Ja mis ma ikka teiste blogisid painan, kirjutan parem enda omasse.
Niisiis. Igaks juhuks veel kord: ma pole kutsehariduse vastu, vaid selle vastu, et valik sunnitakse tegema peale põhikooli lõppu. Ma olen üldise keskhariduse poolt.
Jah just, on inimesi kes ei suuda- taha-viitsi õppida. Aga MIKS peab see olema valdkond, kus reeglid tehakse väheste võimetute järgi? Ajal, kui me räägime kõva häälega individuaalsest arengust ja kujundlikust hindamisest, võikski siis neile, kes soovivad, lasta piirduda põhikooliga ja neile, ehk siis enamusele anda keskharidus.
Ma olen töötanud Eesti mõistes suurfirmades, kus töötab väga erineva haridustasemega inimesi. On tehnoloog tehnikumiharidusega ( NL-ajast) ja tehnoloog kõrgharidusega (NL- ajast). Esimene neist teab, et A+B= C, aga ta ei tea MIKS. Teine teab, miks ning teab seetõttu ka., kuidas A+B annaks D või E. Esimene neist on suurepärane inimeste juhtija ning saab ka selle töö eest palka. Parimat palka, aga, makstakse meie firmas neile, kes suurendavad tulu: kes mõtlevad välja uusi tooteid, tehnoloogiaid ning hoiavad korras seadmeid, arvuteid, haldavad rahavooge, teevad nutikaid lepinguid ja aitavad kogu selle kama edukalt maha müüa.
Kui sa suudad seda teha põhikooli baasilt omandatud kutseharidusega, siis vau- tule meile tööle, me ootame sind väga...
Et kes siis kaste ühest kohast teise tõstab. Selliseid inimesi on ka vaja? Jah on, ja neid, õnneks, on ka piisavalt.
Kas mina, kodanik, pean mõtlema kollektiivi st riigi huvides? Ma olen valinud valitsusse oma esindajad ja maksan neile palka selle eest, et nad mõtleksid ühiskonna, kui terviku huvides. Alles rääkis Ken Marti Kolmeraudses silmade särades sellest, kuidas tal on missioon elu paremaks muuta. Muudetagu.
Kui matuseteenuste, torumeeste jne osas paneb hinna paika vähene pakkumine: keegi ei viitsi sellist tööd teha. Ja kes viitsib, see ka küsib hinna.
On riigi otsustada, millised on prioriteedid. kui me tahame õpetajaid, või päästjaid või med õdesid- siis palun. Tekitage atraktiivsed tingimused, küll tekib ka pakkumine.
Mae kirjutab, kuidas Taani noored teevad kutsehariduse baasilt väikefirma (Eestis, muuseas on mikroettevõtteid u 81%, seega piisavalt). See on väga tore.
Aga ma oleksin väga kurb, kui eesti noore ambitsioon piirdukski ühemehe firma juhiks saamisega. See on ok Taanis, ja teistes "vanades" riikides. Aga mitte Eestis.
Meil on täna piisavalt neid, kes suudavad käivitada: see on lihtne, põnev ja ei vaja erilist haridust. Aga hoida elus suure turuosaga firmat, seda kasvatada, arendada, minna välisturule, arendada ja välja mõelda unikaalseid kaupu-teenuseid nii, et ei peaks firmat välismaalastele maha müüma. Mitu sellist ettevõtjat te Eestis teate?
Neid on väga-väga vähe. Ma arvan, et põhjus, miks Eesti riik on nii vaene, ongi see, et meie noortel puuduvad ambitsioonid, oskus ja julgus suurelt ja kaugele mõelda. Unistada. Ja mida sa sellises noores riigis unistad- selleks tulebki minna ja vaadata. Mitte teha ühemehefirmat vaid saada tööle suurde rahvusvahelisse firmasse. Õppida, õppida, õppida....
Killuke kirjutab, et
Tean oma kogemusest ja näen praegu, kuidas kõrgharidusega eesti noored on raskustes, et midagi leida, kui Kanadasse aastaks tulevad. Hiljuti pidin ühele noorele ütlema, et magistrikraadiga psühholoog saaks ehk lapsehoidjaks või ettekandjaks küll, sest kohalikud psühholoogidki on hädas töö leidmisega. See kutseharidus on siingi kuum teema. Valitsus on lausa uue immigratsiooniprogrammi avanud, et just oskustöölisi riiki tuua!
Kanada riigi seisukohast saan ma suurepäraselt aru, aga mina, eestlasena, tahaksin, et eesti noored ei leiaks Kanadas tööd mitte nõudepesijana, müüriladujana. Vaid et ma kuuleks tipp-disaineritest (võimalik õppida vaid keskhariduse baasil), IT tegijatest (keskharidusega), meisterjuuksurist (saab õppida ainult keskhariduse baasil); ... Vaadake neid erialasid, mida on võimalik õppida põhihariduse baasil. Ok?
Nüüd te ütlete, et see on riigipoolne korraldamatus ja seda on võimalik muuta, Tehtagu. Siis räägime. Aga seni sundida keskkooli asemel valima kutsekooli. Mina EI ole nõus.
Näe, EMT kirjutab, et võtaks kohe tööle insenere. Väga armas. Palju siis? 10?20? 200? ja 200 järgneva 20 aasta jooksul igal aastal???
Teine ettevõtja kurdab, et keevitajaid peab tooma Ukrainast. Eksole. Oluliselt raskem oleks leida 10 aktiivset eesti meest-naist ja nad välja koolitada.
Absurd. Eesti on nii väike. Kõik need noored, kes lähevad selle lootusega õppima, et töö EMTs on garanteeritud, saavad tünga, Nad saavad kindlasti 10 aasta pärast, kui lõpetavad, tööd. Aga mitte Eestis.
Ja kui ta korjab kõrgharidusega banaane, on juhiabi või klienditeenindaja vm, mis pole erialaga seotud. Mis siis? Ma usun, et inimene, kes oskab lahendada ruutvõrrandit; teab mis juhtub happe ja aluse kokkusegamisel, tähtsamaid impressioniste ning Portugali pealinna- korjab banaane hoopis nutikamat ja peseb nõud puhtamaks, kui see, kes eelnevat ei tea.
Ma olen juba oma lühikese eluea jooksul näinud, KUI palju elu muutub, kui palju nõuab arengut, õppimist, uusi oskusi. Mida laiem on su baas. Seda lihtsam on.
Ausalt.
siin on esimene osa.
ja samal teemal minult veel
Tere hommikust:) Üks pikem kommentaar tuli küll igatahes läbi, lihtsalt ma ise olin vahepeal offline.
VastaKustutaMa olen sinuga, Indigoaalane, muidu väga-väga nõus, aga silma jäi "inimene, kes oskab lahendada ruutvõrrandit; teab mis juhtub happe ja aluse kokkusegamisel, tähtsamaid impressioniste ning Portugali pealinna" ja selle peale tuli hoopis mõte, et kõik see peaks ju olema põhikooli-, äärmisel juhul keskkoolimaterjal. Ja sellele järgnes hoopis muremõte, mis meie põhi-ja keskharidusel viga on, kui selliseid asju teavad ainult kõrgharidusega inimesed.
VastaKustutaMis kõrgharidusse ja laia põhja puutub, siis ma arvan, et eks sellepärast paljud asutused tahavadki tööle kandideerijalt kõrgharidust, vahet pole, millist.