No lihtsalt on vaja.
Kõigepealt vaata, kas neil on käed teki peal.
Kui on, siis võid minna viimase etapi juurde.
Kui käed on peidus.
Hiili imevaikselt perenaise näo juurde. Pane oma niiske nina nii lähedale tema näole, kui suudad ja põrnitse teda sisendavalt.
Mingil hetkel hakkab inimene nihelema.
Kui inimene veel aru ei saanud, siis kõnni nüüd imevaikselt ümber tema pea padjale ja nuhuta ning laku tema juukseid.
Kui inimene on endiselt tuim tümakas, siis tuleb läheneda radikaalsemalt. Kõnni uuesti allapoole ja jaluta inimese kehal edasi-tagasi, kuni leiad mugava koha, kuhu maha räntsatada.
Taktikaliselt on seda õige teha nii, et saba jääb inimese näo poole. Ja kui ta on eelnevalt suutnud ignoreerida sinu õrnutsemisi, siis saba ära lükkamiseks on ta lihtsalt sunnitud oma käed teki alt välja võtma.
Ja ongi korras!
Sul on nüüd käsi, mida oma pisikese ninaga nügida :) Ja see süda peab olema kivist, kes minusugust nurruvat karvapalli seejärel kasvõi natukesekenegi ei silita!
Meil on standardprotseduur selline, et kõigepealt hüppab kass hirmsa tümakaga oma asemelt maha. Siis tuleb ja istub ta voodi ette ja hakkab häälekalt matsutama. Siis jõllitab natuke aega niisama ja ootab. Siis ajab ennast voodi najale ja sudib "magajale" õrnalt käpaga vastu pead. Kui see ka ei aita, siis tuleb küüs.
VastaKustutaNüüd ajab magaja ennast oiates üles. Kell on kaks või kolm. (Kell viis tuleb tõusta.) Magaja vangub käsikaudu esikusse ja teeb ukse lahti. Kass kõõlub tükk aega ukse peal, saba sees ja pea väljas, ning uurib elu ja ilma. Kui magaja püüab teda jalaga õrnalt aga kindlalt väljuma suunata, keerab kass välkkiirelt ümber, hammustab ja küünistab magajat innukalt pahkluust ning viskab pikali, et tore mäng saaks jätkuda.
Mitte-enam-magaja neelab alla vandesõnad, paneb kassi kööki kinni ja üritab uuesti uinuda. Paar minutit on kõik vaikne. Siis algab: njäuks. Näu. NÄÄUUU. Ja metsikud hüpped -- trrahhhh! -- kõrgele vastu köögiust ning seejärel -- krriiiiiks -- küüntega mööda seda alla.
ehhee ;) tuleb välja, et mul on siis isegi kerge versioon :)
VastaKustutaMeie oma pidas teatud horisontaalseid pindu (elutoa diivanit) enda omaks ja ründas öösel salakavalalt kõiki, kes sinna pikutama heitsid. Sul on malbe versioon tõesti. Aga ehk ta veel kasvab :)
VastaKustutaMu vanem loom on üldiselt viisakas, tahab ainult mõnikord teki alla kaissu ja siis ma ärkan selle peale, et üks karvane käpp mu nina kompab. Tõstan tekiääre üles ja kass poeb sooja koopasse, keerab pea kenasti padjale ja hakkab nurruma.
VastaKustutaNoorem seevastu tahab tihti öösiti süüa ja pärast välja - ärkan selle peale, et keegi roniv mu voodi kõrval laual olevate raamatu- ja paberivirnade otsas. Ja teeb väga vaikselt näu. Võiks ju edasi magada, aga kui ma ei reageeri, hakkab sealt mingil hetkel raamatuid kukkuma. Nii et lihtsam on kohe minna kööki, panna loomale süüa ja heita natukeseks uuesti pikali, kuni jälle märku antakse ja lasta loom õue. Mõnikord ta ei tahagi õue (ma ei tea, mida ta siis tahab, süüa on saanud, no mida veel?!), aga siis ma olen nii karm mutt, et haaran looma kinni ja viskan ta välja. Ma tahan magada ja mu uni on püha. Seda ei solgita mitu korda öö jooksul. Ega nad enam imikud ole!
Ma paneks kassid hea meelega mõnikord teise ruumi ööseks kinni, aga mu majapidamine on nii väike, et vaheuksed olen vahelt ära tõstnud, et natukenegi rohkem ruumi oleks.
KustutaMind ajas hall kass täna kaks korda üles, enne kui ma ise tahtsin üles tõusta: kõigepealt oli tal vaja lühikese vahega sisse ja välja. Mina jäin magama tagasi. Tund aega hiljem oli tal vaja mind hädasti üles ajada ja lihtsalt silitamisest ei piisanud: nagu selgus, oli tarvis, et ma tuleks koos temaga kööki söögikausi juurde ja vaataks, kuidas ta sööma hakkab. Söögikauss oli täis, nii et asi ei saanud olla lihtsalt söögiküsimises.
VastaKustutaSedaet, kas sa tahad selgitada, mis sul MH postitus suurelt esimeseks on promotud?
VastaKustutaMiks mitte? huvitav on testida, kui paljud loevad otse lehelt, mitte läbi listide.
Kustuta