Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

kolmapäev, 4. november 2020

Vana kirjutuslaud

Ma tahaksin endale kangesti seda uut moodsat kirjutuslauda, mille kõrgust saab reguleerida. Et kui tahad, töötad püsti, kui tahad, siis istud põrandal. Aga ma ei saa. Sest mul on päranduseks saadud massiivne, suur ja korralik täispuidust kirjutuslaud. Ei näita ühtegi kulumismärki.
No tegelikult, jah, muidugi, teoreetiliselt saaks selle ju viia taaskasutusse või ära müüa või midagi. Aga see tundub kuidagi vale ja ebaõiglane nii meistri kui ka selle puu suhtes, kes lauaks pidi saama ja kes on väärikalt ja väsimatult eelnevaid põlvkondi teeninud. 

Vahel ma tunenn end selle lauana. Et kõik nagu toimib ja on okei, aga. Muutuv maailm on muutnud keskkonda, kus ma olen ja ma kuidagi ei sobitu...

*****

No ei saa kuidagi seda 2-te sentimeetrit vöökohalt ära. Okei, kui ma ka hingata ja süüa tahan, oleks vaja 4 cm. Et ikka vist peaks minema trenni. Mu ideaal oleks selline, et saaks mina jalgsi. Aga selliseid lihtsalt pole. On 100 ringi noortele, on 100 eakatele. Aga minusugustele netu. Ega nad mind ju ära ajaks, aga keset päeva pole mul kahjuks võimalik trenni teha..

Ma vabandan kõikide spordiklubi fännide ees, aga mul on spordiklubide suhtes eelarvamus, mida kõik nende reklaamid ja mu isiklikud, tööalased kokkupuuted, on ainult süvendanud.  Et seal käivad ilusad, saledad, noored inimesed...
Ma tahaks minna sellisesse, kus on oodatud ka eakad ja ülekaalulised, sest... eemm ma ju olen?!:)
Ja no see kuutasu?? Ja need tingimused, kui peaksid tahtma loobuda... 

Aga kui kaua mõtled, siis jäädki mõtlema. Tuleb lihtsalt minna ja kõik, otsustasin. Hakkasin hoogsalt pihta ning siis sain aru, et..
ma ei saa kohe täna minna, sest mul on enne vaja juukseid pesta, jalad korda teha. Ja mul on luitunud H&M särgik ja väljaveninud puuvillased retuusid, mis sinna konteksti ei sobitu...
Okei, kõik see eelnev on võimalik nn korda teha.
Kuid siis lugesin kodulehelt, et hädavajalik on kaasa võtta "trennirätik". Mida hekki on "trennirätik"??
Ning mõistsin täie selgusega, et kui ma pean guugeldama sõna "trennirätik", siis. Ilmselgelt pole see koht minu jaoks.
Jääb Harku mets....

****

Vaatame koos uue reklaami kavandit.
Mustvalge a la tõdejaõigus ajastu. Graafika.
Pildil on hobune, seljaga vaataja poole. Hobuse kõrval on ait. Aida trepil istub habemega vanamees, kel on käes ritv, millega sorgib tema ees olevat, hobuse pepu lähedusse jäävat kullahunnikut. Pilt, nagu öeldud, on must-valge. Kuld on kuldne ja kuldseks on tehtud ka vanamehe hambad.

Juures on pikk ja fänsi kopitekst, mille sisu on lühidalt" Nii leidsid vanad eestlased kulda, millest me teeme siiani oma tooteid".

Te teete nalja, eks.. küsin mina.

Noored vaatavad mind segaduses.

Te ju ikka teate, mida talupidamises ja agraarühiskonna kontekstis tähendab "kullakamber"?

Kuus inimest vangutavad pead:

Üks hakkab kiirelt guugeldama, ja küsib.. mida tähendab"end kergendama"?

 


 

31 kommentaari :

  1. Enne spordiklubisse minekut enda mõningasest sättimisest saan aru. Mina küll vist olen noorte ja siledate suhtes piisavalt ükskõikne, et läheksin kõigi oma pekkide ja hallide triipudega (see lisab väärikust, proua!), aga trennirätiku mõistet pole mina ka varem kuulnud.

    Sinu teine näide on kohutav. Kas lubad, et räägin seda oma laste eesti keele ja kirjanduse õpetajale? Neil on just taluelust rääkiva kirjanduse käsitlemine plaanis, las arutab lastega, mis see kullakamber on... Eriti kuna vanima poja klassis - loendasime just ükspäev - on kuue erineva rahvuse geneetikaga ja vähemalt nelja erineva koduse keelega lapsi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Palun! Ja mulle meeldib su väärikuse kontseptsioon :)

      Kustuta
  2. Mina ei tea sõna "kullakamber".
    See-eest lugesin üleeile fraasi "asjal käima" (Ahto Kaasiku tekst hiies käitumise kohta) ja mõtlesin, et kas noorem põlvkond teab ja mõistab.

    Trenn, mis rätik, mis "jalad korda"? Minu arust on just meiesugusele tekkinud miljard trenni-võimalust. Ma ise käisin täiskasvanute ujumises. Keegi ei rääkinud midagi rätikust, sest ilmselt eeldati, et täiskasvanud. Enne käisin täiskasvanute suusatrennis - sama. Enne ronimas - sama. Enne karates - sama. Nõmme mets on täis kõikvõimalikke jooksugruppe. Mu arust on võimalusi miljard, võta üks ja viska teist.

    Ja isegi kui sa oled 100 nii aastatelt kui kilodelt, siis on sinu jaoks avatud näiteks vesiaeroobika. Noor kena mees keksib basseini äärel, sina liguned vees ja teed järgi nii kuis oskad. Seal on IGASUGUSEID naisi.

    Nõmme metsas proovisin ma tuttavaga ise sel sügisel sörkimas käia, siis aga vigastasin jalga (jalgpalli mängisin) ja nüüd ei sörgi ma mitte.

    A edu siis reklaamides mõistuse hoidmisel... ja leia ikka endale midagi meeldivat liigutamiseks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks see on vist sama, mis muude asjadega, seni kuni kõrvalt loed, seni on palju :)
      kui hakkad tingimusi lisama- et saaks jalgsi minna/tulla; et kellaaeg sobiks; et oleks riigikeeles jne, siis jääb valik väga ahtaks.

      aga mulle tundub, et tuleb lihtsalt leppida, et teatud vanuses muutubki inimene ümaramaks. Ja tuleb lihtsalt avaramad riided hankida :)

      Kustuta
    2. Kullakamber on teiste sõnadega "hea koht". Ehk kus keiser jala käib. Ehk kemmerg. Ehk peldikumaja. Kõiki neid ja arvatavasti rohkemat veel, mis praegu meelde ei tule, esineb vanemas kirjanduses.

      Kustuta
    3. Reet, eks ma sain sõnast siin aru küll, aga kusagilt mujalt pole sellist eufemismi kuulnud.

      Trenniga on vist vaja endalt küsida, et mida ma teha TAHAN. Kui mingi asi päriselt kutsub, siis saab sinna minna igal juhul - helikopteriga, meikimata, tööajal, mandariini keeles lauldes. Kui ei, siis on iga asi ettekäändeks mitte minna.

      Kustuta
    4. Kaur, "jalad korda" tähendab naisterahvastel arvatavasti karvakitkumist või raseerimist. Ka naisterahvas võib selle teoreetiliselt tegemata jätta, aga tuleb arvestada, et seda võetakse poliitilise avaldusena "olen suur kuri karvane feminist". Või hullemal juhul "asotsiaal".
      Ühiskonnas valitsevad kehadisainimise standardid on meestele ja naistele erinevad.

      See on ka üks põhjus, miks ma naljalt siseujulasse minna ei taha, või kui, siis ainult oma seltskonnaga, kes on puhvriks ümber. Ei jaksa kogu aeg võitlev feminist olla.

      Sa võid öelda, et "keda huvitab, et teised vahivad" ja arvata, et ega keegi vahtimisest enamat ei tee, nt inetuid kommentaare tegema. Aga minu kogemus on, et mu välimust on kõva häälega kommenteeritud tänaval ja poes, nii et miks peaks see ujulas teisiti olema.

      Kustuta
    5. aga pikkade retuusidega seda muret muidugi pole.

      Kustuta
    6. Naiste XXL retuusid ostsin
      viimatati endale eelmisel nädalal.
      Kõigil vait olla! Põhjus on proosalisem.

      Põhjus on hinnas.
      Sama hea niiskust hülgava kihi eest meestele
      pead välja käima 10 kuni 50 korda rohkem raha.
      Sama olukord meeste pesu ja sokkide riiulis,
      kus asjatundilikud noored naised valivad...

      Kustuta
  3. Kui Sparta sobib asukoha jm mõttes, siis mumeelest on see väga normaalsete tavaliste inimeste tavaline koht. Nädalavahetuse ja päevase aja ühe korra pilet on viiekas, tööpäeva õhtuti kaheksa. Kannatab ka ilma kuumaksuta käia vabalt. Riietusruumis olen kuulanud kuidas mu kõrval arutavad kaks prouat omavahel, kuidas üks nüüd põlveliigese ära vahetas ja nii palju parem trennis, peaks teise ka ära vahetama. Seal käib tõesti igasuguseid inimesi. Trennirätik on selline pisem käterätik, näiteks veneaegne Miškaga, mille saad endale mati peal aeledes näo alla panna. Tavalised retuusid ja maika on täitsa OK.

    VastaKustuta
  4. Mõned aastad tagasi kirjutas mu noorem tütar koolis testis küsimusele
    "Mis tähendab "villast viskama"? vastuseks "villast kinnast viskama":)
    Ei imestagi, et reklaamigurud kullakambrist kuulnud pole...

    VastaKustuta
  5. Käin spordiklubis, kehakuju ja vorm kõike muud kui sportlik. Trennides, kus käin kipun olema küll kõige "suurem" aga kindlasti mitte ainus ja üsna regulaarselt näen trennisaalis nii 60+ kui 70+ inimesi. Võimalik, et mingites rühmatreeningutes tõesti on "noorte ja siredate" kontsentratsioon liiga suur aga ülidselt on pilt ikka päris kirju ja värvikas.

    VastaKustuta
  6. Spinningus on trenniràtik ja see on selline pisikene, millega nõrkemas olles higi maha uhada. Väga vajalik, muide.
    Jala on keeruline jah. Mul oli siin maal teine dilemma, valdav enamus treenereid tegi mustalt ja mind see ärritas. Firmad soodustavad sportimist, pole vist enam ka erisoodustust, aga tsekki treenerilt ei saa. Ma ikka kammisin mitu kohta ja treenerit läbi (kõik stiilid ei sobi) kui leidsin spinningu. Nii lahe asi :)

    VastaKustuta
  7. Käisin täna Mustamäe ujulas ja nüüd natuke ühinen I. virisemisega, natuke jälle vaidlen. Virin: ujula oli täiega täis, rajale ei mahtunud ära, trenn jäi sisuliselt tegemata. Teiselt poolt: KES leiab ujulas aega kellegi jalgu vahtida või kritiseerida? Ma olen 95% ajast vee all ja ei näe absoluutselt mitte midagi. Isegi samal rajal vastu-ujuja sugu ei määra ära. Mulle võiks karu vastu ujuda - ja ma ei paneks tähele ka - ja ma usun, et teiste ujujatega on täpselt sama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sama tähelepanek eilse Mustamäe ujula (see ElamusSpa) kohta. Umbselt täis, vähemalt kl 17:30-18:30, kui mina seal käin, et lapse trenni ajal ise ka natuke ujuda. Ei mahtunud lihtsalt ära. Samas kl 6 tuli sinna veel vesiaeroobika grupp, seal oli igas vanuses ja vormis naisi. Treener tundus ka tore, äkki järgmisel nädalal lähen ka, sest ujumise peale ei saa loota, kui pool aega läheb vees manööverdamiseks.

      Kustuta
    2. Me olime siis seal koos samal ajal samal rajal :)

      Kustuta
  8. Kaur, ma olen lugenud nt veebi pealt vingumist selle üle, mida keegi ujula duširuumis nägi. Juba enne, kui basseini jõutaksegi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, Notsu, ja mingis mõttes sa kinnitad seda, mida ma ees ütlesin. Kui ma päriselt TAHAN ujuda, siis mind üldseeee ei huvita, kes mind näeb või mida minust arvab. Aga kui ma ei taha, siis leiab internetist või kusttahes alati ettekäände mitte minna.

      Kustuta
    2. mul on valikus olemas ka vahepealsed variandid - tahan nii väga, et kannatan ära selle, et järsku keegi hakkab kiusama. Mille kohta ma ei saa kuidagi öelda, et ei huvita. Ma ei ole hea konfliktitaluvusega. Ja teine variant, et kiusamisoht tundub liiga suur, et kohale minna, kuigi kahju on loobuda.

      Ilmselt läheks praktikas nii, et kui ujula muutuks kloorihaisust hoolimata ahvatlevaks ja oma kampa poleks kaasa võtta (kambaga ei julgetaks norida), siis nutaksin ja raseeriksin, tuleb lööve või ei tule. Sest nagu öeldud, ei jaksa kogu aeg kiusajatega võidelda.

      Ma kahtlustan, et su muretu hoiaku taga- "üldseee ei huvita, kes näeb või mida arvab" on osalt ikkagi see, et su kallal ei ole keegi avalikus kohas välimuse pärast (täiskasvanueas) norima hakanud. Avalik rünnak on ikka päris ehmatav asi, isegi kui kätega kallale ei tulda.

      Kustuta
    3. sellega hakkab ju peas ikka käima see arvutusmasin, et kas nüüd peaks nimelt reageerima ja näitama, et pole okei norida? või peaks just ignoreerima, et neil ei oleks huvitav norida, ei tohi trolli toita? igatahes ei saa seda nimetada rahulikuks ja muretuks meeleoluks ja enda liigutamise nautimisele oleks raske keskenduda.

      Kustuta
  9. Ma olen küll spordilemb aga mitte spordiklubide fänn. Teatud alasid tõepoolest ei saa ilma klubi või siseruumideta harrastada, eriti Eesti või Kanada kliimas. Samas vormis hoidmiseks pole vaja muud kui kohta kus veits soojendust või võimlemist teha, jooksmas, kepikõnnil, rattasõidul saab käia nii linnas, metsas kui maal.

    Minu tagasihoidliku arvamuse põhjal on spordiklubid ikka kohad, kus käime ennast näitamas ja teisi vaatamas ja sotsiaalselt suhtlemas. Ega ilmaasjata kasutata "klubi" nime.

    VastaKustuta
  10. Mina ka ei teadnud, mis on trennirätik, kuigi oskasin arvata (ja olen ise seda kasutanud, sest kui karmimas joogas higi ei pühi, on varsti joogamatt libe). Aga väljas on november, nagunii paned trenni ju pikad retuusid, mis seal enam raseerida.

    VastaKustuta
  11. Käisin ujumas ja püüdsin mõelda, et kas ma näen kellegi jalgu või kas keegi näeb minu omi. No et kui tekiks tahtmine kommenteerida. Üldiselt - ei. Ma olen ju enamiku ajast vee all. Ujudes ma ei näe isegi seda, KAS keegi tuleb mulle minu rajal vastu - ausalt ka ei näe. (Konna ujudes näeks, siis on pilk suunatud ette ja ümbruse taju natuke parem.) Minust endast on paista kukal, ujumisprillide üks pool ja kannad. Pmst võiks mind näha saunas (seal oli üks tore vene noormees, ajasime tükk aega juttu). Riietusruumis veedan ma ujulasse minnes ilma püksteta mõnikümmend sekundit, ujumast tulles umbes kaks minutit.

    Kedagi teist vahtida pole mul ka võimalust, sest ma tahan kas kiiresti basseini vee alla saada või pärast kiiresti minema minna. Nii et ei. :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. no laias laastus tahtsin ma öelda, et sotsiofoobia võib segada ka nende asjade tegemist, mida muidu väga tahaks. Ja seni, kuni on valida suhteliselt sarnaseid tegevusi, kus ei pea inimestega kokku puutuma, ei teki ka küsimust, kas ma tahan seda ikka päriselt teha - teengi, aga seal, kus inimtekkelised jamad on vähem tõenäolised.

      ja sotsiofoobia avaldumises mängivad küllap mingit rolli varasemad kogemused sellest, kui palju suvalised inimesed tülitama tulevad.

      Kustuta
  12. Ma lisan siia ühe uue hirmu, mida sul ehk varem ei olnud. Kui sa hakkad tegema ükskõik mida, kus ka tehnika on oluline (ujumine, suusatamine, ronimine), siis pane vaim valmis, sest keskealised mehed tulevad sind vägisi õpetama, kuidas seda ÕIGESTI teha. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma võtan kommenteerida.

      Olen keskealine mees ja nõustun sellega, et kogu aeg on hirmus tahtmine õpetada. Päriselt ka, ja ma ei tea, kust see tuleb. Kusjuures ainult naisterahvaid. Lippab tänaval keegi mööda ja mul on tahtmine hõigata "hei, ära vehi joostes kätega nii palju" vms. Seejuures ei ole mul endal mingit jooksutehnika teadmist ega põhja ega alust arvata, et mu õpetus võiks mingitpidi õige olla.

      Jooksvaid mehi ma lihtsalt ei märka, ammugi ei taha ma neid õpetada.

      Aga suusatades ja ujudes kogu seda teemat nagu eriti ei ole, sest need on hirmus üksi tegemise alad. Kuidas ma ütlen inimesele midagi, kui ta on vee all? Ja (murdmaa) suusatamisel ollakse ka enamasti üksi kusagil metsas, isegi koos sõites on distants üsna suur, suht raske on õpetada :) Ehkki suusatamisest ma isegi midagi päriselt jagan.

      A muidu nõus jah, mehed on üks nuhtlus.

      Kustuta
    2. Vot see on nüüd küll õige ja terane tähelepanek. Samas, kuis ee on kenasti antud nõu ( aj ta ei taha pikemalt hakata juttu ajama), siis ma kuri pole. Päris toredaid nippe olen saanud.
      Nüüd siis taas (õnneks??) koroonapiirangud. Ehk siis mure suurte seltskondadega pole enam teema..

      Kustuta
  13. Karvased jalad on toredad, mul on endal ka karvased. Ei taha ka teistele seda lõbu ja privileegi keelata. Ma küll spordiklubis ei käi, aga kui käisin, siis püüdsin (enamasti õnnestunult) oma asjadele keskenduda.
    Aga põhimõtteliselt on see nõiaring täiega arusaadav, et selleks, et saada ennast enam-vähem vastuvõetavasse vormi, peab olema ideaalses vormis, uhketes riietes ja üldse igapidi viimase peal üles löödud. Rääkige veel koolikiusamisest.

    Aga mis mind tõsiselt rabas, no ikka see kulla ja enese kergendamise teema. Kuidas on võimalik, et inimesed, kes möödunud ajastutest mitte midagi ei tea, midagi teevad? Ükskõik mida. Hästi, mõnikord juhtub, et lihtsalt ei tea, muidugi, aga millegipärast mõjub teiste puhul üks mitteteadmine ikka täiesti süstemaatilise, sihikindla rumalusena. (Siin on õige hetk rääkida ennasttäis keskealistest onklitest.)

    Muide, trenninõu suhtes:
    - mingid tainad arvavad, et kui sul ei õnnestu, siis sa ei saanud aru. Ei, sõbrad, ma pean harjutama
    - mingid tainad annavad jumala pädevat nõu ja nii et seda saab ennast kokku võtmata vastu võtta. Eriti peen!
    - mingid tainad ei tea mitte millestki mitte midagi, aga muudkui mölisevad

    VastaKustuta
  14. Ma vahepeal kogemata tõendasin, et Kauril on selle koha paelt õigus, et kui ikka väga tahad....

    Sest ma lugesin netist, et neljapäeviti on Lodjakojas talisuplejatele tasuta saun, kõndisin pärast trenni sisse, küsisin (sel hetkel täismaskuliinselt) seltskonnalt, kas olen õiges kohas, ja koorisin end südamerahuga riidest lahti, olgu jalad "tegemata" või mitte.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. kuigi kui ma nüüd veel mõtlen, siis küllap mul on spaade ja talisupleja-saunade kohta ka erinevad eelarvamused. Umbes et spaades käivad mingid peened inimesed ja talisuplemas minusugused.

      Kustuta
    2. Selliste eelarvamuste vastu aitab spaades käimine. Seal on täiesti tavalised inimesed. Ma ise käin ujulas, mille küljes on spaa, ja näen seega ka spaa poole publikut. Seal on lastelastega vanavanemad ja no kes kõik.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!