Kas teie teadsite, et Eesti kontsert korraldab umbes kord kuus lõunaseid kontserte. Mina ei teadnud, aga teada saades oli väga hea meel.
Need harvad korrad, kui ma peale tööd teatrisse sattun, võitlen tösiselt unega. Kell 7 on minu jaoks kultuurinautimiseks hilja..:)
ja tundub, et nõudlust oleks, saal oli täiesti täis. Tõsi. Pealtvaatajate hulgas olin ma üks nooremaid ja ka mina pole enam neiuke :)
Minu kõrval istus väga armas paar. Kui Surva, midagi laval seletas, siis proua sosistas härrale sõna-sõnalt kogu teksti ümber. Ei tea, ehk tõesti kuulis härra sosistamist paremini kui valju kõnet.. Niipea, kui laul algas, vajus härra silm kinni..
Ma siiski kontserti igavaks ei tunnista. Eesti poistekoor esitas jõululaule. Ilus oli., Natuke teistmoodi laulud, kui Star Fmist tulevad..:)
Aga kuidagi kriitilises meeleolus olin. Mis mulle üldse ei meeldinud olid ansamblid. Ma saan aru, et kooris laulmiseks on vaja teisi omadusi kui solistil, aga no tõesti, kas 70 poisi hulgas pole kedagi, kel oleks kandev hääl ja üksiesinemise julgus? Seaded olid ka veidrad. Kõikvõimalikud superstaarid on taseme kuidagi nii kõrgeks löönud, et lihtsalt kaunist mitmehäälsusest ei piisa. Hinge tahaks ka...
Ja mulle tundub, et lastekoorid kõlavad mahedamalt, hääled on rohkem koolitatud. Tüdrukute puhul me kardame ilmselt rohkem, et hääled kiledaks lähevad? Aga poiste kõrged noodid polnud suuremad asjad. Kahjuks.
Aga ikkagi oli tore kogemus. Päevane kontsert sobib mulle :)
Uskumatu. Kui keegi suudab poisid laulma panna, on see Surva. Ma satun neid aeg-ajalt kuulama ja elamus on alati garanteeritud. Kuigi jah, ma kuulan rohkem noormeeste koori kui nooremaid. Ernesaksa lugu, kus nad kaasa tegid, oli ikka jumalik. Pisarad jooksid lõpuks.
VastaKustuta