Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 22. september 2015

Kass

Tere,
Ega ma täpselt ei teagi, mis mu nimi on. Ametlikult vist Viki, aga mind kutsutakse ka Viksu-Pliksu, Kiisu-miisu, Kassu-passu, Vikram, Vello, Tüüp, Šeff, Loom, Kass-kurat, Pisike....
Mu Perenaine ja Tüdruk vaidlevad ka selle üle, kas ma olen jooneline, triibuline, vöödiline.. Tüdruk arvab, et ma olen liiga paks, Perenaine seevastu, et "kass on nii kõhna ja sööb nii vähe"...
Ühes on nad siiski ühel nõul. Kui nad vaatavad mind ja haleda titehäälega nunnutavad: issand, kui armas ta ikka on.
Olgem ausad, see on väga tobe.
Ma olen korralik kaheaastane preili. Viks ja viisakas.

Ma sündisin varjupaigas, sealt viidi mind perre, kus elas väike poiss ning Teine Kass. Elu oli tormakas. Ma kaotasin isegi mõned oma vurrud ( mis, tänu jumalale, on tagasi kasvanud). Aga juhtus nii, et sellel poisil oli kassi allergia. Kujutlege, KASSI allergia!! on elu...
No nii, aga see oli ka hea asi, sest tänu sellele  kolisin ma nende inimeste juurde.
Mulle meeldib rahu. Kui uksekell heliseb, siis saadan inimese igaks juhuks vaatama, Ise olen turvaliselt peidus, Kunagi ei või teada. Mõnikord ongi olnud nii, et uksest tulevad väiksed marakratid. Karjuvad, kisavad, ajavad mind taga... Perenaine küll keelab, aga kas need põrgulised kuulavad.
Ehhee... aga ükskord tuli meile Starmani poiss. Nad käivad meil päris tihti, kuna inimesed on mulle ostnud sellise mänguasja, et tuleb aeg ajalt vajutada "süsteemi  taaskäivitus" ning siis hakkavad ekraanil jooksma mõnusad täpid. Inimestele see mäng väga ei meeldi ning siis nad jälle helistavad ja kutsuvad poisi külla. Igatahes.
Üks kord tuli seda tüüpi poiss, kes mulle väga meeldis. Perenaine oli hämmingus, et ma polnud peidus, vaid flirtisin ja miilustasin selle kutiga.
Ahh, kes see naiste südamest aru saab...:)

Nagu te teate, jagunevad inimesed maailmas pooleks. Pooled on sellised, et mida iganes nad teeks, nad meeldivad meile, loomadele. Minu Tüdruk ja Peremees on just sellised inimesed.

Tüdruk... on minu suur suur suur lemmik. Ma lihtsalt jumaldan teda. Olgu mul uni või söögiaeg. Niipea, kui kuulen trepikojast õigeid samme, sööstan ma oma sõbrale vastu. Kurb on see, et Tüdruk käib järjest vähem kodus. Perenaine muretseb, et mis siis saab, kui Tüdruk täiesti ära kolib. Mina ka ei tea...
Tüdruk tutvustas mind ka minu teise suurima sõbraga. Kõrrega.  Nad ütlevad, et see on tavaline joogikõrs. Aga tegelikult see niimoodi pole. Kõrs on magus. Eriti maitsvad on roosad ja kollased kõrred. Vahel võib kõrs olla kuri, siis ma ründan teda, ajan taga. Meil on koos tohutult tegemist...

Peremehele lähen ma vastu siis, kui ma viitsin. Meil on temaga ühine spordikott, mida ma luban aeg-ajalt õue jalutama viia. Ja tunnelid... te ju kõik teate, kuidas kassid armastavad karpe ja korve. Minu erikirg on tunnelid. Peremehega on meil igahommikune rituaal. Teeme koos voodit, ja siis mina peidan ennast  teki alla ja ... väga äge. Proovige ka.
Peremehel on ka väga hea maitse.
Huvitav omadus on inimeste kätel. Seal on toit alati maitsvam, kui minu taldrikus. Ma olen üsna pirtsakas, Mulle meeldivad konservid. Aga Peremees sööb veel ka sinki, sülti, hapukoort, juustu, kanafileed, kohupiimakreemi, jogurtit.... mmmm

Mul on palju sõpru, aga nagu öeldakse, pole sõpru kunagi liga palju. Mul on üks unistus, saada kiri.. Kui käivitatakse printer, olen ma alati kiiresti kohal. Inimesed naeravad: ega sa Muhv ei ole, kui tahad kirja saada, pead selle eelnevalt kirjutama. Aga isegi laul ütleb-kiri võib tulla mulla alt, miks siis mitte printerist ja otse mulle.

Rääkimine on teatavasti hõbe ja vaikimine kuld. Mina olen kuldne:) Ma  olen daam ja ei mangu,
Kui minult midagi küsitakse, siis vastan Krrr..
Vahel, kui pererahvas unustab end telekat vaatama ja mina tahaks juba süüa ja magada, siis torisen vaikselt omaette... njuu, njuu. Ning kui ma kangesti mängida tahan, siis halan samuti "mjauu, mjauu.. vaadake ja kuulake kõik. Keegi mind ei armasta ja keegi ei mängi minuga..."
Muidu ma väga ei räägi. See on ju vana tõde, et üks pilk ütleb rohkem kui tuhat sõna. Kui sa midagi tahad, siis tuleb rahulikult koht sisse võta ja üksisilmi seni jälgida, kuni inimene aru saab, mida ta tegema peab.
Ma pole veel kohanud inimest, kes ei murduks.

Minu peres on ka Perenaine. Teda võib kutsuda ka Padjaks.  Kui öösel tekib kaisuisu, siis on perenaine selleks parim. Ta magab korralikult, sirgelt ja ei rabele. Nii et mul on hea tema peal  edasi tagasi jalutada ja siis sobiva koha peale pikali räntsatada. Samuti on Perenaisel väga mugav tugitool, mille servadel on mõnus pikutada ja vahel end sülle kerida. Jumal on andnud Perenaisele käed selleks, et ta kassi silitaks. Väga õiglane ja hästi korraldatud.
Perenaine usub, et kass peab sööma ka kuivtoitu. Eks ma siis tema rõõmuks natuke nakitsen.
Kui nad mind pikemalt üksinda jätavad, siis .. ma söön. Te ju teate, mida tähendab "lohutustoit". Ma söön kausi ja kaks, rohkem, kui ma muidu söön kuu jooksul. Seejärel ründasin krõpsude kotti. Kott kaotas ja kröpsud voolasid välja... oo, see oli äge!
Perenaine arvas, et on kaval ning pani järgmisel korral krõpsud ämbrisse ja kaane ka peale.
Ehhee...:) Ma seljatasin ämbri, eemaldasin kaane ja purustasin taas koti.
Ma olen võitmatu.

Ma usun, et asjad peavad olema stabiilsed ja kontrolli all.  Ma pooldan lahtiste uste poliitikat ja hoian oma pere liikmetel silma peal. Eriti palju tegemist on hommikul. Kui inimene kella peale ei ärka, pean ma minema teda äratama, siis vaatama, et ta saaks hambad korralikult pestud.  Minu söögikausi täidetud.
Vahel on nad täitsa segased. Tõused ühega üles, vaatad, et kõik on ok. Saadad ta tööle ja mõtled, et nüüd viskan ivakeseks pikali  Aga ei, siis tõuseb järgmine. Kõik uuesti...
Ja siis kolmas.

Üks pisike pahe on mul ka. Ma jumaldan kile lakkumist. Minu inimestele see millegipärast ei meeldi,

Ma olen oma pere parim joogas. Vahel inimesed üritavad sama, aga ... ma seisan küll kõrval ja õpetan, aga kas nad kuulavad. Ikka teevad valesti. Ning nad on nii suured ja kohmakad....

Aga asi, milles ma olen neist kõigist parem, on mu elufilosoofia.  Ma nimetan seda Nurr filosoofiaks.

1. Kuula oma keha. Kui tahad siis maga, kui tahad siis söö ( või kuula transistorit ja joo kisselli...:))
2. Kui sulle miski ei meeldi. Mine ära. Kui ära minna ei saa, siis hammusta
3. Kui sulle miski meeldib, siis näita seda välja. Armastust pole kunagi liiga palju
4. Püüa päeva.  Liigu, söö ainult head toitu, armasta ja hellita. Elu on mäng.

Proovige!
Elu on imeline.
Ühtlasi tervitan ma Vedru , Kikit, Buffyt , Mikit , Tommyt  ja kõiki kõiki teisi blogikasse:)


7 kommentaari :

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!