Lahkumised

Ma olin oma uuel töökohal neli kuud töötanud, kui toimus struktuurimuudatus. Ma sain endale uue ülemuse. Eelnevalt polnud me suurt kokku puutunud, need kokkupuuted mis olid, olid pigem negatiivsed. Ehk siis, kui oleks ette teadnud, poleks ma selle töökohaga nõustunud.
Aga on nagu on. Kõigiga on võimalik suhelda, läbi saada, harjume, kohaneme.. ja lõpuks ei pea su ülemus olema su sõbranna..

Nädalajagu tagasi kutsuti meid ühel reede õhtul koosolekule ja anti teada, et daam lahkub " poolte kokkuleppel". Ma valetaksin, kui väidaksin, et polnud rõõmus. Noomisin end ja sisendasin endale, et "sain uue võimaluse".
Esmaspäeval lugesin meediast, et kinga sai ka mu eelmise töökoha ülemus. Üks neist paljudest põhjustest, miks ma kohta vahetasin...

Kesknädalal käisin oma eelmise tegevusvaldkonna konverentsil. Hea oli näha vanu tuttavaid, mõnus oli saada positiivne pai, et mind veel mäletatakse...:)
Ja siis sain teada, et kaks väga professionaalset tegijat, mu vanad tuttavad, kaotavad oma töökohad. Struktuurimuudatused.
Tulin kontorisse tagasi ja lugesin meili, et vahepeal oli ära saadetud veel kolm mu kolleegi.

Seejärel lugesin ajalehest, et lisaks Kiislerile pidi lahkuma ka Lobjakas.

Ma vihkan Ahto Lobjakat. Ta on minu jaoks liiga ultra- vasakpoolne ning ma ei salli, kuidas ta kaassaatejuhile pidevalt meelde tuletab, et too " mõtleb valesti".
Aga see oli šokk.

On see siis sadomaso, või mis, aga ma kuulasin teda meelsasti ja minu silmis pole äraminek õiglane ega ka õige.
Lugejakiri.ee tegi nalja, et järgmised on Juur ja Kivirähk. Ma isiklikult ei imestaks kui see poleks nali vaid tõsi. Nad on mõnuga uut koalitsiooni nimetanud homodeks ja arutlenud, mis põhjusel ikkagi naisi kardetakse. Ma ei räägi alkoholireklaamist ega varjamatust reklaamist ERRis.

Ma pole oma vaadetelt kindlasti ultraliberaal. Aga ma ei suuda aru saada, kui inimesed ei suuda tolereerida endast erinevat. Ma ei suuda aru saada, kui kellelgi soovitatakse olla teistsugune. Maailma muudabki ju huvitavaks see, et me ei ole sarnased, et me oleme erinevad.

Ma pole ju ometi ainus, kelle Fb voos on nii neid tuttavaid, kes on samasoolised kui ka veendunud konservatiivsed kristlased? Ma pole ju ainus, kelle tuttavate hulgas on veendunud ekrelasi ja kirglikke sotse?!  Mis point oleks seltskonnal, kus kõik mõtlevad ühtmoodi ?


Postituse alguses ja lõpus toodud näited pole ilmselt samaväärsed. Tööandjal on õigus valida endale sobiv meeskond. Aga kui selle meeskonna tulemused on väga head, kas me siis peaksime neid meeskonnaliikmeid, kes meile ei sobi, painutama?
Väga paha tunne on.

Järgmisel nädalal on arenguvestlus. Ei julge isegi mõelda..