Meie pere teismeline koosseis vaatas igavledes esimese laulu ära, et seejärel ilmselget sõnumit jättes - tegemist on mingi vanainimeste üliigava asjaga, oma toimetuste juurde kaduda.
Poolfinaalis vaadates oma kunagist koolivenda ilmse tülpimusega züriis laule hindamas, tuli mulle meelde kuidas ta 24 aastat tagasi koolipeol esitas laulu "Isa, mets põleb", mis kõlas nagu Mimicry laul. Või ehk pisut paremini, kuna kutid pidasid viisi. See kõik on juba olnud.
Kunagi liikus kuulujutt, et ühest raadiojaamast paluti lahkuda kõigil üle kolmekümnestel inimestel, et ei taba muidu noorte hoiakuid jms. Nüüd oleks aeg teha järgmine puhastus, sest toonased 20-sed on ise vanaks saanud?
Aga me ei tee seda, eks? Sest tegelikult pole me vanad ja olgem ausad, popmuusika leiutati 20 sajandil, kes seda veel peale meie teab ja tunneb.
Ja niimoodi me mängime oma maitse järgi lugusid, oma noorpõlvest, neid pisut kohendades. Ning tegelikult võiks jätta teesklemise, et mingi innovatsioon ja alternatiiv ja uudne. Vaadakem kasvõi zürii koosseisu...
Eesti laul ja Eurovisioon on meie, 20 sajandi laste üritused ja surevad koos meiega.
Juhhuu, see aeg on käes! Aeg, kus eakad on saavutamas ülekaalu ning määravad maailma toimimise reeglid:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!