Kui sa hambad ristis pingutad teha igapäevaseid asju, lohutades, et natuke-natuke veel- ja siis on läbi.Kas see ongi keskeakriis, kui saad järsku aru, et ei saa läbi. Ei tule vaheaega. Elad ja elad kuni surmani.
Selles situatsioonis on ettepanek pakkida kohvrid ja sõita Marsile elama. Mmm.. väga atraktiivne.
Kas ma usun, et kusagi universumis on elu? Jah, tegelikult usun. Universum on hiiglaslik ja tõenäosusteooria järgi pole võimatu, et kusagil, kunagi.... Aga neid UFOsid, kes meie Maad aeg-ajalt väidetavalt külastavad, ma ei usu. Eelkõige põhjusel, et kui oled piisavalt nutikas et ehitada galaktikatevaheline lennumasin, siis ei tohiks olla nii loll, et valida maandumiseks mõni mahajäetud karjamaa, mitte Harvardi või NASA parkimisplats.
Ma pole eriti kodus ulmeteemadel. Aga need vähesed filmid-raamatud, mida mina olen näinud-lugenud ja kus räägitakse teiste planeetide alistamisest on üldjuhul masendavad: ikka tekib hierarhia ja seejärel diktatuur.
Kui loogiliselt mõelda, siis tegelikult, pole ju võimatu, ideaalse uue maailma loomine? Kuna ressurssi on Marsil ja Marsile sõiduks vähe, siis on loogiline, et valitakse parima füüsise, IQ, tervise, psüühika...laialdaste teadmistega isendid.
Nö alamklassile pole ruumi, kaasa mahuvad ainult väga olulised ja vajalikud inimesed,.
Teoreetiliselt on ju täiesti võimalik võtta valimisse ainult ateistid ning need, kes usuvad horisontaalset võimustruktuuri. Oleks normaalne, et alguses kõik on raske-raske, töötatakse koos ja ühise eesmärgi nimel.
Millal tekiks murdumine? Järgmises põlvkonnas? Kui kellegi laps osutub nõrgemaks teise lapsest?
Kui pole religiooni, võimu ja raha, kas on siis võimalik elada maailmas rahus? Ahnus? Kadedus? Te ütlete mulle et kommunism pole võimalik ja ilmselt ongi teil õigus.
Ma ei tea miks. Aga natuke oleks mul kahju, kui inimene koliks Marsile. Uurimine on ok, elu otsimine teistelt planeetidelt ok. Aga ühe puhta planeedi koloniseerimine tundub mulle kuidagi vale.
Looduses tegelikult ju on tasakaaal, lihtsalt pisut on see hilinenud. Me olime hea tehnoloogia, meditsiiniga sammukese ees, Aga paratamatult lõppeb otsa puhas vesi, põllumaa, töö... ja looduslik valik teeb oma töö. Ja looduses on jälle tasakaal.
Aga tegelikult oleks ikkagi äge käia enne surma ära Marsil.
"kui oled piisavalt nutikas et ehitada galaktikatevaheline lennumasin"
VastaKustutaOletatakse, et nad ei tule mitte teistest galaktikatest, vaid paralleelmaailmadest või teisest dimensioonist.
"et valida maandumiseks mõni mahajäetud karjamaa, mitte Harvardi või NASA parkimisplats."
VastaKustutaNende jaoks kehtivad mingid reeglid, mille järgi nad ei tohi meiega ametlikult suhelda.
Alustan UFO-dest: Kunagi mõtiskles Fermi selle üle, et kus nad on ja ta arvutas tõenäosuse selleks ja leidis, et KUI nad on, siis on nad kindlasti ka siin.
VastaKustutaMina eeldan, et nad on ja nad on ka siin. Aga ma meenutan ajaloost seda, mis juhtus põlisrahvastega ja eeldan, et nemad ka teavad ja pigem eetilistel kaalutlustel meiega ei suhtle. Ja see maagiline piir algas kusagil sellest ajast, kui meie ISE õppisime lugema ja kirjutama, enne nad suhtlesid. Ja sellest enne kohalolust on palju märke maas.
Miks aga UFO-d peaksid maanduma Kapitooliumi ees või kusagil, kus meie neegerkuningad seda eeldavad? Ma tahaks selle kohta natukene rohkem põhjendusi, minule see kohale ei jõua.
Õigupoolest on see maailm praegu väga tõsisest tupikus või kriisis ja võimurid on selle ühed põhjustajad. Ehk oodatakse millegi mõistlikuma tulekut siia planeedile?
Mul, muuseas, on hoopis teine teooria. Mina usun, et kunagi tulevikus avastatakse minevikku tagasimineku oskus ja kõik targad a la Vinci, Verne + muistsed tsivilisatsioonid ja nende imed jne jne jne on hoopiski inimesed tulevikust..
KustutaAga maandumise osas. Ma ei tea, võib olla on see inimlik loogika, aga kui ma tahaks midagi või kedagi vallutada, siis ma otsiks küll kontkati eelkõige võimu ja vaimuga?
Üks teooria UFOdest oli tuntud raamatus "Väljasõit rohelusse". (Sellest tehti hiljem film "Stalker").
VastaKustutaSealse mõtte kohaselt käivad UFOd siin nö "lihtsalt joomas" ehk samuti nagu meie looduses piknikul käime. Sa ei hakka ju piknikuplatsil putukate-mardikatega kontakti otsima. Peletad nad hoopis eemale selleks ajaks kui oma toitu vaaritad-mugid ja kuni su laps ümbruskonda reostab.
UFO-otsijad lähtuvad alati teooriast, et inimesed on tähtsad. Aga mis siis, kui oleme tavalised mõttetud mardikad võimalike kõrgemate tsivilisatsioonide jaoks? Milleks meiega kontakti võtta? Milleks meid uurida? Mida on meis väärtuslikku? Mina olen näinud, et inimene oskab ainult süüa ja sigida nagu mardikad ja tarakanid. Sellel põhineb ka kapitalism ja majanduskasv.
Ahnus ja kadedus on inimeses aga juba algselt olemas. Vaata vastsündinud beebi käitumist. MINA, MINU, MULLE. Ahne ja enesekeskne tita rabab enese ümbert kõik võimaliku oma konksus käte vahele ning topib valimatult omale sisse. Kui midagi ei saa, siis nõuab valjuhäälselt üksnes enese teenindamist.
Vaata, millised ahned kiskjasilmad on väikestel lastel.
Noo, aga on ju palju inimesi, kes tunnevad huvi ja uurivad lindude, põrnikate ja ainuraksete elu?
KustutaMiks siis siia planeedile ainult mühakad tulevad?:)...
Nad tunnevad küll huvi "madalamate" eluvormide vastu aga see ju ei tähenda suhtlemist:)) Tunnevad huvi mõttetute roomajate vastu - see on ühepoolne asi. Nagu näiteks mingi professor räägib loengul oma teadmisi. See on ühepoolne monoloog.
KustutaAga ega ma UFOdesse ise sellisel kujul tegelikult usu. Lihtsalt hea näide oli inimese tähtsaks pidamise kohta.
Need nähtused, mida inimesed UFOdeks peavad on lihtsalt looduslikud seletamatud sündmused-energiavood mida inimesed püüavad millegi juba tuttavaga ära seletada. Nad eeldavad ju, et UFOd on samasugused nagu meie, ainult et "rohelised, ja peas on neil antennid":)) Aga muus osas omistatakse neile samasuguseid omadusi, sest peame end niivõrd tähtsaks, et kõrgem tsivilisatsioon saab ju olla ainult selline nagu meiegi:))
(Kui kassidel oleks oma jumal, siis nad arvaksid, et ta püüab hiiri).
Aga uue ühiskonna loomise teemasse tagasi tulles meenus üks kunagine ajakirja Noorus ilukirjanduslik võistlustöö, kus teadlastel oligi võimalus alustada uue elu arendamist 2 maa sarnasel planeedil.
Nad saatsid ühele planeedile ainult egoistid ja teisele altruistid. (Valiku tegemiseks oli neil teatud psühholoogiline tehnika).
Need teadlased avastasid, et altruistlike, teistest hoolivate inimeste lapsed on suureks kasvades enamasti paadunud egoistid. Ning vastupidi - egoistidest vanemad kasvatavad üles altruistlikud lapsed.
See oli muidugi ainult ühe üliõpilase teooria aga iseenesest huvitav tähelepanek.