Korter on aus ja hea

Kas mäletate, kuidas tekkisid eliitkoolid? Ajaleht x avaldas lõpueksamite pingerea, teised ei saanud maha jääda. Kes ees oli eliit, kes taga see paha.
Ma vaatan hämmingus EPL uut aktsiooni- "mägedest saavad getod".
Mina elan ka mäel. Aastaid 5 tagasi, allusin ühiskondlikule survele ning alustasime projekti- "kõik elavad oma majas või vähemalt uues korteris, meie tahame ka". Järgnesid väsitavad nädalavahetused uusprojektide kliendipäevadel. Et tõdeda. Meil on täna parem. Mul on valgust, avarust.

Sõjaks valmistumine

Ma ei tea, kas sõjaks on üldse võimalik nö valmistuda. Kirjanduse põhjal võib väita, et märgid on küll tavaliselt õhus, sellest räägitakse. Aga tavaline inimene ei usu. Sellised asjad ei juhtu minuga, mul pole aega ja viitsimist sellega tegeleda.
Nojah, on ka teistsuguseid näiteid. WC ennustas, et kohe-kohe algab sõda oma kümmekond aastat. Lõpuks tuli ka ja siis oli hea öelda, et näe- ma ja ütlesin.

Ma ei tea, kas see sõda tuleb nö klassikaline.
Aga eeldada võib, et kui poole maailma säästud haihtuvad õhku, pole tööd ja leiba, siis mingil hetkel kannatus katkeb. Ja siis peavad valitsused kasutama vastumeetmeid ja elanikud protestima valitsuste vastu ja nii ta läheb. Ikka leidub siis mõni riik, kes näeb endal maailmaparandusmissiooni.

Naiste autod

Ma sõidan autoga nr 11. Pikad otsad maanteel muutusid nauditavaks hetkest, kui ilmus püsikiirushoidja. Linnasõit ja ummikutes tiksumine muutus talutavaks alates automaatkäigukastist.
Minu meelest väärib kodanik, kes konstrueeris pagasniku, mida saab avada ja sulgeda käsi määrimata ning automaatse lähi/kaugtulede vahetuse suurt preemiat ja eluaegset tunnustust.
Väga ootan seda hetke, kui keegi leiutab klaasipesu vedeliku valamise konstruktsiooni sellisena, et su käed pole porised, kõht ja auto mootor läbimärjad ning 5 liitrist jõuab tugeva tuulega paaki rohkem kui pool.
Need ülalnimetatud ja lisaks veel mõned leiutised muudavad autosõidu mõnusaks.

Pärast surma 4

Huvitav, miks alati kui filmis näidatakse surma on vaade alt üles maa pealt puude latvadesse?

Kui filmitegija usub, et surm on lõplik, pole ju taevaga miskit tegemist. Surnud inimene ei saa vaadata maa alt pilvi. Kunsti huvides, no et vabadus ja vabanemine ja avarus ja lootus jms  võiks näidata siis hoopis näiteks rohuliblede tärkamist või muud sellist.
Ning kui filmimeister usub paradiisi ning taevasse, siis peaks ju vaade olema ülevalt alla.

"Aeg. Teine sümfoonia"

Millalgi 80-date keskel saabus meie linna Venemaalt hüpnotisöör. Kahjuks nime ei mäleta, aga meie noortemaja saal oli rahvast pungil. Esimese ülesandena palus käed tooli käetugedele panna, luges vist kahekümneni ning seejärel lasi proovida, kas käed tulevad tooli küljest lahti. Need kel ei tulnud, paluti lavale tulla. Kuna ma väga tahtsin minna, siis otsustasin, et tõesti-tõesti, ei olnud väga kerge neid tooli küljest lahti saada küll. Ja läksin lavale.

Laval pandi meid toolidele istuma ning hakati igasugu trikke tegema. Ühel hetkel anti individuaalsed nö ülesanded. Näiteks üks pidi Alla Pugatšovana laulma ja teine mingit poeemi lugema. Jeesus, mõtlesin, ma ei oska ju niipalju vene keelt (väidetavalt pidi hüpnoos su tegema polüglotiks ning vene tulema sama vabalt kui emakeel).  Ja nüüd tuleb mu pettus välja. Aga vedas. Seltsimees hüpnotisöör vaatas mind ja arvas, et ma võiksin Maia Plissetskajana esitada surevat luike.

Miss Maailm 3000

Viimases Imelises Teaduses kirjutab "Lihas on palju rohkem kaloreid....seega polnud  suur seedetrakt enam vajalik. Me muutusime kergemaks  ja saledamaks." Ning tänu rasva ja kaloreid sisaldavale toidule hakkas kasvama ka meie aju.
Ehk siis liha muutis meid targemaks ja saledamaks ning kahandas meie kõhu suurust ( vs näiteks gorillad, lehmad, kes vajavad kiudainete seedimiseks pikka soolestikku).

Täna on teada, et liha söömine jääb maailmas järjest vähemaks- osadel põhimõtete ja paljudel hinna ning globaalselt ressursside- vee, maa ja biosööda vähenemise tõttu. Alles raporteeris konjuktuuriinstituut, et ka Eestis on liha tarbimine võrreldes möödunud perioodiga kahanenud.

Intelligentsi paradoks

Tahtmata kuidagi kärpida noore inimese tiibu, tuli ikkagi kurb mõte. Mis kasu on sellest, et oled hästi kursis väärtkirjandusega, käid usinalt teatris ja tunned kaasaegset kunsti. Kui ühiskond vajab hoopis insenere, IT-spetse ja keevitajaid.
Mitte et keevitaja ei võiks nautida Tarkovskit. Aga nii retooriliselt humanitaar vs reaal.

Vanasti oli arusaadav.Võimalus tarbida väärtkultuuri näitas, et sul on olemas selleks vajalik ressurss- raha ning aeg ja veel varem- haridus (kirjaoskus). Ehk siis, sa olid priviligeeritud klass.

Nüüd on raha reaalinimestel ning aeg neil, keda väärtkutuur üldjuhul ei huvita. Eliit peab privileegiks osta oma vaevaga teenitud raha eest väärtuslikku massikultuuri. Nõudlus on muutunud, kuid pakkumine jäänud samaks.
Ehk siis, sinu intellektuaalselt nõudlikud valikud näitavad pigem seda, et sul on humanitaarala vähemakstud eriala ning oled suure eeldusega SKP seisukohast mitteproduktiivne kodanik, kelle jaoks maksumaksja raha eest pakutakse põhiseaduses ette nähtud väärtuslikku eesti kultuuri ja keelt?

Tallinn- Tartu. 4 rida.

Milleks leiutada jalgratast, kui meil on olemas suurepärane näide Tallinn-Rakvere 4-rajalise maantee näol. Jättes kõrvale argumendid " kiiremini ja turvalisem", mis on mingis mõttes natuke viltu, põhinedes eeldusel, et järgneva 50 aasta jooksul jagub metalli, energiat ning kõigil kodanikel on isiklik auto.
Aga regionaalpoliitiliselt? On ju olemas kõik andmed, et teha selgeks, kuidas on paranenud Virumaa tööhõive, ettevõtlus. Kas tööandjad leiavad lihtsamalt tööjõudu., kas gümnaasiumid ja kutsekoolid on õpilasi täis. Ja kaubanduskeskused ning lõbustusasutused edukad. Sest Tallinnast Rakverre on mugav ja lihtne sõita, Vaid tunnike.
Või kuidapidi see tõmbekeskus toimis?

Pagan, 8 rida tuli.

Oskus unistada 2. Teiste elud

Üks mu lemmikblogija on ropult andekas. Loen ja nutan. Vaimustusest ning kadedusest. Samas selgub ta blogist, et elab palgapäevast palgapäevani. Tahaks raputada teda ja öelda, kullake. Sissetuleku tõstmine 2-3 korda on sinu annet tööle pannes imelihtne!  Sinust saaks ilma kahtluseta ja kohe tipp-copyrighter agentuuris. Või, hea küll, kui kommerts tundub vale, siis ajakirjandus. Sa oled pea-jagu üle suuremast osast tänastest kolumnistidest. Vaja on vaid end pisut müüa, reklaamida, esineda ja esitleda...

Mul on üks tuttav väga andekas neiu. Pärit traagilises mõttes värvikast ja vaesest kärgperest. Tahaks karjuda, nähes kuidas kõik tema nii igapäevased, kui ka karjääri, edasiõppimist mõjutavad valikud ja otsused taastoodavad vaesust. Kopeerivad vääramatult tema ema elu, viies ebastabiilsete ja - võrdsete suheteni ning kehva sissetulekuga ning alla võimete ametini.

Viina tahaks

Jah, ma võin tunnistada. Mina. Alkohoolik.

Ma vaatan alati hämmingus filme-seriaale, kus inimesed õlut- veini päev läbi limpsivad. Ma ei saa sellest aru. Nii nagu saiakeste puhul, ei näe ma argises päevas ka seda kohta, võimalust ja aega, millal alkoholi tarbida. Söögi kõrvale, hoolimata mu ema aastakümnete pikkustest pingutustest (muidugi mitte alkoholi suhtes:)) pole ma kunagi mitte midagi joonud. Õhtul, telekat vaadates ka nagu ei saa. Professionaalne kretinism loeb alateadlikult kaloreid. Piisab praegustestki.
Ja õigupoolest mul alkoholi väga kodus polegi. Ei viitsi poest tassida. Kallis on ka.
Seetõttu on mul kodus vaid kingitud ning (loodetavasti) kvaliteetsed joogid. Ning neid jälle ei raatsi.

Õigus olla nõme

Ma käisin viimati raamatukogus ilmselt siis, kui õppisin koolis. (Ja see on muidugi piinlik ülestunnistus). Ehk siis, teemal- raamatukogu- puudub mul moraalne õigus kaasa rääkida.
Kuid iga teema, kus riik arvab heaks mulle öelda kas ja mis on õige, ajab mind vihaseks. Jutt siis Langi raamatunimekirjadest.

Saan aru, et just-just algas sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud sallivuskampaania teine voor. Ehk tuleks seda kampaaniat veelgi laiendada, et  lisaks samasooliste suhetele, erinevate rasside ja rahvuste tolereerimisele, suudaksime me üles näidata empaatiat  ka  teistsuguse maitse, kultuurinivoo, harituse suhtes.
Me otsustame riiklikult, et me ei tolereeri "nõmedaid " inimesi? Ja kusagil saab olema komisjon, kes otsustab, mis nõme on?

Ma olen alati imetlenud inimesi, kes iial ei libastu ning armastavad-eelistavad vaid õigeid asju. Pärt on in ja Meie Mees out. Õhtuleht on out ja Sirp in. Koort okei, aga Kangro nõme. Kaplinski kõlbab aga Tohvri mitte. Olen Eesti Laulu kontekstis sel teemal juba pikemalt kirjutanud, kuidas tegelikult, selles maailmas, kus mina elan, on võimalik nautida neid kõiki. Igaks ajaks ja elujuhtumiks on olemas see Õige. Miks peab välistama? Miks peab vastandama?

Egiptuse lood 2

Huvitav, mis tunne on olla suure rahva esindaja?

Sa lähed Aasiasse või Ameerikasse või Aafrikasse. Ja sind teenindatakse alati emakeeles. Sildid ja viidad on arusaadavad. Hotellis näitab telekas su kodumaa kanaleid.
Ja  tuhandete aastate pikkust kultuuri tutvustaval õhtul on kulminatsiooniks sinu kodumaalt pärit Suure Isamaasõja aegne populaarne lauluke.

Egiptuse lood 1

-Marlboro? West? Ten dollar!  Ten dollar! Tell your price!
-Tänan, ma ei suitseta...
-(No problem!) Hašiš?
-...

-Ainult sulle! Nahast! D&G, Versace, Boss? Tell your price !
-Ma ei soovi osta püksirihma. Miks te mulle seda pakute?
-Aga sul ju pole rihma!?


Möödume puuviljaletist.
-Hey, you! Tule osta. Only two dollar!
-Tänan, me praegu läheme linna. Kui tagasi tuleme, siis ostame.