Testivõitja

Paljud inimesed "vihkavad" mind põhjusel, et ma ei vasta konkreetselt jah/ei. Nad ei saa aru, et ma ei tee seda meelega, nende kiusamiseks ( ok, ok- viimasel ajal vahel teen ka seda kiusamiseks:)) vaid minu maailmas ongi vaid mõned üksikud valdkonnad, kus vastus on konkreetselt jah või ei.

Tavaliselt sõltub. Olukorrast. Kontekstist. Rollist. Seltskonnast. Tujust.....

Eriti ajavad mind endast välja igasugused testid. Leidsin Naise kommentaariumist viite ühele ja andsin talle võimaluse. Ohh. Jahh....
Kusjuures, see on nüüd küll pisut teine teema, aga testide puhul paneb mind alati mõtlema, kui usaldusväärsed saavad olla tulemused hüpoteetilistes olukordades, mille suhtes meil palutakse seisukoht võtta. Ma tunnistan ausalt, et väga sageli vastan ma sellena, kes ma tahaksin olla. Mul pole ju aimugi, kuidas ma nimetatud olukorras tegelikult käituksin.

No näiteks, kuidas saab vastata järgnevale küsimusele jah/ei?
"Mulle meeldib külas käia".
Kelle juurde me külla läheme? Kas seal on väikesed lapsed? Aga kas süüa-juua antakse ja mida? Kas mind sunnitakse mängima lauamänge või minema värskelt pestud peaga ning meigiga sauna? Kauaks me sinna jääme?

Või küsimus "ma rohkem vaikin kui viibin teiste inimeste seltskonnas".
Hmm. On  (väga palju) inimesi, kelle seltskonnas polegi võimalik midagi öelda. Nad peavad katkematut monoloogi, mis ei võimalda sõnagi vahele öelda.  Ma langen koomasse ning mõte läheb uitama. Samas on inimesi, kes räägivad su samuti surnuks, aga see, mida ja millest nad räägivad on huvitav, naljakas, põnev- kuulad suurima rõõmuga, mida tark inimene räägib ja hoiad oma suu kinni.
Elu on õpetanud, et vahel pole tark rääkida. Nt "müügisituatsioonides" on nutikam lasta teisel inimesel välja lobiseda oma nõrkused, mida saab siis hiljem edukalt ära kasutada.
Ja vahel pole lihtsalt mõtet rääkida. Inimesega, kes on täiesti teisel lainel. Või teades, et sinu poolt öeldu on arusaamatu, sada korda räägitud triviaalsus, või solvav või ajab kurjaks.

Samuti on põnev väide: "Otsuste tegemisel ma eelistan olla loogiline, eelarvamusteta, analüütiline ja juhenduda objektiivsetest väärtustest"
aga kui ma eelistan olla loogiline ja eelarvamustega. Kui ma olen eelarvamusteta  ja subjektiivne?

Ja miks testitegijate meelest on teineteist välistavad

"Ma eelistan töötada faktidega ja arvudega, mitte aga ideedega ja teooriatega".
Ma päriselt ka armastan töötada nii faktide, arvude, ideede ja teooriatega. Kuidas on võimalik nende vahel valida?

Samasse kategooriasse läheb valik:

Teid paeluvad objektiivsed ümbritseva maailma seaduspärasused (teadus, tehnika); siin Teile meeldib rakendada oma teadmisi ja oskusi mittestandardsetes situatsioonides; Teile meeldib püstitada ja lahendada probleeme. ja

Teid huvitab inimsuhete maailm, kus Te hästi tajute nüansse; Teid paelub humanitaartegevus (kirjandus, kunst); Te oskate emotsionaalselt mõjutada inimesi.

Inimesed ei saa ju olla ometi nii polaarsed?!
Või tehakse teste pealikaudselt. Et mis siis tulemuseks tuli? Ma olevat ekstravert-meeleline-mõtleja-otsustaja, loogilis-sensoorne-ekstravert. Mida iganes see ka ei tähendaks.
Mu esimene reaktsioon oleks ikkagi see vaidlustada:) Tegelikult see pole nii. See sõltub olukorrast ja sellest, kuidas ma konkreetselt 50:50 neile küsimustele täna vastasin... Mina olen hoopis mina.