Aga mul tekib lühis, kui täiskasvanud intelligentne inimene ütleb täiesti siiralt.
ongi hea, kui nad ei tarbi.
ongi hea, kui nad ei osta.
ongi hea, kui ettevõte ei teeni kasumit.
Ja nii nagu eelmisel korral, peab ka nüüd tunnistama, et tegelikult viib see vasakpoolsus meid pigem läände.
Ning see on vist hea? Sest sinna me ju tahamegi minna?
Me avame, nagu Läänes, ukse paralleelsele haridussüsteemile, suuremale hulgale prügile, sünteetilistele lisanditele ja ületöödeldud toidule, Protektsionismile, mis takistab eksporti, veel suuremale linnastumisele ja totaalsele riigipoolsele kontrollile.
Vähemalt kanep lubati legaliseerida :)
Tegelikult, muidugi, olen ma siiralt rõõmus, et me oleme lõpuks ometi leidnud ettevõtlusest sõltumatu isetäituva rahapaja, millega maksta kinni haridus, pensionid, tervishoiusüsteem, infrastruktuur, kultuuriasutused ja sportimine...
NB! Kui Sa pole varem mu blogi lugenud, siis loe enne kommenteerimist postitust Suhkru- ja vastutusmaksust.
Suhkur on suhkur. Keemiliselt on suhkruroo suhkur identne banaanis oleva suhkruga. Nii sahharoosi, kui ka monosahhariidide imendumine ja hüdrolüüs toimub peensooles. Ja fruktoosi mõjust maksale- võid guugeldada. Ehk siis elamine ongi ohtlik ja lõppeb surmaga.
Ja kui sa mind ei usu, siis loe, mida teadlased kirjutavad Suhkrust
Esiteks - suhkrut versus suhkruid ei ole pädev võrdlus.
VastaKustutaTeiseks - kui suhkrumaks käib väga konkreetselt lisatud suhkru hulga pealt, siis on ju väga lihtne vähendada joogi suhkrusisaldust tervisliku määrani.
Kolmandaks - ka vähendatud suhkrusisaldusega jooke tarbitakse kindlasti ja meeleldi, kuna see on ju mugavustoode; ühtegi praktilist põhjust ülemagustatud jookide tarbimiseks polnud ennegi.
Neljandaks - kõige väiksem limonaadipudel on vist 300 ml, kõige enam tarbitav pooleliitrine. Viiekordista kõiki koguseid ja võrdlus saab eriti huvitav. Aga enamik tarbijaid ei piirdu pooleliitrist limonaadi ostes sellest vaid ühe viiendiku äramanustamisega.
Mina tarbimise vähenemist ei karda. Pigem kardan mürgiste suhkruasendajate võidutsemist, seda just tootjate valikute tõttu.
Suhkruasendajad maksustatakse suhkruga samaväärselt, nii et ei ole vaja karta asendajate võidutsemist.
KustutaKapsa kg hind on 25 senti. Ometi on kõikide kettide TOP3 toode ca 1 eurone banaan.
KustutaEL ei tohi maksustada üht tootegruppi. Seega on plaan maksustada kõik magustatud joogid. Aga nagu ma vihjan, siis suhkur on igal pool. Kes tahab aaab selle ikka kätte. Seega, kus on point ???? #rahvatervis?
Aga eks näeb, mis sellest üldse saab. Ilmselgelt see pärsib eksporti ja töökohti ja tarbija maksab kinni ka bürokraatia. Näis. Huvitavad ajad
Suhkrumaksu poolt iseenesest ma ei ole. Lihtsalt et need vastuargumendid ei ole väga pädevad. Priskes õunas, apelsinis ja banaanis on erinevad suhkrud koos kiudainetega, leivas ja hapukapsas samamoodi, lisaks pole neist suurem osa sama liiki suhkur, nagu limonaadis.
VastaKustutaKui üldse reguleerida, siis tuleks loomulikult reguleerida lisatava suhkru hulka ka teistes toodetes, nagu ketšup ja borš; rahule tuleks jätta see osa suhkruid, mis on toidus loomu poolest olemas. Aga limonaadi ja õuna võrdlus sellisel kujul ei päde.
Ilmselegelt Sa mu viidatud postitust ei lugenud, sest just see ongi mu point (mida Sa kommentaaris kirjutad) :)
KustutaAga nagu Sa väga hästi tead, siis suhkur on suhkur ja oluline on saadav summaarne kogus, sõltumata selle allikast.
Kui Sa räägid ainult suhkrust, siis organismil on suht kama, kas ta sai oma fruktoosi- glükoosi õunast või limpsist.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaLugesin küll. Miski pole ilmselge. Ei maksa selgeltnägijat mängida.
KustutaMulle lihtsalt ei tundu see võrdlustabel ei asjakohane ega õiglane. 100 ml limonaadi vs üks õun ei ole seda.
KustutaGlobaalselt võttes on suhkur ülekohtuselt odav ja seda tarbitakse põhjendamatult palju. Tarbimissurve on ühtlasi täiendav oht loodusele (samamoodi, nagu paljude teiste kasvukoha mõttes eksootiliste toodete tarbimise surve). Maiustuste kallinemine ei tähendaks veel valikuvabaduse vähenemist. Jne.
Aga suhkrumaksu poolt ma sellegipoolest ei ole, sest see ei taga ei globaalset õiglust ega rahva tervise paranemist.
"100 ml limonaadis on sama palju suhkrut kui 1 õunas" kõlab igatahes palju paremini kui "1,5 l pudelis limonaadis on sama palju suhkrut kui 15 õunas" :)
VastaKustutaEee, vabandust. Mida Sa praegu paralleelse haridussüsteemi all mõtlesid? Mul on ilmselt lühis, sest minu meelest on hariduse omandamiseks mitu head viisi lisaks klassiruumis kambakesi tegutsemisele (tõsi, ruutvõrrandi ja ilukirja omendamiseks tuleb ikkagi laua taha istuda) ja ma ei oska neist ühtegi prügiga võrrelda.
VastaKustutaAga suhkrupaanikast ei saa mina ka aru. Meil on tohutu alkoholi- ja suitsuprobleem, aga nende vastu ei tehta nagu suurt midagi ja mõnikord on poes ilus värviline lahja alkohol mahlajookidega segiläbi või külmik õllepurkidega kohe kassa juures, et ikka kaasa saaks haarata ...
erakoolid vs riigikoolid. Nagu on Rootsis, Inglismaal, Ameerikas.
KustutaPrügi- väljaspoolt pandipakendisüsteemi tekib lisapakendeid, lisaks surve väiksemate pakendite kasutamiseks suurendab nende kvantitatiivset kogust
aga eks see kõik ongi maailmavaate küsimus. Ei ole vale ega õige.
Mina olen majanduse kohapealt liberaal ja usun keelamise asemel haridusse, teavitusse, koolitamisse. Ja seda kõike saab teha rahaga, mis tuleb paraku ettevõtlusest.
Ahah ... Noh, head erakoolid annavad mingi lisaväärtuse, mida riigikoolid ühel või teisel põhjusel ei paku. Õnnetuseks on olemas ka mitte-häid erakoole ja õnneks olemas lisaväärtusi lihtsalt niisama pakkuvaid riigikoole.
KustutaMina näen kahjuks palju inimesi, kellele mingi koolitamine ei mõju. Kui aga olukord ebamugavaks teha - alkoholi puhul näiteks selle müügi koondamine spetsiaalsetesse poodidesse - siis hakkab inimeste suhtumine muutuma. Mõnikord.
Limonaad, saiakesed ja rämpstoit samuti eraldi poodi viia? Selle tulem on see, et pool rahvast ainult seal käikski. Praegu on võimalus, et Kaur läheb sõõrikut ostma ja haarab naaber-riiulilt õuna ka kaasa. Aga kui on mingi "plus size" sõõrikupood, siis ma unustan lõpuks lihtsalt ära, et õunu üldse müüakse :)
KustutaNo ma pole veel kuulnud, et keegi saiakese söömise tagajärjel autoroolis ebaadekvaatseid teguseid teeks ... :D
KustutaRoolis söömine on risk, liiklusohutuse seisukohalt.
KustutaMina arvan, et maksud peaks olema põhimõtteliselt 0% ja kogu lugu, Päästeteenistus, Välisministeerium, jne. peaks olema finantseeritud vabatahtlikest annetustest. Kui Riigikogulane tahab oma "kuluhüvitisest" oma abikaasale autot liisida, siis talle antud annetustest, avalikult, võib ta siis seda ka teha, ilma suurema kärata. Oliver Kruuda võib Tuiksoole ja/või muudele poliitikutele, kes teda suhkrutrahvipõhisest pankrotist päästsid, annetada kasvõi mitu mersut, selle asemel, et vaid ühte autot lihtsalt "kasutada anda", ja ei peaks ajakirjanduse ees midagi häbenema.
VastaKustutahttp://ekspress.delfi.ee/kuum/kas-riigikogu-liikmete-autode-kasutamine-jaabki-labipaistmatuks?id=27689567
(arhiivkoopia: https://archive.is/GASfr)
Mis puutub vasakpoolsusse, siis on mul pakkuda selline ajaveebipostitus:
http://martin.softf1.com/g/yellow_soap_opera_blog/calculated-ownership-company-calco
Automaatse E-kirja-avamis-teate põhjal on vähemalt korraks, vilksamisi, Jüri Ratas seal viidatud e-kirja oma ekraanil lahti võtnud. Muud tagasisidet pole 2016_11_26 seisuga kelleltki veel saanud ja kas keegi, Jüri Ratas kaasa arvatud, seda kirja üldse lugenud on, ma ka ei tea.