Miks marineeritud seened on sinised

Sel aastal ei olnud männiriisikaid. Aga oli kuhjades kaseriisikaid. Igal metsaskäigul tassisin dressipluusitäie välja, kuniks taipasin  koti metsa minnes taskusse pista.
Mulle kaseriisikad maitsevad, seega polnud sellest midagi hullu. Marineerisin nad ära ja saabus talv, kui oli aeg esimene purk lahti teha.

Ja seened olid sinised. Õige toon on tegelikult vist türkiis.

Seda, et kurkide sissetegemisel ei tohi kasutada Hiina küüslauku ja jodeeritud soola, ma juba teadsin. Sinine küüslauk on tavaline, ja sellest on isegi teadustöid kirjutatud.

Aga siniseid seeni nägin ma küll esimest korda. Kuna ma olen tänaseks 2 purki neid ära söönud, siis võin kinnitada, et tervisele ( halba) mõju ei avalda, nii nagu küüslaugudki, Lihtsalt veider on seda värvi toitu süüa. 

Kuid endiselt, miks?
Taaskord saab kinnitust, et minu puhul ütlemine "mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas"; ei kehti. Ma võin oma keemiadiplomiga... ee... aknaid kuivatada. Aga mingi hüpotees mul on.

Küüslaugu puhul, nagu juba kirjas, on tehtud teadustöid.

Kui küüslauguteema lühidalt ja väga pealiskaudselt kokku võtta, siis küüslauguk sisaldab väävlit sisaldavat alliini. Kui küüslaugule lisatakse hapet, näiteks äädikat, lõhub see küüslaugu küüne  rakumembraane, põhjustades küüslaugus sisalduvate aminohapete ja väävliühendite segunemise. Seejärel vabaneb ensüüm isoalliin. Isoallin reageerib aminohapetega, mille tulemuseks on sinised pigmendid, mida nimetatakse antotsüaniinideks.

Ehk siis põhjuseks on väävel. 

 Mida seened sisaldavad, oli üsna raske leida. Niipalju sain teada, et valku on seentes vähevõitu, aga inimorganismi ainevahetusele toimivates hulkades on siin tegijad vitamiinid B5, B6 ja B9 (st lämmastikuühendid) ning kaalium, vask ja tsink. 
Vask annab võimalusi värviliste soolade/ühendite tekkeks nt. vasksulfaat on samuti sinine, aga eeldab taas väävli olemasolu. Ja miks just sel aastal? Klorofülliini kompleksid on samuti rohelised?

Kuna seened on tundlikud, siis nende koostis sõltub paljuski keskkonnast. Ma korjasin need seened metsast, kaugel suurtest teedest, (seega ma loodan, et päevane raskemetallide vajadus jäi rahuldamata..:)) aga  kas muld või õhk sisaldas väävlit, koobaldit või vaske vm värvivat elementi, ma ju tegelikult ei tea. Fosforit on selles metsas küll kõvasti, kui otsustada helendavate pehkinud puutükkide järgi.

Ma ei julge ka sibulat ja porgandit kahtlustada, sest olen seda retsepti kasutanud aastakümneid.  Ja kui süü oleks sibulas, siis oleks ju ka valge sibul sinine (ka sibulas on kröömike vaske)? Miks värvusid ainult seened. 

Tõsi, täiesti valgetest seentest ma vist polegi hoidist teinud. Üldjuhul on ikka erinevad riisikad ja pilvikud. Mis tähendab, et ehk olid ka varem sinised, aga kuna seen oli tume, siis polnud lihtsalt näha? 

 Ja siis mul plahvatas. Ma lisasin sel aastal aastal peotäie pihlakaid. Pihlamarjad?  Guugle ütles, et pihlakamarjad on rikkad vitamiinidest, nagu D, K, E, B-grupp. Mineraalainetest leidub nendes rohkesti rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, räni, väävlit, mangaani jt 

 Leidsime vajaliku väävli ja ka tiamiin on teatavasti väävliühend. Kas pihlakas ongi süüdi? Et maitse seisukohast oli see hea mõte, aga esteetilisest seisukohast mitte? ( kuigi, ilusad punased marjad on ilus. Isegi  ja eriti koos türkiissete ( on nii õige?) seentega :)). 

 Niisiis, kui seda juhtub lugema mõni keemias kodus olev inimene, siis loeksin huviga, milline on õige vastus.

Ja pehkinud on puude helenduse kohta saab lugeda siit

Jätame meelde. Pehkinud puude helendust põhjustavad mikroseentega toimuvad protsessid.
Ja roheline värv pole mitte fosfori- vaid väävliühend. Ei lõhna