keskmine väsinud vanainimene

Mu blogi näitab, et igal aastal aprillis- mais on mu energia ja töövõime laes ja tööd nii palju, et ohh... Kus on, sinna ju antakse.
juulis ma tavaliselt lebotan ja okoobris- novembris on depressioon ja aju ei tööta.

Kurvastaval kombel, ei saa ma seda tarkust enda kasuks ära kasutada, sest mida aasta edasi, seda rohkem -tuleb välja- olen ma keskmisele orienteeritud inimene.

Ma usun, et see on seotud vanusega, sest mu
eakaaslased räägivad sama juttu. Me oleme aru saanud, et liigse pingutuse eest nagunii mitte keegi ei maksa ja aitäh ei ütle.

#12 tee rõõmule

# 12 päikese lõhn
Päikese lõhna iseloomustab kuumus. Tippnootideks on osooni värskus, krigiseva liiva nüansid, kuivanud heina ja männiokaste puudutus, moodustades ühtekokku harmoonilise segu. 

Avameelselt abielust

Paari nädala pärast on meil 22. pulmaaastapäev. 

Me abiellusime ajal, kui kõik mõeldav, kaasa arvatud viin, olid talongiga. Aga kohal oli 100 külalist, laud oli lookas, siga tapetud ja viina kastidega. See oli sajandi pidu, mida mäletatakse siiani. Kõike juhtus.
Oli selline aeg. 

Me kulutasime viimaseid rublasid- kuu hiljem tuli juba Eesti kroon.

Miks ma abiellusin. Armastus loomulikult. Aga miks just - abiellusin?
Tegelikult ma vist ei oskagi sellele küsimusele vastata. Nii lihtsalt oli ja on. Nii, nagu päike tõuseb idast ja hommikul pestakse hambaid. 

Elada niisama koos ja kasvatada lapsi tundus ebapraktiline ja vastutustundetu. Ma tahtsin, et kõik meie pere liikmed kannaksid sama perekonnanime. 

Abielu andis staatuse. "Ah, ma ei saa... ma olen abielus". ( või siis vastupidi. Ma olen ju abielus st ei tähenda sulle ohtu..:)). See andis meeste puhul signaali, et nad on võimelised vastu võtma otsuseid, töötama oma suhtega ja nägema pisut vaeva oma pere ülalpidamise eest vastutades. Et on täiskasvanud.

#11 tee rõõmule

# 11 tehtud
Laisklemine on väga väga mõnus. Aga, kui midagi tehtud saad, siis on veelgi mõnusam.
Võtsin end kokku ja pesin aknad ära.
Ma elan taevas ja tegelikult on päris õõvastav näha, kui süsimust on see vesi, mis mu akendelt alla voolab.
Mis õhku me küll ometi hingame? Ja mida hingavad veel need, kes maa peal elavad?

#10 tee rõõmule

#10 riigipühad

ole tänatud Pontius Pilatus, et andsid maailmale märtri, Ole tänatud Jeesus, et suutsid korda saata ime. Olge tänatud Nikaia kirikukogu, et leppisite kokku ülestõusmised ja teie, "kultuuritoojad", kes seostasid ülesõusmise paganliku pööripäevaga.
Tänu ka neile kümnetele, kes tõlkisid Piibli eesti keelde ja neile tuhandetele, kes on selle kombe, traditsiooni elus hoidnud.
Ja eriti tahaks ma tänada riigikogu, kes taaskehtestas riigis, kus vaid 18% eestlastest ja 30% venelastest pidas end usklikeks, riigipühadeks jõulud ja suure reede.
Hea meel.

György Dragomán Valge kuningas

Ma lihtsalt olen sunnitud loetud raamatutest kirjutama, sel põhjusel, et inimesed ei laseks end eksitada kaupluste avaldatud tutvustustest. Ma ei tea kes ja millises seisundis neid küll kirjutab ja kas see kirjutaja resümeeritavat teost eelnevalt ka ise lugenud on. Või on inimeste arusaamised lihtsalt nii erinevad?
Näiteks on selle raamatu kohta kirjutatud: Ühel hetkel ääretult naljakas ja järgmisel õudusvärinaid tekitav „Valge kuningas“ koosneb novellidest, ..

Ma kinnitan teile, selles raamatus pole kriipsu võrragi nalja. Selles on kuhjade viisi vägivalda. Lausa nii palju, et ma polnud võimeline seda järjest lugema- vajasin taastumiseks pause. Viimati sain taolise vägivallaüledoosi ilmselt kaua aega tagasi "Kellavärgiga apelsini " lugedes.
Kui  võtta võrdluseks teine ungarlane, siis nt "Pal tänava  poiste" vägivallas on midagi õilsat, see on põhjendatav ja räägib selle taustal väärtustest: sõprus ja lojaalsus ja reetmine jne. Burgess keerab vindi üle, nii et sa muutud etenduse pealtvaatajaks ja see annab loole põhjenduse.

Kassidest ja inimestest

Meie sõpruskond on oma lapsed suureks kasvatanud.
kas pole veel mehele läinud- kuidas sõjaväes on- kas ta tööd on leidnud- oot, kus ta siis lõpuks õppima läks... ah, teate, see pole tegelikult enam üldse nii huvitav, kui esimene hammas ja sõna..:)

Nüüd räägime me oma seltskonnas hoopis kiisudest ja kutsudest. Nii nagu 20 aastat tagasi hooplesime nunnukeste edusammudega või siis manasime rumalaid õpetajaid ning arutuid huligaane.
Nüüd toimub sama,
Kelle kiisu on nunnum. Kelle  kassi-volask varastab rohkem ja mis pättust ta jälle tegi. Kelle koer on kavalam ja kelle kutsu vallatum.
See kõik on täpselt nii, nagu toona.

Mina ja Meie. Maailma muutmisest

Mina. Mina. Mina.
See on olnud õhus juba pikemat aega, aga mulle tundub, et ühiskondlik rahutus ja sellega seoses arvamused sellest, kuidas "minul peab olema hea" on kuidagi süvenenud.
Neid võnkeid on kuidagi rohkem ja igal pool.
Olgu siis Ukraina kriis. Järjest ja järjest meedias ilmuvad artiklid sellest, kuidas me "sellele riigile küll ei sünnita" ja "lähen ja jään Austraaliasse, kuna Eesti mind ei armasta". Delfi.ru kommentaarid Memorandum 14-le: tehtagu, näidatagu. Mina vaatan ja mõtlen.
Need kõik  panevad mind mõtlema teemal, kas see, et Mina on muutunud tähtsamaks Meiest, on midagi uut. Või ma lihtsalt ei mäleta.

#9

# 9 targad lapsed.
ma vaatan kord nädalas suu ammuli Rakett 69 ja Klassikatähti ja ei jõua ära imestada, kui andekad ja nutikad on need noored inimesed.
Jääb vaid loota, et neid piisavalt märgataks ja tagant utsitataks, et nende anded ka täielikult realiseeruks.
Täiesti super.

#8 tee rõõmule

#8 väärt nõuanded

Hommik. kell 7.30.
Üsna väsinud olemisega punase näo ja kõliseva kilekotiga meesterahvas õiendab kõva häälega:
Begat nado, begat, dorogaja!
Mis sa nende keppidega teed- iga loll oskab keppidega käia.
Jooksta on vaja!

Hea, kui sulle annavad nõu elutarkus ja kogemused...:)

#7 tee rõõmule

#7 aga räästad vulisevad, kevad, kevad, kevad....
Kui ma oleksin luuletaja, siis kirjutaksin poeemi "Maailm roheliseta".
Aga kuna ma pole, siis soovitan lugeda näidendit, mis minu meelest annab kõige paremini edasi kevademeeleolu.

Tom Rachman Imperfektsionistid

Üks naksakas kolmekümnene preili uuris hiljuti, et mida ma tahaksin oma elus saavutada. Ilmselt vastasin talle treenitud-pr-korrektselt. Aga see pani mind mõtlema.

Ühel päeval, kui sa enam pole 30. Saad sellest aru.
Kõik kaob ja saab otsa. Kõnnid mööda juba valitud rada ning see rada enam ei hargne.
Saad aru, et oledki kõik juba saavutanud. Ehk olid eesmärgid liiga lihtsad ja madalal, aga nii on.
Või et saavutaks küll, aga võimed ei tule järele või tähendab saavutamine enese maha salgamist ja suuremat muutmist kui südametunnistus (jah, ok, Ka mugavus) lubaks.

Ja kas üldse peab saavutama. Ehk ongi maailma parim elu ilma saavutusteta. Kodu ja pere ja rahu maailmas?

# 6 tee rõõmule

#6 soovide täitumine

Ma pean selle natuke pikemalt lahti kirjutama. Firmas, kus ma töötan, otsime parasjagu uusi töötajaid ning protsess käib suhteliselt nii- kas keegi tunneb kedagi, kes võiks siia sobida... ehk siis, töötame läbi tutvusringkonna.
Veeretan siis ühel madalhetkel mõtet, et miks kunagi mitte ükski minu sõber kusagil ei mõtle, et... oo, siia sobiks just minusugune tüüp, teeks talle ühe megaägeda pakkumise...

No vot. Ja eelmisel nädalal. Saan esiti linkedinis kutse ja seejärel telefonikõne inimestelt minevikust.
Mõlemad on kaugest minevikust.
See oli üllatav. Oli rõõmus. Oli ootamatu.

Üks neist osutus ahvatlevaks pakkumiseks teha koos võrkturundust :)... Aga, päriselt ka, ma pole tõesti pettunud. Sest seda inimest oli nii äge näha.
Teise eesmärki ma veel ei tea.
Ja see polegi oluline. Mõte loeb.

Ning soovid lähevad täide. Lihtsalt täpsemalt peab sõnastama:)

# 5 tee rõõmule

#5 Igapäevased mõttemängud

Mingi internetilingi kaudu jõudsin lehele, kus EL testib töölesoovijaid.
Tegin klõps-klõps ära verbaalse osa. Pisukese mõtlemisega ka kujundite teema. Ja jooksin täiesti kinni numbrilise osa juures.
Vaatan ülesandeid.
Ja ei saa absoluutselt aru, mida küsitakse.
Aeg jooksis lõpuks kinni.

Kuna see test on nii kavalalt tehtud, et seda ei saa ei peatada, ega ka keskelt tegema hakata, siis tegin uuesti ära tekstid ja kujundid, et taas vahtida tõtt tabelitega.
Null.
Nagu mismõttes.

# 4 tee rõõmule

#3 Kass
Kui ärkad laupäeva hommikul. Päike piilub kardina vahelt.
Kõik su lähedased on sinu lähedal ja elus ja terved.
Ja kass lööb su kaisus nurru.
Ja aega on lõputult.

See ilmselt ongi paradiis.

#3 tee rõõmule

#3 kaasmaalased
 Esituse vulgaarsus häiris mind ka originaali puhul. Aga kui ta seda tõsiselt mõtleb.
Siis. 10 punkti.
Oleks selliseid kaasmaalasi rohkem

# 2 tee rõõmule

#2 Õnne valem.
Teade, et meie töö on saanud kõrge auhinna.

Isegi mu boss, kes suudab alati igas heas hetkes leida kasvõi natukenegi halba, on väga õnnelik.
Kogu selles igapäevases kottimises ja karmis konkurentsis ülivajalik pai.

# 1 tee rõõmule

Ma otsustasin liituda Rõõmumänguga. 100 õnneliku hetke. Õnne ja rõõmu pole kunagi liiga palju. Ja ma tahan neid mäletada.
Sellepärast.

#1
Kui hambaarst ütleb sulle (esimest korda elus?!), et
"teil pole mitte ühtegi auku!".
Ja esitab seejärel arve 80 eurole: soodapesu ja hambakivi eemaldus. See viimane on küll ahhetamapanev, aga kusagil hingesopis patsutad endale ikkagi tunnustavalt õlale
... kui ma niipalju (raha) oma hammastesse panustan, siis nad ju ometi on tulevikus terved?! eksole?...:)