Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 31. juuli 2014

visitestonia

Peale pikka otsimist leidsin visitestonia.com lehelt Lõuna- Eesti siiski üles. Ma tegelikult mõistan seda. Enamik sealsetest kohtadest on "lihtsalt ilusad". Pole kellasid-vilesid ja ega keegi kohapeal raha ka ei viitsi eriti kokku korjata. Majutuskohad on välja müüdud ning söögi ja bensiiniga on keeruline. Milleks sinna turiste saata.

Minu poole pöördus palvega, leida oma Eestimaa juuri, inimene teiselt poolt maakera. Ning kuna need juured on Värska kandist, siis Nevski katedraal Toompeal pole just päris see.
Ma tegelikult tean ka nende külastuse pikkust, aga kuna ma pole huvides päris kindel, siis on  kohti ja vaatamist rohkem. Et saaks valida.
Mina soovitaksin järgmist reisikava.

Tallinn
Kuna saabumine on lennukiga, siis esimese päeva võiks veeta Tallinnas.  Hommikul tuur meie kaunis vanalinnas. NB! Ettevaatust parkimisega, igal pool on tasuline. Kui vähegi kõndida viitsib, siis võiks auto parkida Norde Centrumi kanti, otsides parkimistsooni EP12.
Kui seltskonnas on noori, siis kindlasti Energia Avastuskeskus.
Mina ei jätaks ma vahele ka Lennusadamat. Seal on tasuta parkimine, aga kohalejõudmiseks vajate kindlasti GPS-i.
Kunstihuvilised võivad kaks eelnevat asendada Kumu kunstimuuseumiga ja Kadrioru lossi ning -pargiga.
Lõunat tasub süüa Kalamaja piirkonnas. restoran Diip, eksole...:) Parkida saab Rimi ees parkimiskellaga.


Kuna avastama on tuldud eesti juuri, siis järgmine peatus on Rocca al Mare vabaõhumuuseum. Parkimine tasuta:)
Seal peaks sööma ka õhtusööki- ehedat Eesti toitu. Kui see tundub esimeseks päevaks liiga ekstreemne, on ligiduses "Pullike ja talleke", "Lyon" või "Rucola".
Kuna mehed on selleks hetkeks väsinud, siis nemad lähevad Stroomi randa jalutama, naised  saab saata shoppama Rocca al Mare kaubanduskeskusesse (lahti kuni 21.00) ja lapsed  Tallinna loomaaeda (suvel kassa avatud kuni 19.00).

Lõunasse soovitan ma sõita hoopis läbi Rakvere. Tee on parem ja põnevam. Rakvere linnus on kindlasti külastamist väärt.
Vajadusel tangi ja osta tee peale süüa kaasa.
Mööda Peipsi serva sõites tasuks põigata järve äärde. Näiteks Nina kordonisse. Lõunat tasub süüa kas Kolkja  Kala- ja sibula restoranis, või kui sinna kohti ei saa, siis sõita edasi Alatskivisse. Seal on imeline loss töötubadega, roosid ning süüa saab kohalikust pubist.
Külastamist väärt on Taevaskoja. Kui on viitsimist, saab seal turnida ja muud ekstreemsust proovida.
Üle tahavad vaatamist ka Piusa koopad (lahti kuni kell 18). Ning jah, tee ääres, metsa servas kasvavad mustikad ning pohlad on söödavad.

Õhtuks tasuks jõuda Värskasse.  Maailmakuulsat Värska vett saab sees- ja välispidiselt tarbida Värska veekeskuses (lahti kuni 22) NB! kindlasti ära planeeri seal õhtust süüa.
Õhtust tasuks süüa (taas juurtele mõeldes) hoopis Seto Talumuuseumi Tsäimajas. (NB! kontrolli lahtiolekuaegu).
Ööbimist ma soovitada ei oska. Aga kuna Eesti on nii väike, siis lepi esimese vaba pinnaga lähemas piirkonnas.

Järgmist päeva alustaks ma Võrust. Seal saab korralikult süüa ja on lihtsalt ilus ka. Tangi auto paak täis.
Suvisel ajal soovitab Laborihiir teha ujumispeatusi. Ma soovitaksin külastada ka Piret Pilbergi salongi ja osta endale kaasa imeline linane kleit. Või seelik.
Kui on aega, võiks teha pisikese põike ja vaadata Vastseliina piiskopilinnuse varemeid ning Rõuget. Eesti sügavaim järv, eks.

Ja siis Munamäele! 
Sangaste loss on ka kenasti korda tehtud. Saab ööbida ja kõhutäidet.
Kui on piisavalt aega ja ilusatest järvedest veel küll pole, tasub ära käia ka Otepääl  (seikluspark, näiteks) ja teha paadisõit Pühajärvel. Kui sa oled spordisõber, siis seda enam tasub suusatamise MM asukoht üle vaadata.

Ning kui juba Eestis olla, tuleks ilmtingimata ära käia ka mõnel saarel.
Teele jääb ilmselt Tõrva. Kuna ma just käisin, siis julgen soovitada söögikohta "Läti saatkond". Helme koopad ja linnus on samuti väga ägedad.
Viljandi jääb kardetavasti järgmiseks korraks, kuna see tähendaks väikest ringi. Samas lossivaremed ja rippsild... tasuvad selle kõrvalepõike kuhjaga ära. Süüa soovitab Eliisabet Viljandis siin

Loodusesõbrad võiksid teha pisikese matka Lilli Looduskeskuse rabas. Pole põhjust muretsemiseks: seal on laudtee. Tunnetada Läti lähedust ning ujuda rabajärves. Lasta end parmudel pureda ning ehk leiab mõne ununenud muraka või on juba jõhvikad valmis.

Ujumis- ja söögipeatus on Pärnus. 
Lapsed peavad saama Lottemaale ning vanemad võiksid võtta tunnikese Tõstamaa mõisas. Mõtiskleda, mis tunne on iga päev käia koolis sellises keskkonnas. Ja osta kaasa laste käsitööd või kohalike meisterdatud Haapsalu sall.

Praamipilet on nutikas eelnevalt netis ära osta. Sest Eesti, teadagi, on e-riik. Ja meil on wifi praktiliselt igal pool.
Virtsust sõida Kuressaarde. Teele jäävad Muhu jaanalinnufarm ( kuigi see pole just väga Eesti), Kaali kraater. Siis Kuressaare linnus ja Sõrve säär.
Selleks ajaks on sul ilmselgelt Eesti toidust kõrini. Seega õhtul, kui veab, saad turuplatsilt Dereku burgerit. Ja kui eriti veab, saad ööbimiskoha mõnes Kuressaare Spaas. Või hoopis turimistalus: koduõlu, suitsukala, kadakad ja sääsed.

Inglise keelega saad Eestis igal pool hakkama. Saksa ja prantsuse... sõltub.  Portugal ja hispaania? Ilmselt mitte.
WC-dega on Eestis kehvalt, Kui julged käi põõsas. Kui mitte, siis kasuta selleks iga võimalust mõnes tsiviliseeritud kohas.
Lõuna-Eestis võib olla asfalteerimata teid (sellel marsruudil küll mitte) ning süüa ja bensiini ei saa samuti päris igalt poolt.
Väiksemates kohtades ei tarvitse olla sularaha-automaate, aga praktiliselt igal pool saab maksta kaardiga.
Jah, burks on meil olemas. Aga ma julgeks soovitada pigem pubisid ja restorane. Peenemates on hinnad Lõuna-Euroopaga samas suurusjärgus.

Mida Eestist kaasa osta:
see on väga klišee, aga tõesti-tõesti. Ikka Kalevi šokolaadi ja Liviko Vana Talllinn likööri. Kui armastad kala, siis Tallinna vürtsikilu. Kuigi mina ise ostaks pigem vist sprotte.
Käsitööd, mis tehtud linasest, villast, puidust või paekivist. Haapsalu sall. Paekivist kuumaalus. Linane käterätt. Näiteks.
Eesti disaini: Baltman, Bastion, Ivo Nikkolo, Monton...

Ja lastele kõike, mis seotud Lottega: multikate DVD ning Hiinas valmistatud Lotte mänguasjad.

Mida peaks kindlasti Eestis proovima.
Kui tervis kannatab siis suitsusauna ning järves ujumist.
Külasta Eesti suvalist supermarketit ning kui sa oled üle saanud šokist, kui pikk on meie piimalett, söö kindlasti Eesti piimatooteid: kodujuust. Kohuke!!! Ning proovi mõnd hapukoorega valmistatud salatit. Loomulikult kama ning sõira.
Mustast rukkileivast ei pääse sa ilmselt nii ehk naa.
Mina ei lahkuks Eestist enne, kui olen saanud ka kohupiimakooki (NB! see ei ole toorjuustukook), mõnd heledat suppi: frikadellidega, klimpidega või värske kapsaga. Mõnd kodust magustoitu: mannavahtu, kohupiimakreemi või hoopis leivasuppi.
Viisakas oleks proovida mõnd räime- või järvekalast valmistatud rooga- Peipsi servas üldjuhul õnnestub;  ja laadalt osta jupike suitsusaunasinki. Meie ministeeriumid ja juhid on väga uhked ka Eesti ulukiliha üle.
Joo kalja, keefiri ja kohalikku õlut. Meie kraani- ja allikavesi on puhtad. Ning Värska veest oli juba juttu- ravi 100 haiguse vastu.

Eesti kuulusrikkast ja kannatusterohkest ajaloost saad ülevaate, kui ostad kaasa DVD mõne filmiga.
Näiteks " Nimed marmortahvlil", " Tants aurukatla ümber", " "Tuulepealne maa".
Mina ostaks kaasa ka filmi "Malev". See on küll paroodia ja pseudoajalugu, aga võtab imeliselt kokku eestlase iseloomu ja olemuse: me tahame laulda ja tööd teha.

Raamatuid pole mõtet ilmselt soovitada. Esiteks pole neid eriti tõlgitud ja kes see tänapäeval ikka raamatuid loeb. Aga friikidele: Oksanen "Puhastus", muidugi.
Tammsaare "Tõde ja õigus". Ning eestlase iseloomust arusaamiseks Kivirähk, Lennart Meri või Valdur Mikita.

Muusika sõltub maitsest. Klassikast Pärt ja Tüür. Popi poolelt Tõnis Mägi, The Sun- kuigi nimi on võõrkeelne, on looming emakeelne; Metsatöll.

Veel ideid ja soovitusi?

Loe ka selle postituse järge: bussireisi võimalikkusest Eesti Vabariigis

11 kommentaari :

  1. Alatskivi ja Taevaskoja vahel võib Tartust ka läbi põigata, kui aega üle jääb :)
    Jaani kirik, Toomemägi, TÜ peahoone ja botaanikaaed, Antoniuse õu, Ahhaa keskus, KGB kongid, ERMi näitusemaja, lodjasõit Emajõel jne.

    VastaKustuta
  2. Kui juured Setomaal, tasub külastada mõnda külakalmistut ka siis kui konkreetset mälestusküünalt süüdata pole. Setude kalendris on tulemas ka mitu huvitama kombestikuga püha. Filmidest lisaks "Taarka".

    Kaugetele külalistele võiks ehk eraldi öelda, et metsas marjade maitsmine on täiesti ohutu.

    Värska veekeskuses saab Värska vett proovida kraanidest pisikeste plasttopsidega. Mingit erilist ekspositsiooni veele kahjuks ei pakuta. Värskas on mitmeid hotelle - infopunktist saab uurida vabade kohtade olemasolu. Öömaja võib otsida ka Räpinast (vaatamisväärsus: kaunis park jalutamiseks).
    Teel Võrru viivad kõik teed mööda mõnest jalgade sirutamiseks sobivast matkarajast.

    Võru kandis on turismitaludele viitasid tõesti rohkelt - tuleb vaid julgelt sisse pöörata. Korralikud hotellid on "Tamula" ja "Kubija" - esimese terrassid asuvadki plaažil, teine on rahulik äraolemise spaahotell koos pigem täiskasvanutele suunatud vee- ja saunakeskusega.

    Soovitaksin söömiseks Võrumaa Toidukeskust (hoone pälvinud "Aasta puitehitis" tiitli), selle ees monument "Eesti toidule", mis on püstitatud taluperemehest eraisiku poolt ning maksnud kombaini hinna. Sealt jalutada mööda värskelt kordatehtud kaunist alleed rannani. NB! Ilus ka hilisõhtul.
    Rõuges, mäe otsas, asub mälestusmärk Eesti emadele. Samast ka kaunis vaade ümbruskonnale.

    Tõstamaa mõis on kindlasti avatud "Ununenud mõisate" raames, kuid kas muul ajal samuti, ma ei tea.

    Eesti toitudega on nii ja naa, võib valmistada ootamatuid elamusi.
    Kaasa soovitaksin osta ka... tüki sapiseepi. Looduslik plekieemaldaja, millele keemia hulgas võrdset pole. (Tean väliseestlannat, kes igal suvel endale ja nüüd ka parimatele sõbrannadele sellise praktilise sisseostu teeb).

    Piraka Saaremaa asemel soovitaksin ise rahulikku looduskeskset Hiiumaad või hoopis eksootilist Kihnut. Viimase puhul võiks üks ots olla lennukiga.


    VastaKustuta
  3. ma takerdusin kohe alguses sinna, et kustkohast lennukiga saabunud inimesele auto tekib - kas mõnda lennukisse lastase autoga? kas kohe lennujaamas on auto üürimise võimalus? et see jäigi terve postituse taustale kummitama. ja eriti esialgu tundus, et sellest seletamatult tekkinud autost on rohkem tüli kui tulu, sest teda peab kogu aeg kuhugi jätma, kus ei ole ruumi; ja välismaalasena võõra linna liikluses orienteeruma ja...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, lennujaamast saab auto rentida.
      Mulle isiklikult tundub, et soovitada eakatel võõrmaalastel reisida Lõuna Eesti külades ja külade vahel, eesmärgiga näha lühikese aja jooksul maksimaalselt palju, ühistranspordiga.... pole just maailma kõige parem mõte.
      Tallinnas on autoga keeruline, aga mujal pole küll mingit probleemi. Peipsi servas võib küll GPSiga probleeme tekkida ning kuna seal pole ka (piisavalt ja väikestele kohtadele viitavaid) silte, siis paberkaart peab ka kindlasti kaasas olema.

      Kustuta
    2. nojah; lisaks kõigele ei ole mulle enesestmõistetav, et inimene oskab autot juhtida, nii et kohe tuli ka mõte, et kas seal saab auto lausa koos juhiga rentida. sest mis sest autost kasu, kui sõita ei oska.

      Kustuta
    3. Milleks ironiseerida?
      On ilmselge, et antud visiit oli ikka kokku klopsitud, pidades silmas, et selle teeb läbi eakam inimene, kes oskab ja julgeb autoga võõral maal sõita. Kusjuures päris mõnus teejuht on. Mulle täitsa sümpatiseerib.
      Autot saab rentida nii kohe lennujaamas kui sadamas.
      Kui on tegemist isikuga, kes ei taha autot rentida või ei oska/julge sellega võõral maal sõita, siis on ju ilmne, et antud soovituslik teejuht ei sobi.

      Kustuta
    4. ma üldse ei ironiseerinud, vaid kirjeldasin ausalt, kuidas mul juhe kokku läks. eesmärk oli illustreerida, kui erinev on autoinimeste ja mitte-autoinimest maailm.

      Kustuta
    5. PS: täpselt samamoodi läheb mul juhe kokku, kui keegi kirjeldab, et auto läks katki ja kuidas nüüd lapsed kooli saavad.

      Kustuta
    6. Olneneb olukorrast. Kui kool on lähedal, lähevad jala. Kui kaugemal, tuleb ühistransporti tarvitada (mis sest, et pole harjunud). Aga on päris palju maakolkaid, kus ühistranspordiga ei saa arvestada (seda kas pole või käib absoluutselt ebasobivatel aegadel) ja kool on siiski üle 10 km kaugel. Siis on häda jah.

      Enamasti on see siiski inimeste oma mugavus ja harjumus, mis ei lase neil alternatiivseid liikumisviise tarvitada. Mu laste isa ajas mind regulaarselt sellega vihale, et ei saanud tööle minna, sest auto oli katki (Tartu linnas sees!).

      Olen matkanud päris palju Lõuna-Eestis nii bussiga kui ka häälega. Lõpuks olen otsustanud auto kasuks, sest igale poole ühistranspordi abil ei pääse või võtab see ilmatu aja. Näiteks Elvast Meremäele on kõige kiirem bussisõit 3 erineva bussiga ja võtab 5 tundi. Autoga... maksimum 1,5 tundi. Oh jah. Ja mida veel siis teha, kui tahaks Meenikunno rabas käia ja sama päeva õhtuks koju tagasi jõuda? Tallinn on poole kaugemal, ometi on Tallinnas päevaga ilusti võimalik ära käia. Ühistranspordiga.

      Igatahes mina ei võtaks sihukest ümber Eesti reisi bussiga ette. Selleks peaks vähemalt kuu aega aega olema, et oodata järgmist teisipäeva või reedet, kui buss Kükametsast Salulaande sõidab.

      Kustuta
    7. Täiskasvanud lääne turisti jaoks on "jõuan lennujaama; saan kätte auto" ainus normaalne reisi algus. (Briti pummeldajad v.a., sest auto segab joomist). Notsu, Eesti on erakordselt hõre riik, meil on igal pool ruumi.

      Blogijanna, aitäh kava eest. Siin on hulk asju-kohti, mida ma ise peaks tegema või kus käima!

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!