Apteeker Melchior. Raamatusari mind väga ei kõnetanud. Aga Eesti filmid üritan ikkagi ära vaadata.
Hoolimata rohkest popcornist ja veinist, siis, igav oli. Kui küsite, millest lugu rääkis, siis aus vastus on, et ei mäleta.
Objektiivselt oli hästi tehtud film. Subjektiivselt, pole lihtsalt minu teetassike. Üleüldse, keskaeg tekitab minus õudu ja haletsust inimeste suhtes, kes tollal elama pidid.
Kalaranna 28. Eelinfo oli pigem negatiivne, vast ehk seetõttu olid ootused madalad. Aga üllatavalt hea jant oli. Kõigil, kes on kunagi viibinud vähemalt ühel ühistu koosolekul, peaks tekitama äratundmisrõõmu. Või siis, kas just rõõmu. Aga äratundmist- täpselt nii on.
Näide: umbes 3 mm kõrgune muru. Tüüp rullib niidukiga edasi-tagasi. Hiljem koosolekul arutatakse teemat- eelarves peaks suurendama muruniidukile kuluva bensiini kulu.
Valemist olid puudu vaid riigikeelt mitteoskavad naabrid. Aga Kalamajas neid ilmselt ei elagi?
Meeldis, kuidas keskkond oli ära kasutatud. Oli üllatusi ja eriefekte ja kohati sai kõva häälega naerda.
Ei meeldinud lõpu patriootlik nüanss. See andis teise, ja absoluutselt mittevajaliku lisamõõtme. Oleks võinud jääda pigem lihtsaks suveteatri Looks, mitte "sellised me eestlased oleme" Olustiku kirjelduseks.
Ja kui veel natuke vinguda, siis miks need etendused ometi nii pikad peavad olema? Kuhu on jäänud vanad head tunni- poolteise pikkused filmid-etendused? Ja siis me räägime, et tänapäeva inimestel pole aega ja on keskendumisraskused.
Loomaaia klassikakolmapäeva kontsert oli ettearvatult väga hea. Kahjuks jääb neid igal aastal vähemaks. Sel aastat toimub ainult kahel korral. Järgmisel komapäeval on veel võimalus.
Ilmselt on tegemist Eesti viimase kontserdiga, kuhu on oodatud nii loomad, kui ka lapsed. Kui varasemalt on olnud publikuks vantsid, jääkarud jne. Siis sel korral olid kihnu maalambad. Lambad elasid alguses väga aktiivselt ja häälekalt kaasa. Bachi ja Prokofjevi ajaks olid kas juba harjunud, näksisid tasakesi rohtu. või siis kutsus kaasa laulma üksnes Eesti klassika ja maailmamuusika enam emotsioone ei tekitanud. (muuseas, kuidas lambaid hellitavalt kutsutakse? On vissid, suksud, notsud. Aga lammud??)
Jälgisin siis ka lapsi. Lapsed on erinevad. Kes surfas telefonis, kes haigutas ja istus käsipõsakil. Mõni vaatas suuke ammuli ja silmad pärani. Minu kõrval oli umbes 6-7 aastane Nika, kes elavalt kepsles Ester Mägi saatel ja iga loo lõpus entusiastlikult plaksutas ning kõva häälega hüüdis- bravo, horoso pajut!. Ema parandas kõrvalt- igrajut, ne pajut. Seepeale teatas Nika iga pala järel. Mne nravitsa! Horoso!!
Mõni laps muutus rahutuks ka, mispeale vanemad teda vaigistasid. Samas, jutustavaid tädikesi ei vaigista keegi..
Silma jäi, et esimestena tüdinesid vanemad, kes siis lapsi ära minema ärgitasid. Lapsed oleks võinud ilmselt veel ja pikemalt kuulata.
Ei teagi, kudias on õige ja kuidas peab. Aga ilus on. Ilm oli super. Noodilehed kippusid küll ära lendama, aga viiul on nii tugev pill, et varjutas nii piiritajad, ülelendavad lennukid, kui ka mainitud lambad..
Utud :D
VastaKustutaLambakirjeldus oli hea!
Sõbrants ütleb, et Melchiori raamatud on kordades paremad, mitmekihilised. Film on lame lugu. Aga ta on ka fänn. Mulle hakkas alles paar viimast meeldima, esimesi lugesin natukene "hambad ristis". filmi pole veel näinud.
Töötan Kalamajas ja viibin siin ohtralt. Mul on tunne, et enamik kohalikke ei valda riigikeelt. Tõsi, nad ei valda ka vene keelt, pigem inglise keelt ja siis oma emakeelt lisaks - hispaania, hindi, vms.
VastaKustutaMa ei saa urgitsemata jätta: kas "keskaeg" tähistab sul üleüldiselt kogu aega enne antibiootikume ja elektrimasinaid või pead just konkreetselt keskaega silmas, aga antiigis või uusajal elamine tundub vähem hirmus? ja kui, siis miks? vähemalt Eesti alal oli keskajal kindlasti mõnusam kui uusajal, mille hakust saadik kulus mitusada aastat õudusi, enne kui 19. sajandil jälle tasapisi paremaks hakkas minema. Aga nii oli ka mitmel muul pool Euroopas. Uusaja tulles läks kliima külmaks, varakapitalism tegi ebavõrdsuse suureks ja paisutas vaeste masse samal ajal, kui vaestesse suhtumine halvenes; usu- ja muud sõjad, nõiaprotsessid jne.
VastaKustutakirjutasin filmi kontekstis, aga tegelikult kõik, mis oli enne I ms :) Mulle ei meeldi pime, külm, räpane, privaatsuse ja isikuvabaduste puudumine
KustutaHargla on hea, mulle meeldib eriti tema kirjeldatud alternatiivajalugu French ja Koulu lugudes. Melchiori juttude kaudu on 15. sajandi Tallinn huvitavalt ja hea huumoriga pikitult lugeja ette toodud. Kuidas võib see mitte "kõnetada"? Olen nõus eelmise anoniga, et keskaeg oli põnev ajastu, täis avastusi, leiutisi, imelist kunsti, ehitusi, muusikat, kirjandust. Tänapäevaga ei anna võrreldagi! Meditsiini koha pealt on meil jah AB, aga koroona tõestas, et kui massides kenasti hüsteeriat üles kloppida, oleme sama rumalad kui keskaja rahvas iial oli. Usk maskidesse
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaKas lamba kohta mitte mää ei öelda lapsena?
VastaKustutaMulle ka film mingit sügavat muljet ei avaldanud. Ei tekkinud emotsiooni, et soovitan. Samas kui nüüd järgmised osad tulevad, siis lähen vaatan ikka ära. Sest ikkagi Eesti film ja no nii hull ka ei olnud, et oleks tahtnud poole pealt mimema vantsida. Raamatuid lugesin ja meeldisid. French ja Koulut samas lugeda ei viitsinud. Täitsa maitse asi ikka.
Filmi põhjal raamatut ei oleks hakanud lugema. Lugesin ja siis vaatasin. Raamatud meeldisid. Vaatan kõik osad ära, aga pettunud vist pole kõige õigem sõna filmi kohta..aga midagi jäi ikka puudu.
KustutaMeil on alati öeldud utud lammaste kohta. Sellise pehme “t”-ga. Ja pässu oli ka :) Ilmselt piirkondlik. Uteke, utetall jms.
VastaKustutaKeeleveeb:
utu
nimisõna
EKI ÜHENDSÕNASTIK 2022
et
LASTEKEELNE lambatall, lammas
Näited
Teine lammas tõi utudele täienduseks paari pässusid ka ilmale.
Keskaja osas loe Le Goffi ja kuula (vana) Laignat.
Ma olen mõlemat kuulnud/kasutanud, aga mu jaoks oli see pigem tallekese sünonüüm, nagu kutsud, kiisud.
KustutaVissid ja suksud aga ju pigem täiskasvanud loomade kohta?
Ahh, tegelikult ju vahet pole :) :)
Mind ajas filmis natuke itsitama see kaasaegne ettekujutus keskaja inimesest, et kõigil olid hambad mustad ja lagunenud ning näod kriimud. Suhkur ja muud maiused oli suur haruldus ja väga rikaste privileeg. Hambad oli rohkem kulunud kui meil, aga mitte mustad ja kaariesest puretud nagu filmis oli kujutatud. Tegelikult pesti ennast keskajal küll ja enamus inimesi ei jooksnud räpasena ringi
VastaKustutaSee on hea teema, kuidas me interpreteerime ajalugu oma kaasaegsete arusaamade järgi. Ma loen praegu üht väga head raamatut. Kui läbi saan, siis kirjutan sellest, saame arutada :)
Kustuta