Jah, ma tean, et on olemas inimesed, kes on alati nemad ise. 100% selgusel selles, kes ja mis nad on. Igas rollis nii isana, pojana, mehena kui töötajana mõtlevad nad alati neid samu õigeid mõtteid, fanaatiliselt uskudes oma ideedesse ning iga sõna, mis suust tuleb, on puhas kuld. Nad on õnnelikud inimesed ja selle privileegi eest võiks ju natukenegi olla tolerantsust nende suhtes, kellel on elus rolle rohkem. Kes ei tea alati õigeid vastuseid ning alati ei tahagi neid teada.
On ameteid, kus sulle makstakse teatud käitumise, maine, väärtushinnangute, sõnavõttude eest. Kas see on silmakirjalik manipulatsioon? See, et meil on aeg-ajalt eriarvamus oma tööandjaga, kuid avalikkuse ees esindame nn tellija seisukohta, ei tarvitse veel tähendada, et läheme oma südametunnistusega vastuollu. Me oleme ju inimesed oma mõtete ning tunnetega. Ja töö.. on vahel lihtsalt töö. Mitte kirg, elustiil, sinu olemus.
Soovitus jääda igas olukorras iseendaks on küll väga õige ja hea, aga mitte alati teostatav ja kinnimakstav.
Elades karmis maailmas, tahaks vahel olla ka lihtsalt inimene. Rumal, ebaloogiline, idealistlik, kahtluste-kõhklustega. Vahel tahaks nõmedatele "tõtt näkku öelda" ja maailma parandada.
Miks siis mitte oma nime alt? Selle üle võib ironiseerida, aga praktika näitab, et su kuvand on oluline. Miks ei võiks meil siis olla mitu identiteeti. Korralik Kodanik ja Mässaja.
Kutsuge seda arguseks, kui tahate. Aga nii on lihtsam ja meil on selleks õigus.
Just meie õiguse mitmele rollile need Rosimannused või kes iganes meilt ongi võtnud, foorumid on alati blokitud selliste fanaatiliste poliitiliste huvigruppide esindajate poolt. seda võiks nimetada teisiti avaliku ruumi kaaperduseks ja pärast kaaperdaja tabamist hakatakse muidugi ajama iba inimõigustest.
VastaKustutaOh neid vaeseid piraadikesi küll, miks kiusatakse neid NII taga...
Miks mul puudub praktiliselt võimalus mingis foorumis ütelda oma sõna sekka, arvamus, mis õigusega Rosimannused on need minult kaaperdanud?
Nii ma küsin seda endalt juba mitu aastat, päris kommenteerimise alguses asjad ei olnud nii hullud. Nimetagem seda cafferloveri ajastuks ühe tuntud netikommentaatori järgi. Praegu netikommentaatorlus on sisuliselt võrdsustatud pättlusega ja nii ta suurelt jaolt ongi, kui enamikku kirjutatud vaadelda.
Blogimine ei ole avalik nähtus, see on eramaa siiski ja asendab avalikku foorumit vaid osaliselt, mingi hea salongi analoog oleks see,mõne eriti populaarse blogija järekommentaarium.
Epp Petrone näiteks meenub, aga tema enam ei blogi.
Eestlane ei hinda avalikku ruumi, see prügitatakse täis ja kaevatakse siis, et halb, halb, küll on kole.
Teine sarnane koht on ju liiklus. Sa ei kirjuta omale otsa peale ja ei ole ka aega liikluskeerises uurida, et näe, seal sõidab minister või akadeemik. Kõik osalejad peavad olema võrdsed ja selle eelduseks on VASTASTIKUNE VIISAKUS. Hõbemäe poolt avaldatud puhul küll ei paista, et vaiksed donid viisakusreeglitest midagi peaksid.
Kah avastus, tõepoolest!Rosimannus või Hõbemähi, mis vahet!loete siis sõnumite sisu või ainult nimesid?!ja kui sisu ei meeldi, siis kohe suure kella kylge. totud liivakasti asemel netis.
VastaKustuta