Lood ja laulud

Otsides netis mõnd märksõna, jõuan sageli päris huvitavate blogideni, millede viimane sissekanne on tehtud 2009 või 2011.
Mingi lugu, mida autor on rääkinud, on lihtsalt ühel hetkel otsa saanud.
Kuigi mulle meeldiks mõelda endast, kui mitmekülgsest inimesest, selgub, et peale "täna nägin-kuulsin-juhtus-lugesin" teemade on tegelikult ka minul vaid 2-3 teemat, mida ja millest ma ikka ja jälle kirjutan. Üllatavalt erinevad neist, mida olen ristikeste näol tõmmanud lugematutes testides väites oma huvisid. Naljakas, miks lähevad meile korda mingid asjad, mis meisse puutuma ei peaks ning mõned teised, mille nimel lausa oleks kohustus võidelda... panevad õlgu kehitama. Mis neist ikka rääkida, kõik ju niigi selge.
Näiteks. Loen artiklit haridusreformist ja tunnen kuidas vererõhk tõuseb. Tahaks midagi öelda. Avan blogi ja saan aru, et seda kõike olen ma juba kirjutanud. Ehk pisut teises sõnastuses, aga kirjas ammu. Teema, mis rangelt mõistusega võttes ei peaks mind kuidagi erutama, puudutama ega korda minema.

maailma parandamine

Ma annaks taas tasuta ära ühe mõtte, kuidas linna raha kokku hoida. Mõned aastad tagasi kerkis mingi kampaania käigus majade vahele mänguväljakuid, nagu seeni.
Mänguväljakuid, millel näha mängivat last, on ime. Iseenesest on need väljakud moodsad ja kenad, puhtad ja igati normis. Aga lapsed ei mängi.

Ei mängi seepärast, et need on mõeldud tittedele. Tited, teatavasti, käivad päeval lasteaias. Ja kes see viitsib nendega õhtul kell 7 liivakasti minna? Ja nädalavahetustel pole seal samuti lapsi- sest a) tänapäeva lapsed ei mängi õues, b) vanemad ei luba koolieelikuid üksi õue ja ise kaasa minna pole aega, c) vanemate laste jaoks, kes iseseisvalt ringi uitavad pole liivakast päris kohane. Enam.

Tõsi, on mänguväljakuid, mis "töötavad" ja neil on reeglina 2 erinevust pildil näidatust- nad asuvad lasteaia kõrval, mistõttu  on sealt võimalik enne koju minekut "läbi hüpata" ning teiseks on need sihitud pisut vanematele lastele. Kiige ja liivakasti asemel on vinged ronimis- ja turnimisseinad.

Ettepaneku sisu, kuidas hoida raha kokku ongi järgmine. Enne kui rajate uue mänguväljaku, mõelge, kes seal mängima hakkab ja kas need riistad on just sellele sihtgrupile sobivad.

Nostalgianeljapäev- 11 vs 12

Kas ma näen normaalne välja?
jah, vastan automaatselt, tutipeoks sättijale. Ja hetk hiljem üllatun- sa käidki ju iga päev niimoodi riides...?
Otsin sõnade kinnituseks albumid välja. Minu 11 kaheksakümnendatel ja tema 12 nullindatel.

Ühiskonna muutumise osas jääme, ma arvan, viiki. Meie, pioneerid, sammusime helge kommunismi asemel glasnostisse, perestroikasse, fosforiidisõtta- tulemuseks ärajäänud ajaloo riigieksam ja aastakesed hiljem täiesti uus riik. Nullindatel on vastu panna EL astumine ja piirideta reisimine-töötamine ning euro tulek. On need võrdväärsed?
Huvitava kokkusattumisena on minu 11 ja tema 12 ajal olnud 4 riigijuhti.

Rahulolu seadus

Huvitav, kas Audrey Hepburn seisis vahel peegli ees ja ütles endamisi, pisut üllatunult, veendunult ja südamest- Appi, KUI ilus ma ikka tegelikult olen.
Või kas juhtus, et mõnel konverentsil mõtles Marie Curie oma kolleege kuulates, issand, ma olen ikka tõepoolest mega-hüper tark.

Samas kujutan ma elavalt ette,  kuidas näiteks Osman endale igal hommikul peale ärkamist õlale patsutas- küll mul on ikka võimu või Buffett endale igal õhtul rahulolevalt ütleb, on minul ikka seda rahakest- hea on rikas olla.

Kas see jookseb omadusi- või sugusid pidi. Või sõltub hoopis konkreetsest inimesest?

Variant B

Mulle tundub, et ma olen teoorias juba nii tugev, et võiks ilmselt hakata tegema eneseabi koolitusi või siis kujundada oma blogist köögi-psühholoogia nurgakese...

Justkui sõidaks rongiga ringi ja ringi ja ringi. Akende tagant mööduvad pähekulunud pildid,. Midagi ei muutu, seinad lämmatavad. Ja ma ei teagi, mis mind tänaseks rohkem meeleheitele viib- kas see, et ma ei saa VÄLJA või see, et MINA ei saa välja.

Räägitakse ju, et kui oma plaanid selgelt välja öelda, siis võtab Universum neid kuulda. Või kui oled valmis ja ootad, siis tulevad õiged inimesed ja valikud ise su juurde. Miks nad siis ei tule? Kas  mu soovide jaoks peab universum liialt sebima, ja ta ei viitsi? Või on mul heade ja õnnelike juhuste limiit juba täis?

Kolmeraudne

Mingis hullus meeltesegaduse hoos jäin kogemata vaatama Kolmeraudses Rõivase ja Mikseri esinemist.
Debatiks ei oska mina seda nimetada. Mitte inimesed ei räägi seal, isegi mitte poliitikud, vaid PR-kommunikatsiooniõpiku peatüki "Demagoogia ja kuidas alandada inimest, kes mõtleb sinust erinevalt" väga õnnestunud tooted.

Leia endale plaat, mida korrutada ja korrutada. Hea, kui see hirmutaks ning veel parem kui on konkreetne ja selge. Rõivas "Nad tahavad võtta sult ära igal aastal 2000 eurot". Mikser - plaadi pealkiri natuke laialivalguvam, häbi, kehvalt tehtud kodutöö- "Nad on kogu aeg ju makse tõstnud, aga nad ei räägi sellest".

Kus pidada sünnipäeva

Mu blogi püsilugeja teab, et märts ja aprill on mu jaoks tegusad peo-kuud:) Kuna taas on juubelite-aasta, siis ideid, mida küll teha, kuhu minna ja kuidas, napib alati. Et teistel inimestel kergem oleks, siis mõned soovitused möödunud toredatest pidudest.

RMK majakesed. Võimalik on neid rentida ja siduda mõne hariva loodusmatkaga. Meie käisime vaatamas linde ja karvaseid veiseid. Aga kõige lahedam oli ekskursioon metsa. Jah, just, metsa. Spetsialist rääkis miks lehtpuud ja segametsad on vajalikud jne. Ülimalt huvitav ja uus info minu jaoks.

Elu bieberita

Pildid tumblerist, autorid teadmata.

Muusikaviktoriin.
Seltskond on edukalt ära arvanud erinevaid hümne, poppi, rocki ja klassikat.
Ja siis tuleb mingi laul, mille peale kogu seltskond jääb hämmeldunult vait, püüdes tabada iga nooti, ehk on seal mõni vihje. On see mees? Või naine? Inimesed vaatavad üksteisele nõutult otsa. Tundub, et vastust ei tule.

Järsku läheb kõrvaltoa uks lahti, kohalik teismeline perepoeg küsib üllatunult.
- a, miks te Justin Bieberit kuulate?

sügise ballid

Tallinna lugupeetud raamatupoes.
-Kas teil Sügisballi on?
-Filmi mõtlete? Jah, on küll DVD?
-Ei, ma mõtlen raamatut...
-Mmm... ja-jaa, hiljuti ilmus üks luulekogu, seda mõtlete?
-Ei, ma mõtlen Mati Undi romaani.
-Ahsoo. Õige küll, EP andis oma raamatute sarjas selle välja? Aga seda müüdi  ainult koos ajalehega, seda pole.






Lugu sellest kuidas meie top of mind on Bondartšuki poolt loodud film, mille järgi Tolstoi raamatu kirjutas...

Viljandist, Ugalast, Nostalgiast

Eks see koer haugub, kes pihta saab. Ma ei tea, kas Rents mu blogi üldse loeb, aga kurjustamist nostalgia vohamise üle blogides, võtsin üsnagi isiklikult. (Haa, lapseke, saa nii vanaks kui mina, siis räägime). Miskipärast võetakse nostalgiat negatiivse ilminguna, mis justkui määrab su vanusegruppi, kes elab vaid minevikus.

Noor inimene ei saa aru, et ka minevikku ülistades võib vägagi armastada ning nautida olevikku :)