Jah, teie silmad ei peta teid. Ma lugesin tõepoolest esimest korda elus Gorki "Ema". Üllatuslikult hea raamat. Ausalt. Kummaline, kuidas mingid asjad tulevad õigel ajal su juurde.
Selle raamatu sai mu ema oma pinginaabrilt kingituseks siis, kui ta oli sama vana kui mu laps praegu. Veider oli kujutleda oma patsiga ema haigutades otsimas raamatust tsitaate kirjandi jaoks, mille teemaks võis allakriipsutatud katkendite järgi olla näiteks "Ema kujunemine sotsialistliku revolutsiooni taustal" vms.
Mulle kangesti meeldis ja mõjus ka originaalsena, et tegevus oli kujutatud just ema vaatenurgast. Taaskord minu jaoks aktuaalne teema. Kuidas meie üleolek laste suhtes muutub vähehaaval hämmeldusest austuseks. Kui normaalsed inimesed oleme me neist kasvatanud ja kuigi me alati ei mõista, miks nad elavad just nii nagu nad elavad, siis hea on näha neid õnnelike ja edukatena.
Mulle tõsiselt meeldis selle raamatu positiivne, helge ja hea tonaalsus. Kui head inimesed seal nad kõik olid. Lugedes nende inimeste kirjeldusi ja mõtteid, saab tegelikult aru, miks inimesed võisid võimalikuks pidada kommunismi. Seda raamatut lugedes tuli ka meelde kui siiras, idealistlik ja kirglik võib olla venelane. Tõeline suure südamega venelane. Asi, mis Tallinnas elades kipub meelest minema...
(Ma ei tea, kas mul on) kahju, aga paraku ei ole päriselus inimesed ilusad ja head. Ning kui meid kõiki panna stardijoonele, siis paratamatult jõuab keegi ettepoole ning tagumisi hakkab kannustama konkurents ja kadedus. Nagu vastuseks mulle näitas üksõhtu telekas dokumentaali Anuta saarest, kus 300 inimest elavat üksmeelses eraomandita kommuunis? Nii, et võib- olla on see siiski võimalik?
Ja usu või ära usu, aga ligi 104 (!) aastat tagasi kirjapandud mõtted kehtivad ka täna! Näiteks, et mida enam tõusevad hinnad, seda odavamaks muutub inimene; või et ühtesid teeb pimedaks vaesus teisi kuld. Ja muidugi Paveli kõne, kus ta veenvalt räägib sellest, kuidas omand orjastab. Mitte midagi pole muutunud!
Muutunud on vaid vast see, et üksikisiku (vaesuse) teema asemel on meie jaoks olulisemaks muutunud üldine: globaliseerumine, ökoloogia jne.
Masendav, et muutunud pole ka koduvägivalla teema. Endiselt elab naisi, kelle elu eesmärk ja mõte on olla võimalikult nähtamatu.:(
Üks mõte mis jäi mind painama. Esiteks, mis kamm venelastel selle eraomandiga on. Prantsuse ja belgia söekaevurid ei elanud tol ajal sugugi paremates tingimustes ja prantslased kirjutasid juba 18 sajandi lõpus konstitutsiooni sisse, et eraomand on püha. Miks teistes riikides sai/jäi peamiseks eesmärgiks rahva võim, võrdsus?
Kuidas siis läks ikkagi nii, et (just ainult) Venemaast sai sotsialistlik riik ? Kui keegi oskab soovitada kirjandust, mis aitaks seda mõista, siis oleksin väga tänulik.
Kas "Ülesküntud uudismaa" ja "Kuidas karastus teras" on loetud?
VastaKustutaMulle ka kunagi meeldis vene kirjandus vaatamata sellele, et kandis sotsialismi ja kommunismi ideed (sotsialistlik realism).
Üks raamat, mida võiks soovitada, oleks Matvei Malõi "Kuidas teha Venemaast normaalne riik". See pole just süvaakadeemiline käsitlus, aga mõni huvitav vaatenurk seal on.
VastaKustuta