Üks asi viib teiseni.
Andsin lolli peaga nõusoleku, et lähen sel aastal suusareisile kaasa. Viimati käisin ilmselt kümme aastat tagasi, ei viitsi praegu otsida. Aga kuna mäesuusatamine on minu jaoks igav ja hirmutav ja ma pidin end selleks liiga palju ületama ja sundima . Ja murdmaa jaoks polnud mõtet sellist raha maksta, siis hakkasin selle asemel hoopis suviti lisareise tegema.
No näis, kas meid veebruari lõpus sinna üldse lastakse, aga kui lumi maha tuli, sain aru, et ma peaks vist proovima. Suusatada. Piinlik ju, kui siis jälle kalli raha eest suusad rendid ja selgub, et ei oskagi. Palusin mehel suusad ära määrida.
Kas klassika või vabastiil, küsib ta.
No ma tahan lihtsalt suusatada..??
Ei saa nii, hakkab ta seletama. Saab valida kas üks või teine. Tead küll, Andrus Veerpalu sõitis klassikat..
Jah, ma tean väga hästi, kuidas Andrus sõitis, aga mul pole aimugi, kuidas sõidan mina.
Mu blogi näitab, et viimati põrkusin sama teemaga 2014 ja siis lõin käega.
Ka seekord lõin käega.
Aga siis õde räägib, et sõitis just 15 km.
Ja siis küsib Kaur, et kas ma suusatan.
Ja täna oli kergliiklustee nagu klaas ning tuul tahtis ära viia.
Täna on see päev. Ütlesin endale.
Ma teadsin, et keldris on meil pirn läbi, aga läks meelest taskulamp kaasa võtta. Pärast seda, kui olin käsikaudu välja kaevanud suusad, kepid, saapad.. oli nahk märg ja keel vestil. Saabaste kunstnahk oli pragunenud ja ajas helbeid, aga jalga ma nad panin. Suusad olid viimati määritud ilmselt siis, kui me need ostsime. Sada aastat tagasi. Aga on nagu on.
Kõigepealt valisin lihtsalt ühe lumise platsi maja juures. Tervitan kõiki, kes sel hetkel aknast välja vaatasid ja said kõhutäie naerda. Ma olen varemgi öelnud, et vanasõna- mida õpid noores eas... ei pea paika.
Pekki, kui libe oli. Lumi kandis hästi ja suusad libisesid. Aga keeruline oli.
Üks isa tuli last klassikastiili õpetama. Lapsel oli keeruline vastas käsi- vastas jalg. Aga õnneks jagus isal taktitunnet lapsele mitte öelda, et väldi nii sõitmist, nagu tädi teeb.
Mõne aja pärast hakkas looma ja julgesin minna staadionile. Seal lumi ei kandnud.
Ja mulle tuli meelde, mis mulle lapsena suusatamise juures meeldis. Mulle meeldis panna suusad alla, sõita lagedatel väljadel ja metsavahel, kus radu polnud. Mulle meeldis lumes sumpamine ja radade tegemine. Vahepeal pildistamine. Mul läheb iga paari meetri tagant nina tatiseks, siis pean peatuma ja nina pühkima..
Mu stiil ei ole vaba. Mu stiil ei ole klassika. Pigem vabalt klassikaline või klassikaliselt vaba. Mu stiil on matkamine.
PS. Ma loen blogidest, et te kõik käite trennides. Kuna ma nüüd olen spordilainel, siis huvi pärast küsin, kas praeguses epidemioloogilises olukorras oleks mõistlik trenni minna? Või oleks loobumine otsitud vabandus? Ma kuidagi kardan ja maskiga ei taha ma kindlasti olla. Mul on niigi vähe hapnikku.
Ma tean suusatamisest ainult niipalju, et... no ma tean, kuidas suusad välja näevad. Mis on klassika- ja mis vabastiil, seda erinevust ma ei tea. Ma ei usu ka, et ma elus kunagi suusatanud oleks.
VastaKustutaTrennis käin kogu aeg. Kas see mõistlik on, ma ei tea, aga... ma ei jõua enam ettevaatlik olla, mul on ükskõik. Trenn on minu jaoks väga oluline asi teha ja ma teen seda. Ma olen nüüdseks veendunud, et koroonat vältida ei õnnestu niikuinii enam kellelgi ja ma olen veendunud ka selles, et epidemioloogiline olukord ei parane veel aastaid - nüüd lihtsalt ongi nii, midagi ei ole teha.
Ma otsustasin, et uurin, kui ka peab maskiga olema, siis jätkan nn omal käel. Kui ei, siis võtan riski.
KustutaEi, maskiga kindlasti ei pea olema. ILmselt peab maskiga klubisse sisenema, aga trenni tehes ei kanna keegi maski.
KustutaSuusatamisest sain lapsena maakoolis käies ilmselt hingelise trauma. Määrimata puusuusad, krt teab kust hangitud ja vale pikkusega. Suuskade alla kinni pakkiv lumi, mis libiseda ei lasknud ja ülekooliline suusamatk... Võehh...
VastaKustutaAga spordiklubis käin küll. Ilmselgelt tõbiseid jõusaalis näinud pole, maski vahetu sportimise ajal kandma ei pea (mask ees lähed riietusruumist jõusaali). Ja kui see K läbi põdeda on vaja, eks siis on vaja. Seni kõik põdenud vaktsineeritud on saanud hakkama väga kergete sümptomitega (ptüi, ptüi, ptüi)
Ma usun samuti, et ükskord tuleb see läbi põdeda.Aga vägisi nagu ei tahaks. Mitte mingit haigust, ei koroonat, angiini ega aidsi :)
KustutaMurdmaad pole vähemalt 10 aastat sõitnud, kahjuks sest tegelt oli täitsa tore. Paraku pole meil siin radasid ja kambajõmme, noh tegelt on aga kui ma 100km enne autoga sõitma pean siis eelistan mäele minna. Mäesuusatamise jaoks on aga hooaja pilet juba üle 10 aasta. Seda naudin täiega ja isegi koroonatalved pole vahele jäänud.
VastaKustutaTrenni koha pealt tuletan meelde, et ega seda pea tingimata siseruumides või kambaviisiliselt tegema. Väga edukalt saab ka üksi. Mõnes mõttes palju mõnusam, ise sead pingutuse taseme ja eesmärgid, kui ei viitsi võtad hoogu maha ja jätad eesmärgi järgmiseks korraks. Treener ei istu seljas ähvardades jalaluud murda kui viimase kahe kildi peal tempot ei tõsta :P
Trenni kohta sama märkus mis TT-l - kas "trenn" on "spordiklubi" sünonüüm?
KustutaTuttav küsis täna Kõrvemaal, et kas teen suusamatkaks trenni. Ma vastasin veidi üllatunult, et ei, miks ma peaks. Trenni tehku minu arust lapsed ja noored, kel on mingid eesmärgid, mille nimel peabki tuimalt ja süstemaatiliselt pingutama. Meie vanuses peaks aga tegema seda, mis endale meeldib ja mõnu pakub. Tahad - suusata rajal, tahad - mine suuskadega üle lageda välja või sumpa kusagil, tahad - käi tantsimas või mängi lapsega sulgpalli või sõbrannaga lauatennist või mida tahad. Aga trenn? Ainult siis, kui tõesti tunned, et see sind kutsub.
Mulle hästi meeldivad Frieda (toidutegu autorinna) kirjeldused sellest, kuidas tal rattaga sõites hing sees laulab. Mul ka, mul ka! Aga kas see on trenn? Pigem ei, eks?
Mul on on praegu mõttes just see, et keegi sunniks ja juhendaks :)
KustutaTundub vahel, et hing laulab liikumist on saanud liiga palju ja ma kipun mugavustsooni. Piitsa oleks vaja.
Ühenda siis kaks teemat ja mine suusatrenni? Ma käisin täiskasvanuna, super tore oli :) Lisaks suusatamisele oli üldine jõutrenn ja värk, löödi lumele võimlemismatid maha ja tehti tuisu käes kätekõverdusi ja kõhulihaseid, kõigile meeldis :)
KustutaJäise ilmaga ongi suht võimatu suusatada, eriti kui oled algaja.
VastaKustutaMina õppisin suusatama 38-aastaselt ja olen nüüd ülirahul. Linnalapsena ja kesklinna kooli lapsena ei teadnud ma suusatamisest midagi. Mingit nalja muidugi tehti kord aastas, kukk-klambrite ja aukudega saabastega. Nüüd aga sõidan - nii, et endal on liikumisest mõnus.
Mina olen viimane! Ma alles ootan oma suuski :D
VastaKustutaLoodetavasti tuleb lumi tagasi. Meil siin tehakse lausa suusatunde huvilistele, aga mul vist pole vaja. Suusatamine oli ainus ala, mis mulle põhikooli kehkas meeldis. Igal aastal tiimiga Kurgjärvele minnes kirun end, et pole harjutanud. Ma ei armasta sealseid käänulisi radu puude vahel ja võõraid suuski, aga no kambavaim ja tore loodus. See aasta tuleb teisiti! Loodetavasti :)
Ma ei täiesti mõtlen, et üks koolitus ei teeks paha. Uisku pole ma kunagi õppinud ka. Telekast nähtu põhjal sõidan. Ilmselt annaks õiged võtted kõvasti juurde.
KustutaSuusaliit korraldab praegu tasuta koolitusi, nende kodukalt näeb ajakava. Meil hakkas taas lund sadama kah, pole enam nii jäine.
KustutaOtsisin ja ei leia? Magasin maha?
KustutaSest eelmine nädal.
Kustutahttps://www.suusaliit.ee/et/uudised?news_id=22048
„100 suusatunni“ üritused algavad 10. jaanuaril ja kestavad 16. jaanuarini.
Minul on samuti lapsepõlve suusatundidest emotsionaalne trauma, aga samas meeldivad mälestused kodumetsas vabal päeval omas tempos suuskadel kulgemisest. Pehme lume peal on tüütu, mõnus on korralik sissesõidetud rada, mitte liiga jäine.
VastaKustutaSpordisaalid- kui tahad jõuksi, käi hommikupoole, siis on rahvast vähe.
Sama lugu. Mul on siiani psühhotrauma " suusamatkadest" ja märtsis asfaldil suusatamist, sest "suusaveerand". Ise oli hea. Reeglivaba :)
KustutaMa olen Indigoaalase stiilis suusataja, lume sees raja tegija, kuigi teiste sõidetud rada käib kah.
VastaKustutaJa Kaur õpetas, et selleks pole mingeid imesuuski vaja, piisab, et on pikergused ja eestotsast kaarduvad üles. Aga mul pole hetkel ühelgi tuttaval ülearuseid suuski seismas ja raha ka ei ole, nii et ootama see asi veel jääb.
Tead. Hästi määritud suusad teevad siiski imesid. Paksus lumes vast mitte, aga rajal kulutad ikka kordades vähem energiat :) :)
KustutaKlassikasuusk on vaja pidama saada. Kui seda ei ole, ei ole suusatamine, on nuuskamine (nagu laulusalm ütleb).
KustutaUisu puhul aga määrimisel erilist efekti ei ole. Kui on värske lumi, siis ei libise, kui on vana, siis libiseb. Parafiin kaitseb suuska ja ilmselt annab midagi ka juurde, aga see on ikka suht marginaalne.
Praeguse ilmadega ja lumega libiseb rajal enam-vähem iga suusa moodi asi. Pidama saamisega on aga jube keeruline.
Praegu ei ole libisemiseks vaja ei suuska ega rada :)
KustutaLäksin eile lolli peaga õue - no päike paistis ja aknast oli kena vaadata ja. Kilomeetri kaugusel kodust oli aga see, et nuta või naera, enam ei saa ei edasi ega tagasi, puhas märg kiilasjää. Mitte mingit libedusetõrjet meie vallas ei tehta, ilmselgelt mingi varjatud uisuspordi propaganda!
jah, väljas käimine on praegu keskendumisharjutus ja nii kilomeetrite viisi.
KustutaEile Margus Saar võttis nädala kokku toredasti, peast umbes refereerin: jäätantsud lõppesid Tondirabas, aga mitte õues. Väga tabav, me ei saanud koeraga maja eest 3 meetrit kõnnitud, vesi ja jää. Õnneks hakkas õhtul lund sadama ja see pisut mätsis kinni libeduse.
KustutaKeiti Vilms:
Kustuta"tuisusamm"
Sa vist tead, aga:
VastaKustutahttps://www.youtube.com/watch?v=H8iOGywE2es
Ikka ⛷️🏂
KustutaKuidas suusk pidama siis saada? Määrdesoovitusi, keegi?
VastaKustutaMaal sain eile suusad alla ja need liiguvad põhimõtteliselt tagurpidi :D Süüdistan suuski muidugi.
Ära minu käest küsi. Minu teadmised lõppesid majapidamisküünla ajastuga :)
KustutaTänapäeval pead ilmselt linna spets poodi hooldusesse sõitma :)
Kusjuures, mul oli täna vastupidine probleem. Nii libe oli, et kaks korda kukkusin käpuli :)
Kustuta