Pilvebaleriini lood 8- dumbuser

ja mu nogija lõpetaski eksistentsi. Irooniliselt sai ta viimase infarkti Soomes, Nokia esinduse ees. Rünnak hoonele jäi toimumata, kuigi usun, et rahvusvaheline üldsus oleks mulle toetust avaldanud küll.
Viimase remondi järel halastas EMT lõpuks mu peale ja võttis ta tagasi.
Enne kui edasi vingun, tahaksin vahepeal kiita teenindust. Midagi nii positiivset pole minuga ammu juhtunud.
Selge, et ma olin kergelt häiritud, kuna poole aasta jooksul oli see juba kolmas kord telefoni remontida. Teenindaja Roman suutis mingi ime läbi paari minutiga pinged maha võtta ja tekitada ühisrinde hoopis Nokia vastu. Rahulik, asjalik, professionaalne... super! Teeninduspunkti pani see, kui ma siis kolmandat korda teenindusse ilmusin ja järjekorranumber mind teise inimese juurde viis. Noormees tuli naeratades ja tundis siiralt huvi, millega mu telefonisaaga lõppes ning rõõmustas koos minuga positiivse lahenduse üle... Väga meelidv kogemus.

Aga siis, oli vaja valida uus. Loomulikult oli mul taaskord kodutöö tegemata. No telefon on ju telefon, eks. Ja õigupoolest polnudki selles hinnaklassis väga valida ka . Seesma mark, mis suht põhjendatult väga enam usaldust ei äratanud, mingi teine Nokia mudel ja ülejäänud puutetundlikud. Müüge mulle ometi, palusin ma teenindajat- mida te ise kasutate?

Ma olen suhtunud seni puutetundliku ekraaniga telefonidesse ettevaatlikult- aga nagu näitas pilk riiulile, siis see on paraku me tulevik. Ja pole vast vahet enam, kas see tulevik jõuab kohale varem või hiljem. Seekord siis jõudis natuke varem. Telefon nägi nii edev välja, et peale kõiki neid vintsutusi, otsustasin, et ma olen seda väärt,  Ja siis selgus, et teenindajatüdrukul on endal samasugune taskus. HTC Wildfire S. Tehtud.

Sips-sips näitas teenindaja põhifunktsioonid ära, aga ega ma väga ei süvenenud, elu on õpetanud, et kui ise ikka läbi teed, siis jääb meelde ja saad aru ka.  Et siis pikk õhtu juhendiga oli planeeritud.
Lähen siis koju, loen juhendi läbi ja mmm..... Kirjas on kuidas panna sisse aku, juristi tungiv nõuanne andmekaitse osas ja reipad soovitused selle kohta, kuidas jääge sõpradega kontakti, pildistge, tähistage ja jagage ning nautige rakendusi koos sõpradega... , ehk siis kuidas internetis tegutseda, aga rohkem mitte midagi!
Mitte midagi.
Kuidas saan ma kõne vastu võtmata jätta, kuidas helinat vaigistada, kuidas sõnumeid saata...
Telefoni ingliskeelsel kodulehel oli küll kröömike rohkem infot, aga nuta või naera- täpselt juhendi järgi toimides, vabandust, aga minul küll selliseid valikuid,  nagu lubatud, ette ei tulnud...

Ilmselt on tootja eeldanud, et selliseid riistu ostavad vaid noored, nutikad ja kõhnad inimesed, kel baasteadmised ammu olemas, või? Mu enesehinnang sai järgmise löögi sellega, et selgus- mul on liiga paksud sõrmed.  Juhuslikult avastasin, õnneks, natuke hiljem, et kui telefoni pöörata, siis läheb klaviatuur õige pisut suuremaks. Aga. Jah. Ma olen jäme-näpp. Ma ei julge mõeldagi neile talvepäevadele, kui numbreid peab toksima kinnastatult. Või autosõidu ajal? (Ups, autos ju enam ei tohigi).

Aga see selleks. Ma olen tegelikult üsna nõutu. Kuigi ma olen selles EMT kontoris juba omainimene:), on ikkagi natuke piinlik minna küsima, et vabandust. Kuidas ma saaksin grupile tekitada oma helina. Muidu ju polegi grupil mõtet? Ja miks ei saa ma kodulehel ette antud skeemi järgi tekitada kiirvaliku klahve... Ja kuidas saan ma kiiresti leida pikast nimekirjast vajaliku numbri, kui telefon annab ette vaid numbrid, ja mitte tähed... Ja kõiki küsimusi ma ilmselt veel küsida ei oskagi. selleks olid vanasti juhendid.
Mida teeb klient sellises olukorras. Viib toote tagasi ja ostab jõukohase telefoni?
Mnjah.