reede, 9. juuli 2021

Millised väärtused sul on?

 

Manjana, appi!! :)

Eesti matusest kirjutades kasutasin ma rohkem kui kord väidet, et mul on sellised  ja sellised väärtused. Sest nii lihtsalt öeldakse ju. Eelmise valitsuse ajal oli kombeks viidata euroopalikele väärtustele, kuigi sageli peeti selle all silmas viisakust ja lugupidamist. 
See pani mind teema üle mõtlema. Aga päriselt, millised on minu väärtushinnangud?

(Wikipedia: on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed. Väärtused omandatakse sotsialiseerumise käigus.)

ma olen üldiselt üsna põhimõttelage inimene.  Olen varemgi kirjutanud, et mind hämmastavad inimesed, kel on iga jumala asja kohta kujundatud seisukoht, mida nad peavad vajalikuks ka välja öelda.  Mul on suurest osast asjadest sügavalt ükskõik, sest asju, millel on üks ja õige vastus on väga vähe. Ja see pole poos. Päriselt on.
Ja ilmselt me otsime seda, mida meil pole. See on üks põhjuseid, miks mulle meeldib nõukaaegne kirjandus. Hea on lugeda inimestest, kel on kodumaaarmastus, nn õige käitumise (nõrgemat ei lööda, abistamine, jagamine, ausus jms) väärtused paigas.

Ilmselt väärtused selguvadki nn töö käigus. Et kui ma kirjutan maast, siis ma saan tunnistada, et austus elava vastu on minu põhimõte. 

Lisaks tuleb mul veel tänu postitustele meelde, et minu jaoks on väga oluline finantsstabiilsus. Ma võtan riske, aga koos kindlustusega :)

Ja teine, mis kohe pähe tuleb. Indiviidi vabadus. Ma usun, et on nagu on. Inimesi pole vaja analüüsida ja igaüks väärib teist võimalust.

Aga rohkem mul midagi meelde ei tule.

Amanda kirjutas oma raamatus sellisest kohast nagu www.valuescentre.com, kus saab lausa eesti keeles testi teha ja saada teada, mis on su väärtused.  See leht tundub usaldusväärne. Nad kasutavad (taas) seitsmeastmelist süsteemi ning sinu väärtused kaardistatakse väljavalitud märksõnade kaudu, nagu tegi ka Belbin.

Tegingi testi ja nüüd olen ma segaduses. Ma sain väga tubli tulemuse, millega ma väga rahul olen:

Valitud väärtuste tüüp näitab, et Sinu jaoks on kõige olulisem individuaalne suutlikkus (algatusvõime, iseseisvus, kohanemisvõime). Valitud väärtuste põhjal võib öelda, et näitad üles hoolivust üldise heaolu nimel (midagi ära teha ja olukorda muuta, heaolu, avatus, huumor/lõbu, enesedistsipliin, stabiilne finatsolukord)

see, millest ma aru ei saa, on see, et suur osa neist pole minu jaoks mitte väärtused, vaid iseloomuomadused.  Kas väärtus ei peaks olema veendumus, põhimõte, mille eest sa oled valmis minema nn barrikaadidele?  Kuidas saab huumor olla väärtus? Või kohanemisvõime? Wikipedia definitsioon ütleb, et see peaks olema olukordadeülene, aga suurem osa nimetatutest sõltuvad ju ikkagi olukorrast ja kontekstist. 

Mulle isegi tundub, et väärtus peaks olema nimisõna? Nagu juba manitud - kodumaa-armastus või turvatunne.  Ja isegi paremini annab väärtuse edasi lause. Vanasõnad ja kõnekäänud on suuremalt jaolt minu meelst väärtushinnangud.  No näiteks tasa sõuad, kaugele jõuad või  ettevaatus on tarkuse ema. Või uuemast ajast- eesti peab kuuluma eestlastele, eestlased saavad igal pool hakkama jne.

Seletage keegi, rumalale. Mis vahe on iseloomuomadustel ja õpitud käitumisel ning mis on väärtused?



4 kommentaari:

  1. Huvitav teema!
    Googeldasin:
    https://www.saberr.com/blog-posts/the-difference-between-personality-and-values

    VastaKustuta
  2. Epu artikkel andis minu arust lühikese ja hea ülevaate.

    Võtame näiteks kodumaa-armastuse. Ütleme, et sul on see väärtus ja sa, noh, armastad palavalt. Aga iseloomust sõltub see, kui jõuliselt ja avalikult sa seda armastust väljendad. Närid vaikselt kodus karaskit ja teed lipule pai? Heiskad vimpli ja lipu igal võimalikul hetkel uhkelt ja avalikult? Liitud mõne isamaalise parteiga, et oma riigi heaks midagi päriselt ära teha? Lööd juhuvestluses liiga kodumaa-leigel kaasmaalasel nina lömmi?

    Huumorist. Huumor ei saa olla iseloomuomadus... aga tõsidus ja lõbusus ju saavad? Kas itsitad iga väikese nalja peale ja oled seltskonna naerurull? Või võtad kõike tõsiselt? Oleks nagu iseloom, eks. Kuid samas võiks võime iga asja üle nalja heita olla ka väärtus...? Ilmselt on siin kusagil ülekate ja tõlgendamise võimalus.

    VastaKustuta
  3. Lisaks. Pealkirjas esitatud küsimus pani mind mitmeks päevaks mõtlema. Ka selle üle, kas iseloom "peidab" või võimendab mu väärtusi... ja kuidas viimased aastate jooksul muutunud on.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!