Euroopa rannikurada

Suvel lugesin Osalise  suvisest meeleolukast perematkast mööda Euroopa rannikurada.
Kuna Oandu Iklaga läks nagu läks, siis otsustasin järgmiseks väljakutseks võtta Rannikuraja.

Ma pean tunnistama, et guugeldasin üsna tublisti, enne kui õige lehekülje leidsin. Kindlasti on põhjus minu vähestes oskustes leida õiget infot, aga minu jaoks oli see koduleht küll päris hästi peidetud.
Ehk siis teile kõigile, kes tahaksid matkata Portugali või lihtsalt mere ääres jalutada või rattaga sõita. Õige leht on
https://coastalhiking.eu/et

Minu jaoks on selle raja suur pluss, et pea igasse lõpp- ja alguspunkti pääseb ühistranspordiga. Ja kuna enamik rajast kulgeb tsivilisatsioonis, siis omad plussid-omad miinused, aga nälga ja külma ei jää.

Tallinna Sadam Tabasalu
Raja algus st siis lõpp Tallinna Sadam kuni Tabasalu pani mind kulmu kergitama, Kuna käin väidetaval trajektooril üsna tihti, pole ma seni märganud mitte ühtegi infot selle kohta, et tegemist oleks rannikurajaga.
Etteruttavalt võib öelda, et silte polegi. Vähemalt mina ei näinud ühtegi viita, silti, teemärki jne. Ehk siis, kui tahad matkata, siis võta kaart kaasa.

Kuna ma tahtsin testida, et milline mu vorm on ja kas märgistust on või mitte, ja kuidas on üldse talvel matkata, kui juba  pool neli läheb hämaraks ning taevast sajab kõike. Siis alustasingi linnast. Raekoja platsi jõuluturust. Ma pole seal aastaid käinud. Mulle väga meeldis. Haarasin kaasa topsi kuuma glögi ja väga priske piparkoogi ja vantsisin rajale.


Ma ei saa öelda, et see rada pole huvitav. Teele jäävad Patarei vangla, Lennusadam, Energia ja siis see uus avastuskeskus. Palju poode ja bensukaid, mistõttu ma jätan aja enda teada.
Tõeline linnaorienteerumine " tunne oma kodulinna" :) Ma nägin elurajoone, parke ja nurki, millest mul aimugi polnud.
Aga kindlasti ei ole see hea rada, väga elava liiklusega sõiduteede ääres.
Soovitan läbida jalgrattaga või siis alustada hoopis Pelgurannast st Stroomilt.

Paldiski Kersalu 16 km
Paldiskisse otsustasin sõita rongiga. Kuna ma rongiga teab mis tihti sõita ei saa, olin päris elevil. Ja.. selgus, et alates Kloogast on miski teeremont ning sealt edasi viib hoopis buss :(
Rong oli pooltühi, kõrval reas istus üks tõmmu poiss, kes omas keeles pidas väga valju mobiilikõnet.
Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh ja minul tuli tukk peale. Ärkasin ja ehmatusega märkasin, et poiss on kadunud ja .. mu seljakott on pealt lahti ning kõige peal on... mu rahakott.
See oli nagu tõesti minepekki nagukiirvenemaale hetk.
Ja nüüd ma vabandan selle poisi ja oma rumalate eelarvamuste pärast. Kõik oli alles..

Nagu öeldud, siis Paldiskisse saabusin bussiga, mis lõi raja alguse natuke valeks.
Ja nüüd tuleb see koht, kus ma olen VÄGA kuri. Ma ei saa öelda, et sini.valget märgistust ei olnud. Oli. Aga väga loominguliselt ja mugavalt. Ainult seal, kus tee on sile ja sirge ja kus ei olegi variant B-d. Kõik pöörangud ja ristid on märgistamata.
Nagu Iisraelis oleks. Mingil hetkel on eramaa ja okastraat ja kõrge tara ja mitte ühtegi vihjet, kust või kuidas mööda saaks. Ma olen selline, et kui keelumärk ees, siis ikka ei lähe.
Ja appi tuli .. loomulikult mu hea sõber google maps.
Edaspidi hindangi raja kvaliteeti selle järgi, kas ma pean google appi võtma või on võimalik liikuda kaarti vaatamata.

Murdsin keelumärkide alt sisse, nagu google näitas ja ühel hetkel hakkas Pakri tuletorn ka paistma. See rada on ses mõttes hea, et rannikurada, ehk siis teoreetiliselt peaks meri kõrval olema ja eksimine on üsna keeruline.

Paldiskist Pakrini kulgeb rada mööda pankrannikut. Tuul oli õnneks mere poolt:) Meenutab natuke Astangut. Mahajäetud punkrid ja hooned ja augud.
Sügavad kaaneta augud, kuhu võid sisse kukkuda ja mitte keegi ei tea kus sa oled.....

Mahajäetud taluaiad ja viimased õunad. Väsinud rändajale:)

Alates Pakrist võttis juhtimise üle RMK oma tuntud headuses. Supermärgistus, telkimiskohad, kempsud, varjualused...
See lõik on ka rattaga läbitav ja lihtne astuda.
 kulgeb peamiselt mööda kruusateed.
Hästi huvitav rada, kuna käib läbi erinevatelt maastikutelt ja.. tänu aastaajale. Kohati oli rada nii porine, et nõudis päris leidlikust leida kuivem koht.
Ma olen see inimene, kes ükskõik milliste jalanõudega suudab oma sääred poriseks pritsida. Nii et ma nägin välja kui porikäkk.
Tead mis ma tegin? Võtsin porilombist vett ja uhasin pori maha :) ma olin kindel, et muidu mind bussi ei lasta … Õnneks oli bussimineku ajaks juba hämar...

Ühe huvitava asja sain veel teada. Mingi 3- 4 valget autot olid võsavahel täiesti suvalises kohas. Mõrvarid? Armukesed?
Ja siis nägin juhumisi ühe auto reisijat. Ridvaga kalamees. Nii et teadke siis. Valge auto = kalamees :) :)

Inimesed elavad ikka uskumatult imelikes ja imelistes kohtades. Sinnasamasse pankrannikule on võimalik osta elamukrunt- Soovib keegi? Tuul ja puuduv infrastruktuur?  Kuidas kõlab?

Laulasmaa- Vääna-Jõesuu 19 km
Rada algas ametlikult  Laulasmaa kooli parklast, kus üllatus-üllatus polnud mitte ühtegi märki. Esimesed märgid algasid Laulasmaa SPA juurest rannast ja edasi läks Laulasmaalt lauluga :)

See lõik on imeilus. Luigekolooniad merel, pikad liivarannad, mõtlikud kivid, männimets...
 Aga annab väga korraliku koormuse. Osaline kirjutas, et Läti liiv on kõnnitav, Eesti oma on enam- vähem, üldiselt annab tagasi. Vahepeal saab jalgu puhata metsarajal, aga ka see lookleb lustakalt üles-alla. Ja Keila- Joa ning Türisalu on korralikud turnimiskohad. Mitmes kohas tuleb üle ojakese hüpata.
Ehk siis vaheldusrikas ning ilus.
Mõlemal päeval oli Tallinnas pime, märg ja tusane aga mere ääres olid parasjagu need kaks päeva detsembrist, kui paistis päike.  Arvestama peab, et mere ääres on tuuline. Aga see on ilmselt ka loogiline.

Tähelepanu Lohusalus, seal tuleb teha umbes 300 kraadine tagasipööre uuesti mere randa.

See rajalõik on usutavasti ka Euroopa rekordite raamatus, kui kõige rohkem eramaid läbiv matkatee? Metsavahel oli järjest mingid kummalised tarekesed? Suvilad? Ja loomulikult jooksis igast hurtsikust eramaa aedik ja märgistus kuni maksimaalselt mereni.
Kui päris aus olla, siis on mu meelest lausa kuritegelik, et nii miljööväärtuslikus kohas lastakse kontrollimatult ehitada sellist eklektilist pudru. Väga kahju on.

Raja läbimiseks kulus mul 4,5 tundi. Ma käin küll kiiresti, aga ma ikkagi kahtlen, et see nii pikk oli kui infos näidatud.

Minu jaoks on need rännakud elusamus, mindfulness. Kohalolek. Sa pead olema 100% olemas ja aju tegeleb sellega, et edasi liikuda.

Kui oled inimene, keda rahustab merekohin ja männimühin, siis see rada on sulle. Täielik zen + paar kaotatud kalorit,