmade pööritamist ja raskeid ohkeid, mis nende poolt tulevad, kui keegi hakkab jälle rääkima, et gluteen on mingi üleüldine mürk. Ja kuidas nad teevad heroilisi jõupingutusi,et mitte kohe öelda "idioot". Seda ütlevad nad pärast omavahel ja nende seltskonnas, keda nad usaldavad.
Kust sa võtad, et kass elu naudib? see on sinu tõlgendus? võib-olla tal on hoopis surmigav?
KustutaBioloogid vaadaku peeglisse palun. Inimesed ei ole pühast vaimust hakanud uskuma, et gluteen on mürk. See mõttekäik tuleb kusagilt - ja algallikas on tõenäoliselt ühte või teist sorti bioloogid ise. Seal vahel on ilmselt mitu kihti eri sorti turundust ja alkeemiat, aga algtõuge, et hakkame gluteeni halvustama, pidi tulema kelleltki, kes teab sõna "gluteen".
KustutaMa näen IT kogukonnas pidevalt sama, ehk siis kasutajate ja inimeste idioodiks pidamist. Ja reageerin ägedalt. Meie, meie ise (ehk siis itikad) oleme kirjutanud sellise tarkvara või teenused, mis ei tööta nii nagu peab. Ja siis pahandame või mõnitame, kui inimesed ei ole meie mõeldud krutskeid või knihve ära õppinud.
Kui mistahes kogukond nimetab ülejäänud ühiskonda "idiootideks", siis on olukord tõenäoliselt täpselt vastupidine.
tead, ma ei tea, kuidas on kogukonnaga, mina suhtlen konkreetsete bioloogide, mitte mingi kogukonnaga. Kogukonna sees leidub kindlasti igasuguseid, sh petiseid, kes lihtsalt omakasu pärast külmavereliselt valeinfot jagavad.
Kustutaaga nende silmapööritamise kohta, keda ma tunnen, arvan ma, et tegemist on võimetu vihaga, mis tuleb sellest, et suurem osa inimesi peab keerulisi asju lihtsaks ja pahandab, kui see ei ole lihtne (nii on keeruline, järelikult on valesti!). Ja siis on meil kahvel, et keerulist asja ei ole võimalik selgitades niiviisi ära lihtsustada, et olulist infot kaotsi ei läheks; aga kui seletada nii, nagu on, paneb suurem osa kõrvad kinni, sest keeruline on ja keeruline on ebameeldiv. Ja siis saab heauskne selgitaja vastuseid, et "mul on minu arvamus ja sul on sinu arvamus" ja "ka teadus on lihtsalt üks usk".
Vt ka Feynman ja magnetism.
Ja seda frustratsiooni mõistan ma hästi. Ühtlasi kiidan heaks jõupingutused selle nimel, et silmi pööritada ja kiruda ja vanduda ainult n.ö omade keskel (seda olen ma ise konkreetsetele inimestele mitu korda soovitanud, ise tegin küll nüüd ilmselt sellest rääkides vea, aga äkki ei levi see lõpmata kaugele), rääkimata sellest, kuidas ma imetlen vankumatuid populariseerijaid ja nende lootusetut, kuid vajalikku võitlust. "Võluva soolestiku" autor on kindlasti üks selline tubli populariseerija, ainuke häda, et ikkagi loevad inimesed "mõnel juhul teeb gluteen seda-ja-seda" ja jätavad meelde, et "gluteen on mürk".
Pmst oleks kõige rohkem vaja teadusliku mõtlemise kui sellise populariseerimist, mitte üksikute erialade oma, aga ma ei tea, kas see on üldse võimalik (sest teaduslik mõtlemine annab tihti vastuseid, mis lähevad intuitsioonidega vastuollu, järelikult tunduvad valed. vt Kahneman).
Vt ka vaktsineerimisteema või üldse, mida Rents ja tema kommentaatorkond kuu aega tagasi kirjutas. Kusjuures pmst saab ka vaktsineerimishirmu kohta öelda, et see sai alguse tsunfti seest - Wakefield oli ju alguses medteadlane. Visati küll tsunftist võltsingu pärast välja, aga fakt, et ta seal üldse oli, andis talle autoriteeti ikka edasi. Riina Raudsik visati samuti välja, aga on autoriteet edasi, sest ikkagi arstiharidusega. Nii et vabalt võib piisata mõnest tsunfti sattunud mölakast või segikeeranust, et hulga ausate ja pädevate populariseerijate tööle vesi peale tõmmata, selleks ei pea üldse "kogukonna" enamus midagi valesti tegema.
Mina ventileerisin muidugi oma ammukuhjunud ärritust: pagan võtaks. Mina olen paduhumanitaar. Mina peakski olema loodusteaduste seisukohalt tavainimene. Mis õigusega siis ikkagi juhtub, et mul tuleb kellelegi selgitada, et gluteen ei ole süsivesik või muud sellist? Või noh, otseselt ei pea, aga pmst peaks ju nii olema, et kui mina, loodusteaduslikult enam-vähem harimatu inimene, tean, et gluteen on valk, siis teavad kõik.
apropoo, ka põhjendamatul gluteeni- või nisuhirmul (vastandina põhjendatud gluteenihirmule, mis on tsöliaakia põdejal) on oma Wakefield olemas.
Kustutahttps://en.wikipedia.org/wiki/William_Davis_(cardiologist)
pmst piisab ühest pahateadlasest, et mingi selline džinn pudelist välja pääseks, ja pärast võib sadu viisakaid teadlasi teda tagasi toppida püüda, ikka pole kasu.
Privasse ära.
KustutaNo sõltuvalt kogusest ja oludest võib kõige tavalisem suhkur või glükoos ka lõpuks mürgiseks osutuda, see ei tähenda, et see oleks mürk igal juhul, ammugi ei tähenda, et süsivesikuid oleks võimalik toidulaualt täielikult välja jätta. Hapnikumürgistus on reaalselt eksisteeriv asi, see ei tähenda, et ilma hapnikuta ellujäämine võimalik oleks. Ja nii edasi.
KustutaGluteen on vajadusel enamjaolt välditav, praktikas on selle sisaldusega tooted näljasurma vastane garant, aga ma nüüd leidsin ka selle peatüki üles - autor läheb veidi liiale. Ju ta üldistab oma isikliku probleemi universaalseks.
Just, söögikraami kahjulikkus-kasulikkus ei ole mingi kahendsüsteem.
Kustuta... ja siis muidugi see, et kui mingi taime mingi aine mõjub mõnedele (kindlasti mitte kõigile) putukatele halvasti, siis see veel ei näita, et sellest kindla peale tuleneb selle aine ohtlikkus inimesele.
KustutaSamal teemal: https://uudisjutt.blogspot.com/2019/12/oleneb-vaateviisist.html
VastaKustutaSee oli hea :) väga terane tähelepanek :)
KustutaInimese soolestiku mikrobioota kohta avati sügise algul Tervishoiumuuseumis näitus "Mina, superorganism". Väga hea ja ülevaatlik, kes on käinud, on kiitnud, välja arvatud üks anonüümne tagasiside, mille andja pidas näitust hirmuäratavaks.
VastaKustutaLähen vaatan. Tänan!
KustutaNii, aga mis puutub puuviljatarbimisse, siis enamikest puuviljadest saad sa oma kõhvubakteritele hädavajalikke kiudaineid, mis hoiavad bakterid õigel teel ja sinu enesetunde hea. Selleks tuleks muidugi süüa erinevaid puuvilju ja eelistada suure kiudainesisaldusega puuvilju, nagu väikesed kodumaised õunad, mida pole liiga magusaks aretatud. Igasugused väikesed marjad, sõstrad, mustikad, jne, on väga head, kuna need on pisikesed ja magusa sisu ning kesta suhe on rohkem selle kesta kasuks - kiudaineid leidub enim aga just kestas.
VastaKustutaViinamarjades on kiudaineid loogiliselt võttes väga vähe.
Keldrite ja pööningute laksatiivne mõju peaks küll tulema ajust, aga võib ka olla, et kogu immuunsüsteem reageerib ägedalt mõnele ärritajale, mida leidub just keldrites ja pööningutel, hallitus näiteks. Immuunsüsteem suhtleb soolestikuga väga tihedalt. Ent ka aju ja soolestiku vahel pole suhtlus vaid ühesuunaline, ajust soolde tuleb ka infot.
VastaKustutaMa mõtlesin samuti hallituse ja ka muude seente eoste kui loogilise seletuse peale.
KustutaTeadlased ei tea samuti, mis meid mürgitab ja millised muutused inimorganismis tekivad. Mikrofloora tähtsust hakati üsna hiljuti mõistma. Paljuski oleme veel keskajast.
VastaKustutaMikrofloora asemel oleks vist parem kasutada sõna "mikrobioota" kuivõrd kõhuelanike puhul pole tegu taimedega.
KustutaNo ja mis sa nüüd teed, lõpetasid viinamarjade söömise?
VastaKustutaNever :)
KustutaSõiduvahendis iiveldaja raporteerib. Kõrgetes kohtades on ebamugav. Aga mitte rabavalt ja see ei aja südant pahaks. Rohkem nagu adrekas ja seda saab positiivselt nautida, kui vähegi jaksu on. Mägedes matkates isegi ei taju, et kõrgel olen, kui ise meelega alla ei vahi. Sügavate kohtade kohta ei tea, sest kardan vett. Muu tasakaal on muarust ok, tantsin keerutavaid tantse ja sõidan rattaga ja teen rõõmuga pilatest ja kõik hea.
VastaKustutaAga võib-olla olid need östrogeeni kõikumisest tulenevad migreenid tasakaalunärviga seotud ja sellega näiteks seostub mu vilkuvate-virvendavate asjade talumatus. Naabrite jõulutuled ja pubinurgas mängiv telekas ja 60-hertsised monitorid... brr.
Jah see on huvitav. Ma tantsin keerutan ja poomil turnisin probleemideta. Aga mu lapsepõlve suurim trauma oli, kui sõudmistrennis läksimegi järvele ning ka purdeületus on eneseületus?
KustutaKas see selektiivsus näitab, et midagi on nn õpitud või et aju ja silmad ja kõrvad on mõne asja suhtes tolerantsemad?
Teine sõiduiiveldaja: kõrgusi talun samuti nagu Murca meeldiva kõdiga. Sügavused jätavad täiesti ükskõikseks, ujun pidevalt järve keskele ja tagasi.
KustutaAga vilkuvaid tulesid ei kannata vaadata ja isegi kaubanduskeskuste ekraanid on ebameeldivad, üritan pilku mujale suunata ja mõnikord panen käe kaitseks ette. Samuti olen olnud hädas Apollo op-kunstiliste vaipadega.
Sama siin, vilkuvad tuled-ekraanid ja samuti Apollo vaip. Arvasin, et olen ainuke imelik kes seda ei kannata.
KustutaSõit ajab iiveldama. Ka kiikumine ja keerutamine. Järelikult sisekõrv on vilets. Samas kõrgusi ja sügavusi ei karda. Need ju ei hüpita-keeruta-loksuta mind.
VastaKustutamuide, ma ei tea, kuidas teistel iiveldajatel, aga mul loeb vist ka loksutamise sagedus või rütm. Veoauto kabiinis loksutab ka, aga kuidagi teistmoodi - ei lähe süda pahaks. Laevas ka ei lähe. Aga bussis ja autos väga sageli.
KustutaMinuarust üles-alla on okei. Vahel, kui süda hästi paha on ja buss läbi mingi augu põrutab, hakkab korra nagu isegi kergem. Veoauto kabiin ka käib vist veits mitmes suunas? Kõige hullem loksutamine on edasi-tagasi. Need inimesed, kes ei oska sujuvalt käiku vahetada või maanteel gaasipedaaliga äkilisi tõmblusi teevad, on need kõige hullemad.
KustutaVilkuvate häirivate asjade loetellu - Prisma Sõbralt sõbrale poes on keegi geenius pannud laevalgustuse ette pöörlema ventilaatori. Tahtsin mööblit vaadata, aga süda läks pahaks.
Mine võta kinni, lennukiga sõites on õhuaugud mulle lausa meeldinud (kohe on tunda, et lendan, nii äge!), aga vana Võru maantee, maaliline ja ilus, on küll pea alati seest keerama võtnud. Seal on just hästi palju üles-alla.
Kustutatundubki kuidagi loogikavaba. Ma ei talu laevasõitu ja bussisõitu. Kiigun aga superheameelega
Kustuta