Ma tegelikult saan nende küsimiste mõttest aru.
Eks nad üritavad välja selgitada, et kas sul oli tõsine häda, mistõttu abi otsisid, või otsid lihtsalt diagnoosi ja õigustust sellele, et praegu on natuke paha
see kõik tuli mulle jälle meelde, kui käisin füsioterapeudi juures, kurtsin, et teatud harjutuste tegemisel hakkab pea valutama
Aga.. küsib ta, miks te neid harjutusi üldse teete??
Ma ei osand esiti midagi vastata. Sest. Sest inimesed ju lihtsalt teevadki vahetevahel mingeid harjutusi?
Jutt oli siis pearingidest ja muust turjapiirkonna lõdvestamisharjutustest.
Igaljuhul
Ma töesti ei osanud seda põhjendada.
Ta tegi küll natuke nõelravi ja venitas mind ette ja taha.
Aga lõpuks jäi mulle ikka maik suhu, et ma olen simulant. Nii nagu alati.
Iga kord kui ma kord 10 aasta järel tahtejõu ja julguse kokku võtan, nimekirja hädadest koostan ja arsti juurde lähen ( vaata ka #ennetamine on lihtsam #varakult diagnoositust saab raviga jagu #iga inimene peaks vähemalt kord aastas kontrollis käima jne jne ), selgub, et olen polkovniku lesk.
Kui olin noor, siis jalad kasvasid, nüüd on diagnoosiks vanus.
Olen saanud teada, et mul on tundlik nina ja tundlik kõht. Ehk siis psühhosomaatilised hädad.
Just sellepärast ma arsti juures ei käigi. Sest see lõpeb alati nii.
Ehk siis. Tegelikult poleks vajagi. Kui hädasti ei valuta, siis lase lihtsalt olla ja kulgeda. Kui just surema ei hakka. Lase asjadel olla
M.O.T.T.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!