Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 21. veebruar 2023

Mina, superwoman

Aasta lõpetasin tõdemusega, et ma ei oska tegelikult midagi, mida arvasin oskavat. Ilmselt hakkas universumil minust kahju ja saatis mulle konteksti, mis  natuke rõõmustaks.

Viimase aja - ahhaa- elamus on, et ma oskan arvutit. Mulle ei tekita probleeme excel, pivot, guugle erinevad võimalused, sotsiaalmeedia... Ja ma ei saa aru, kuidas ( loomulikult on nad KÕIK minust) nooremad seda kõik ei oska. 

See, et ma olen kiire ja hea ajakasutaja, on vana asi. Uudis on põhjus. Ma kasutan telefoni. Üks, kaks, asi aetud, kokkulepe olemas. Läheme edasi, järgmine asi.

Ma tegelikult ei teagi, milliseid emotsioone sellega seoses tunda. Vali: mida tänapäeva lapsed küll koolis õpivad /põlvkond kes on üles kasvanud ekraanidega ei oska neid tegelikult kasutada/ ma olen naiivne ja lasen end ära kasutada/visa töö viib sihile.
Hästi lihtne on muutuda patroneerivaks.

Kas väide- maailm muutub järjest kiiremaks, on tegelikult põhjendamatu klišee. Mulle tundub järjest vastupidi. Uuel põlvkonnal  on nii palju aega. Aega kaalumiseks, mõtlemiseks, otsustamiseks.  

Ning tegelikult on see ju tore. 


7 kommentaari :

  1. Võibolla pole asi niivõrd oskamises, vaid vajaduses. Kui on vajadus, siis nad ju õpivad. Ma olen küll gümnaasiuminoortelt nippe saanud ja neid nippe on nad just kooli tarbeks vaja läinud ülesandeid lahendades omandanud.

    VastaKustuta
  2. Ma korduvalt üllatun, et leidub noori inimesi ja mitte vähe, kes tegelikult arvutite kasutamise koha pealt samas seisus kui anekdootides blondid autos. Natukene oskavad väga kitsalt sihtotstarbeliselt kasutada aga nii pea kui midagi veidi teisiti tõstavad käed üles - sisulist arusaamist pole. Ma ei pea siin mitte koodi kirjutamist silmas vaid tavalist ekraanipildil orienteerumist ja kas või helpi kasutamist kui miskit segane. Ehk siis tuleb tõdeda, et kodaniku kitsas suhtlusring ei peegelda laiemalt rahva üldisi arusaamisi ja oskusi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, ja mul on tutvusringkonnas ja sugulaskonnas hea mitu noor inimest, kes ei oska (või ei viitsi) googeldada. Muidu täitsa toredad ja haritud ja asised, aga info hankimise vahendina poleks nende jaoks Googlet justkui olemaski. Väga imelik.

      Kustuta
    2. Nüüd on isegi lihtsam ja "inimlikum" võimalus, kasuta chatbot'i, täiega mugav. Nii mobla kui arvuti peal.

      Kustuta
    3. chatboti miinus guugli ees on see, et info allikat pole näha. guuglis vähemalt näed, mis saidi pealt infot võtma lähed.

      Kustuta
  3. Arvutiga see hea asi - kui ei tea, siis guugelda. Enamasti leiab ikka vastused. Vahel tunnen end rumalana, vahel imestan, kuidas teised lihtsaid asju ei tea.
    Telefoniga on mul kahjuks mitte just nii head suhted - olen telefonifoobik, ma pean pingutama, et kuhugi helistada. Kokkulepetega on nii, et kui neid telefonis sõlmida, siis mina pean 1) tegema samal ajal endale väga konkreetsed märkmed, mida kokku lepiti 2) teiselt poolelt pärast üle küsima, milles me kokku leppisime, sest mul on kohe pärast kõnet detailid meelest läinud.

    VastaKustuta
  4. Mulle oled sa täiesti kindlalt ja kahtlematult supernaise mulje jätnud!!!

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!