Taasiseseisvuspäev Dolgoprudnõis ja Hõbekalake

Eesti looduses nälga ei jää. Puder

Triin avas hommikul silmad ja nägi päikest. "Tere hommikust, päike!", ütles Triin.
"Tere hommikust, Triin!", vastas päike.
Samal ajal avas kõrvalkorteris silmad Anna Sergejevna ja nägi päikest.
"Tere hommikus, päike!", ütles Anna Sergejevna.
"Tere hommikust, Anna Sergejevna !", vastas päike.
Milline imeline ilm ja vaba päev, püha, mõtles Anna Sergejevna ning müksas kõrvalmagavat Vsevolodi. "Seva, Seva kullake, ärka üles. Täna on püha. Joome teekese ning läheme loodusesse suvitama."

.. moosiga

Teeke joodud, hakati pakkima.
Pagasnikusse läksid laud, toolid ja grill. Järve ääres on küll toredad kohad grillimiseks, aga kunagi ei tea, need võivad olla hõivatud ( ja hiljem selgus, et olidki). Grillsüsi, nõud ja lina lauale. Kurgid ja tomatid. Isemarineeritud erinevad lihad ja joogipoolist.
Kaasa kutsuti ka naabrid. Pavel Aleksejev ja Nina Nikolajevna. Lapsed Paša, Nikita ja Mašake olid valmis sättinud oma ujumisasjad ja mänguasjad.
Kaasa võetakse ka koerake ning papagoi. Papagoi on puuris.

croissant

Kui järve äärde jõuti, selgus, et parimad kohad olid juba võetud. Parimad kohad on need, kuhu saad autoga lähedale tagurdada, et saaks muusikat kuulata ja et tavaari poleks kauge tassida.

Mu mees otsustas hiljuti, et peaks hakkama kala püüdma. Mitukümmend aastat on vahele jäänud, on taas aeg. Ostis õnge, ussikesed ( kas teadsite, et poes müüakse vihmausse!!!).
Panime näpu kaardile ning sõitsime Maidla järve äärde.

... särjega

Suvitavate kaasmaalaste ja päevitajate vahel leidsime vaba paigakese, kus kalastada.

Maidla järv on imepisike. Inimene, kes tegi seaduse, et avalikes ujumiskohtades ei pea enam olema prügikaste ega WCsid, peaks saama innovatsiooniauhinna. Kuna prügikastid on korralikud, kivist, siis on need paika jäetud. Aga. Prügi enam ära ei viida. Seega on prügikastid ümbritsetud suurte prügikuhjadega.
Iiveldamaajavalt räpased kuivkäimlad on peletanud hädasolijad metsaalla.
Aga muidu on ilus.

puuvili ja 

Maidla järv on kalarikas. Mõne tunniga tõmbas mees välja 12 särge. Viimase särje  tõime pangega koju, kassile.

Pika veenmise peale lonkis kass  kala vaatama. Heitis lupsu löövale kalale põlgliku ja tusase pilgu. Ja haigutas!
Loivas eemale ja räntsatas maha . Naine. see ei ole söök....
Mul oli jänes, kes ei söönud porgandit ja nüüd kass, kes ei söö kala. Kust tekivad stereotüübid?!

Käisime vahepeal söömas. Kui tagasi tulime, ujus kala endiselt rõõmsalt kausis ning kass magas teises toas norinal, käpad laiali.

Otsustasin, et viin kalakese meie kodujärve.
Mul süda küll pisut valutab, et kuidas on kalade kogukonnatundega. Kas ta jääb igatsema oma vanemaid ja sõpru. Kas uue järve kalad võtavad ta omaks, kas ta  leiab uusi sõpru?
Aga, samas, peavad ju noored ikka välismaale minema, eks?