Kas märksõna on - seks. Et seks on oma olemuselt nii äge värk, et klassifitseerub ükskõik millisel viisil kirjanduseks.
Selline küsimus tekkis, kui vaatasin eile küll ühte väravasse, aga siiski ebaeestlaslikult kirglikku Kenderi juhtumit lahkavat Vabariigi Kodanikke.
Ma pole kõnealuse üllitisega tutvunud, seepärast jätan selle kohta seisukoha võtmata.
Teise küsimuse tekitas korduvalt kasutatud näide ja väide, et mujal maailmas on keelustatud pedofiiliat kujutavad visuaalsed teosed- filmid, fotod jne. Kuid kirjalikult võid anda, nagu torust tuleb.
Põhjenduseks oli see, et kujutava kunsti puhul on ohvri objekt näha.
Kui ma oleks kujutava kunsti esindeja, siis oleksin väga häiritud. Miks on "sõna" vabadus tähtsam, kui "väljendusvabadus".
Miks kujutava kunsti puhul on tsensuur ja kõlblusnormid ok, aga kirjaliku teksti puhul mitte?
Kuna ca 84 % maakera elanikest oskab lugeda, siis ei saa seda põhjendada ka katsega jätta seksuaalkõlvatused vaid elitaarsema elanikkonna kujutlusvõime jaoks.
Mul tekkis selline mõte, et meeste seksuaalsus teatavasti seondub tugevalt visuaalse poolega, erutavad pildid, filmid jne. Naistel aga on lisaks visuaalsele oluline ka muu. Näiteks erootilisi jutukesi loevad suures osas just naised. Meil vist pole väga levinud, aga inglise keeles võib leida päris palju just erutavatele tekstidele üles ehitatud nn pornolehekülgi, kus mitte miski tabu pole. Kedagi ei kasutata ju ära. Kõik lood on kellegi fantaasia. Äkki nähakse neid tekstil põhinevaid roppusi seetõttu ohutumatena, et mehed, kes vajavad visuaalset poolt, ei kujuta ette, et pelgalt tekst kedagi tegudele võiks sundida? Ja kui naisi erutabki (õudne muidugi mõeldagi), siis naised ju ometi perverdid pole?! Selline keskmine turvaline arvamus.
VastaKustutaMa annan Su komentaarile 10 like:)
Kustutanii elementaarse asja peale ma ei tulnudki:) Väga hea!
Marca, mäh?
VastaKustutaKui "pelgalt tekst ei saa kedagi tegudele sundida", siis on vihakõne definitsiooni kohaselt võimatu ja selle (või mistahes muu teksti) keelamine lubamatu.
See teine, mitteverbaalse meedia pool. Palun leidke mõni asjalik uuring, mis tõestaks, et (mistahes) porno üldse millelegi sunniks. Ükskõik kas siis mehi või naisi.
Ma mõtlesin siin pigem sedalaadi arusaamist, et a la "keelame lühikesed seelikud, et ennetada vägistamisi". Ma arvan, et visuaalse porno puhul tunnevad paljud keelamise pooldajad nii. Tekstilise porno puhul see oht neile kohe näkku ei karga.
KustutaSeda, et vägivald/porno/vihakõne vms otsestele tegudele ajendaks ei oska ilmselt keegi öelda. Mõned kurjategijad on muidugi väitnud, et "gangsta rap made me do it", iseasi, kas see on algpõhjus või lihtsalt kaasnähe. Küll on olnud uuringuid, mille kohaselt porno mõjutab noorte ettekujutust seksist (eriti kui adekvaatset infot kõrvale võtta pole). Sellest tulenevalt võiks ju arvata, et kui inimene õrnas eas mingisugust vägivaldset porri vahib, jääb talle arvamus, et see on normaalne ja aktsepteeritav. Iseasi, kas inimesel on olemas mingid sisemised normid, mis ebanormaalse eos välistavad. A la enamik lapsi saab aru, et looma löömine on halb tegu, aga osa millegipärast naudib seda.
Ei ole võimalik, et kuna mõned _tunnevad_ midagi, siis keelatakse ühikonnas tervikuna terve nähtus ära. Või noh, muidugi saab, islam keelas olendite kujutamise täiega ära (anikonism), nii et kõike saab, aga liberaalses ühiskonnas ei tohi.
KustutaMulle tundub küll üha enam, et ka liberaalsetes ühiskondades liigutakse üha enam igasugu asjade keelamise poole ning eeldatakse, et inimestel pole endil ajusid otsustamaks, mis on neile hea või halb (suitsetamine, suhkrumaks, alkoreklaam jms)
KustutaNoh, sellega muutuvad need ühiskonnad ise vähem liberaalseks. Ma olen üksjagu lugenud USA relvakontrolli-arutelusid ("guns don't kill people, people kill people". "nanny state" jne). Jube raske on välja mõelda, kus need piirid peaks olema.
KustutaHead küsimused, millele pole ühest vastust.
VastaKustutaAga kas mitte joonistatud lapsporno pole siiski seadusega lubatav? Kui mitte Eestis, siis kusagil mujal?
Mitte ei mäleta.
Kui see nii aga on, siis jookseb piir sealmaal, kus tulevad mängu reaalsed modellid. Ehk "ühelegi hamstrile pole teie näokreemi testides liiga tehtud".
Eri riikides on erinev, ma ei suutnud praegu ühe ropsuga väga täpset infot leida, mis on kus lubatud-keelatud ja mismoodi on porno üldse defineeritud, aga Soomes on näiteks jah multikaversioon lubatud, nii et vähemalt seal on regulatsiooni mõte see, mida sa kirjeldad - et seda ei ole pidanud ükski päris laps tegema.
KustutaEga sõltu sellest, kas materjal erutab kedagi või mitte.
Siin taga on ehk need uurimistulemused, mis ei näita positiivset korrelatsiooni porno leviku ja seksuaalvägivalla vahel - vastupidi, Taani näitel seksuaalkuritegude hulk hoopis vähenes, kui porno kui niisugune legaliseeriti. mu primtiivne seletus on "need, kelle jaoks seksi käigus teisest inimesest hoolimine on tülinaks, saavadki oma käe peal paugu lahti, teisi tülitamata".
Pornol kui niisugusel on täheldatud ka kahjulikke mõjusid, aga mitte kuritegevuse, vaid seksuaalse rahuldatuse sfääris - kui keegi jääb pornost sõltuvusse, siis lähedus kannatab ja paarisuhe ei ole enam nii hea.
Mis puutub vihakõneparalleeli - ma eelistaks selle asemel üldse "vaenu õhutamise" terminit, on kuidagi vähem uuskeel - siis isegi olukorras, kus see on keelatud, ei loeta selle alla nt mingi inimrühma vastu suunatud vägivalla _kujutamist_ (njah, muidu ei saaks ühtegi holokaustifilmi ega -raamatut teha). Kindlasti on halle alasid, kus võib vaielda, kas siin-ja-siin on nüüd tegemist kunstilise või dokumentaalse kujutamisega või õhutamisega, aga seal ei tohiks määrav olla ainult teose kvaliteet (põhimõttel, et "kirjutas holokaustist sita raamatu, pandke ta kini"); oletan, et piiri tõmbamisel üritatakse kindlaks teha autori intentsiooni.
Kui peaks oldama seisukohal, et lasteporno (apropoo, "lapsporno" on keeleliselt ebakorrektne, selles mõttes, et selline liitsõna on tehniliselt küll mõeldav, aga tähendab justkui "alaealist pornot", sellist poolpornot, mis ei anna pärisporno mõõtu veel välja) on kahjulik ka siis, kui selle tegemise käigus ühtegi last ei kahjustata, siis tasuks minu arust rakendada samasugust vahetegemisloogikat - küsimus vähem selles, mida kujutatakse, rohkem selles, mis on autoriintentsioon. See, et "äkki keegi kuskil erutub teksti/pildi peale / saab sealt idee kedagi tappa-peksta", ei ole hea kriteerium, sest absoluutselt kõigi reaktsioone ei saa kunagi ette kindlaks teha ja ohutuse mõttes tuleks suur osa igasugust kunsti-kirjandust-kino ära keelata. Väärtuste küsimus muidugi, pmst on seisukoht, et "tulekski suurem osa ära keelata" valiidne, nagu ka seisukoht, et "ühtegi kunstilist teksti ("teksti" kõige laiemas tähenduses) või dokumentaali ei tohi ära keelata, sest igaüks vastutagu oma reaktsioonide eest ise"), ma ise olen kuskil vahepeal, kuigi mitte päris keskel, vaid pigem väiksema keelamise otsa ligi.
Kunagi eelmine aasta kui see teema esimest korda üles kerkis blogistasun ka. Lühidalt on minu arusaamine selline, et demokraatlikus ühiskonnas peaks sõnavabadus tähendama, et võid öelda ja kirjutada mida tahad. Ülejäänud rahval on vabadus kas kuulata / lugeda või mitte.
VastaKustutaOlen vist üks väheseid, kes seda rõvedat lugu lugenud ja pean tunnistama, et esimene reaktsioon oli ka - keelame ära. Samas kaine peaga mõeldes saad aru, et keelamine ei lahenda probleemi. Minu puhul oli tulemuseks, et kui varem hindasin Kenderit kui kirjanikku, siis nüüd mitte enam nii palju. Samas tuleb tunnistada, et sihukest ettekujutusvõimet pole paljudele antud.
Mis puutub pornosse, siis see on väga laialivalguv mõiste, inimesi erutavad erinevad asjad, alates tavapäraselt oma liigi teisest sugupoolest ja lõpetades loomade, suvaliste objektide või ettekujutustega. Minu arust seni kui nad teistele liiga ei tee või pealetükkivalt oma vaateid ei reklaami, istugu kapis või laudas ja tegelegu porno ja eneserahuldamisega palju tahavad.
Porno ja eriti prostotutsioon ilmselt tõepoolest vähendavad seksuaalkuritegude arvu. Miks peaks vanglaga riskima kui saad sama teenust osta.
Jah, ma olen samuti selle poolt, et midagi keelama ei peaks.
VastaKustutaLihtsalt konkreetselt selle saate kontekstis oli naljakas vaadata, kuidas peamine "anonüümsete" kommentaaride vastu võitleja (mürgitavad ühiskonda, annavad vale signaali, võimendavad äärmuste seisukohti, õhutavad viha ja kaugel sellest siis ka kuriteod on, mida meist välismaal arvatakse jne jne) ei näinud probleemi teises tekstis milles väidetavalt lastega kõlvatusi korda saadetakse (kes on nii tark et oskab hinnata milline on kvaliteetne tekst, ega sõna pole ju tegu, inimene võib kirjutada mida tahes- see ongi sõnavabadus, välismaal näiteks ei ole keelatud, klassikas on palju samalaadseid juhtumeid jne jne)
Jah, kunst pole kunst, seks pole seks ja sõnavabadus pole sõnavadus.
VastaKustutaPakun, et kõik need ei ole sinu ja meie mure puhul märksõnad.
...
Punaseks jooneks on vist ikkagi - teise inimese vihkamine?
...
Vihkamine pole vihkamine :D ehk nii ei jõuaks me kuhugi,
aga SEE vihkamine ehk vihakõne, mis meil nüüd hõõgub
on midagi muud kui Kenderi süütud fantaasiad, ehk
tahetakse inimesi füüsiliselt hävitada, jälle?
p.s.
Mihkel Kunnus kommenteeris täna Vikerraadios oma 'Kenderi tegemist'
(see on järelkuulatav http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine)
Ma ise ei ole midagi lugenud ja ka telekat mul ka ei ole.
Jah ma kuulasin seda, MK tunnistas, et ta tegelikult feilis st tema eesmärk ei olnud vaatajatele arusaadav.
KustutaSiinkohal viskan kivi toimetajate kapsaaeda, kui tahta teha tasakaalus saadet, siis peaks leidma osalejad, kes on verbaalselt võrdselt võimekad.
Ma ei oska Kenderit komenteerida. Aga need kommentaatorid, kes panevad vähemusi ahju ja põlema jne. miks see on midagi muud kui "süütud fantaasiad". Minu jaoks on see täpselt sama loogika.
Kui kirjanikul on õigus öelda mida tahes, siis on sama õigus ka Roosal Udul ja Eesti Mehel.
Ei saa olla selektiivset sõnavabadust.
Et tema võib, kuna on tuntud ja minu sõber ja ma tean, et ta tegelikult vägistama ei lähe. Aga tema ei või, sest ma isiklikult teda ei tunne ja jumal teab..., äkki lähebki maju süütama.
kommentaatorite ja Kenderi juhtumite vahel on see vahe, et minu teada ei püüa keegi Roosat Udu või Eesti meest vangi panna. nii et tglt on praeguses Eestis neil nagu suuremad õigused.
Kustutamuide, minu jaoks on huvitav, et sa võrdled ja võrdsustad millegi kujutamise ja millelegi üleskutsumise. kui ma ise tahaks võrdlusse sisse tuua puhtakujulised vägivallafantaasiad, siis ma ei otsiks välja mitte üleskutset "läheme neegreid peksma", vaid võtaks esimese ettejuhtuva gore-õuduka. sellel ongi pornoga suht sama funktsioon - vaataja saab korraks läbi elada elamusi, mida päriselus korraldada ei kõlba või ei saa. ja gore-õudukad ei ole meil sugugi kriminaliseeritud, ka visuaalse kujutisena mitte, näidatakse täiesti ametlikest telekanalitest ja puha.
sellelt taustalt on lausa huvitav, et kui tekstis on juttu seksist, siis nähakse selles tegudele üleskutsumist ja seega ühiskonna ohustamist tunduvalt kergemini kui ainult vägivallast kõnelevate tekstide puhul. et kui juttu on seksist, siis on juba kirjeldus üksi sama ohtlik kui üleskutse "lähme tapame ära"; aga lihtsalt vägivalda võib kujutada ükskõik kui räigelt, igas vormis.
muide, ega ma ei arvagi, et ei peaks võima. lihtsalt imelik, et see võimine ei laiene igasugustele kirjeldustele
Asi mis on minu arvates suhteliselt idiootne, samas meie ühiskonnale nii omane, on see, et üks osa mingist nähtusest on keelatud kui surmapatt - samas kui veidi teises kontekstis või värvinguga nähtus on lubatud. Hetkel see Kenderi teema on pelgalt indikaator. Nö kunstnik tegi kunsti ja tahtis näha, mis rahvas arvab. Aga see, et meie riigis tähendab ühe 16 aastase isiku paljastava pildi omamine tähendab tohutut uurimist ja vanglat, samas kui võid kirjutada kilomeetreid lõputu kordi vägivaldsemaid tekste ja kedagi ei koti (tõsi, nüüd siis eks kotib ja saab näha). Veider, et kui ma olen näiteks 16 aastasena suhtes ja teen oma kaaslasest intrigeeriva pildiseeria ja jätan selle kustutamata arvutist, siis olen ma võrdeline sarimõrvariga, samas kui kirjutan tekste, siis ei huvita kedagi, kas see tekst on ikka pelgalt kunst? Veider, et stuudios ei tekkinud kellelgi seda küsimust - kas tegemist on ikka fiktsiooniga. Tegelikult on siis hetkel selline olukord, et kui pedofiil pildilise materjaliga vahele ei jää, võib ta oma memuaaridega suisa raha teenida :) See on "lõbus" situatsioon meie vabas ühiskonnas. No umbes sama hea, et alko reklaam teles - mda enamus noori ammu enam ei vaata - on piiratud alkoreklaamiga, samas veebis, kus enamus noori on 24/7 on see endiselt lahkelt lubatud - meie suures ja innovatiivses ee-tiigris. Selles, et tapmine on meie ühiskonna au ja uhkuse osa)ja mida detailsemalt erinevaid tapmise viise kirjeldatakse, näidatakse, kujutatakse, seda ägedam) ning seks on vaatamata pidevale reklaami-pornole, tabude tabu...ma parem ei alusta, sest siis ei tulegi lõppu :) Aga põhiline - kes teeb kindlaks, et kirjaniku tekst on fiktsioon? Ja miks foto tegemine teeb inimesest sarimõrvari, samas kui detailne (lausa pedantne) olukordade kirjeldus kirjalikult taandub meeeldivalt kunstiks? Kui selektiivne taoline suhtumine on?
VastaKustutaNõus.
Kustuta(vot selleks mul olekski vaja "Meeldib" nuppu....)
Jätame nüüd selle Kenderi. Kender on ebameeldiv ja vähetähtis. Ja vaatame selle asemel, mida teeb ülejäänud maailm. Sõber linkis täna Facebookis virtuaalseksi teemalist artiklit, googeldasin seepeale veidi "virtual sex industry" ja lugesin näiteks:
VastaKustutahttp://www.dazeddigital.com/artsandculture/article/28685/1/virtual-reality-the-porn-industry-immersive-new-genre
http://venturebeat.com/2016/02/02/what-oculus-rift-and-virtual-reality-mean-for-sex-death-violence-and-identity/
http://www.makeuseof.com/tag/ai-sex-dolls-will-change-dating-just-three-years-nsfw/
ja üht-teist veel.
Virtuaalne reaalsus (mistahes nime all - augmented reality, virtual reality, jne) TULEB, sinna lendab praegu miljardeid ja miljardeid dollareid investorite raha ja seda protsessi ei pidurda miski. Mängud, porno ja virtuaalvägivald saavad olema selle VR väljund.
See tähendab, et tarbijal tekib võimalus elada oma mistahes fantaaasiad läbi väga elutruus kujul mistahes, MISTAHES keskkonnas. Soovid Tartu Raekoja platsil Hummeriga inimesi sodiks sõita? Palun. Soovid mängida My Little Pony multikategelast ja keppida kõike, kes selles multikas üldse olemas on? Palun. Või lähed ülikoolis igavasse loengusse, tõmbad prillid ette ja tunnetad, kuidas sa õppejõule taha paned? Palun! KÕIK, kõik on võimalik, kõik linnad-ruumid-keskkonnad on virtualiseeritud või virtualiseeritavad, tehisintellekt joonistab ja tunnetab sinu jaoks valmis mistahes olendid oravast Adolf Hitlerini, mitte mingit tehnoloogilist piiri EI OLE.
Sellise tuleviku taustal on kaklemine mingi konnatiigi räusk-kirjaniku teose üle... samuti lihtsalt räuskamine.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutakunst pole kunst - kunst on relv :D
VastaKustutaMe oleme endameelest kõike, sealhulgas kunsti, näinud...
Me arvame, et miski ei üllata (ka Kender) meid enam...
Me keskendume kunsti hindamisel "paljastusele",
juskui oleks vaikelu nümfidega aasal sama mis
see Untiteled-2 kuskil Lasnamäe getos.
Siin tuleb vahe sisse, SEE VAHE, see kunsti ja kunsti vahe.
Kremli inimesed, kulm kipras, on üritanud 20 aastat leida lõhet
selles konkreetses piirkonnas. Sa võid tappa eesti tüdrukuid kuskil
Moskva pargis, sa võid inimesi teelt kaotada, mitte miski ei toimi...
Mitte miski ei toimi, seltsimehed, lahendusi paluks!!!
Lahendusi pakkume me ise, sõnakuulekud nagu me oleme :D
Isegi Ansip ja Aljoša ei lõhestanud meid siin Eestis
...ROHKEM KUI ME JUBA ENNE LAHUS ELASIME, LOOTUSETULT...
Tundus, et tasakaal on saavutatud, kõik respektivad :D
Ei, seksuaalne lõhe leidus :D Soni maha, pere...misiganes MTÜ ees :D
Kui see pole kunst, mis siis veel. Vbl võiks EKRE-le ühe vastkukli anda
Ja muidugi pabulased, vabandust, aga nii neid ametlikult käsitlatakse.
Mitte keegi Kermlis ei näinudki isegi oma unenäos sellist võimalust,
et angentuur sihtriiki (EU) koos sotsiaalsete tagastustega toimetada.
Paraku on see kõik reaalsus, häda ei ole, me teame ja tegutseme!
Täna BBC esilehel selline artikkel:
VastaKustutahttp://www.bbc.com/future/story/20160209-the-truth-about-sex-robots
Tundub et inimene, kui liik, süüakse ikkagi välja;)
VastaKustutasee lahendus lahendab nn partnerimured, aga vägistamise motiiv olevat pigem võim.
Vägistamist ei kujuta küll ette mingi marutaudina,
VastaKustutakui nii, siis meie tublid jahimehed vähendavad vägistajate
arvu meie tublide looduse kaitsjate poolt soovitatud arvule.