Kuna tomatitega on mul aastaid õnnestunud, üritasin eelmisel aastal rõdul ka kurke kasvatada. Algus oli paljutõotav. Õitses kui pöörane ja pisikesi kurke oli palju. Aga. Hoolimata Coca-Cola ja seebiveega kastmisest, tuli kuri punane lest ja sõi mu kurgid ja taimed ära..:(
Sel aastal üritasin uuesti, aga sel aastal oli kaua külm. Küll ma neid tassisin tuppa, katsin ja peitsin, aga ikkagi külmusid kolm taime.
Kaks jäid ellu.
Olgugi, et käin neid iga päev silitamas ja kallistamas, ei pannud ma tähelegi, et üks kurk on juba suur :)
Täitsa kurgi maitsega. Ei ole mõru ega midagi.
Saab küll rõdul potis kurki kasvatada :)
Mul ema kasvatas lisaks kasvuhoonele ka akna peal kurke ja ikka sai ka neid. Paar aastat tagasi üritasin ma sedasi tomateid kasvatada, aga äkki oli mul vähe valgust ja liiga jahe (see oli suht külm suvi ja ma ei pannud akent kinni), igatahes leidsin, et see mäng ei vääri küünlaid.
VastaKustutaAga pealkirja nähes turgatas meelde selline tore raamat nagu Venda Sõelsepp "Targasti tehtud". Seal oli üks lahe jutt "Kuidas kurgil jäi kurk haigeks". No naera puruks XD
Tänan lugemissoovituse eest :)
KustutaEga niimoodi potis kasvatades söönuks saa ja talve üle elagi.
Ma teen seda pigem rõõmust näha kuidas taimed kasvavad. Selline zen hobi :)
Jah, ma ka eluaeg rohenäpp olnud ja ka kedriklestaga hädas olnud, igavene nurjatu satikas. Minu kogemused on, et pritsi millega tahes - taim läheb välja, aga satikas jääb. Karilane, keda nad ka kangesti vannuvad, see on ikka natuke suurem ja saab jaole, aga lest on nii imetilluke, et seda juba ei näe ja seega ka ei püüa, võimle kuidas tahad. Tema su peenikeste "schpritzide" peale lihtsalt vilistab.
VastaKustutaTeine asi - mul pole kunagi eriti laiu aknalaudu olnud ja aknad ka enamasti kas itta või läände, praegu lausa loodesse. Alati olen vaadanud neid, kellel olnud suured laiad aknalauad lõuna poole, ja neid natuke kadestanud, aga neil endil pole seal olnud muud, kui mingi nirakas väljaveninud kõver kaktus või veelgi nirakam pelargoon. Minu kitsad aknalauad olid aga alati täis kolmelt realt ja amplites ka ja jätkus veel tuppa laualegi lilli :) Täielik džungel. Aga nüüd, kus tervis kehvem on, ma nagu tunnen, et ei jaksa enam. Lilledega tegelemine võtab palju energiat ja kui mul juba kolm raksu oli enamus välja läinud, siis nüüd ma enam ei üritagi. Köögis on veel aaloe ja mõned kaktused, mis nutavad ümberistutamise järele, mujal on lage ja ainult kassid tunnevad "suusarajast" rõõmu XD Vahel vaatan küll lillepoes vana usu peale mõnda toredat taime, aga siis manitsen end näppe vaos hoidma.