Aga no ei saanud siiani pihta. Nüüd õnnestus, aga mitte see kõige mahlakam variant. Privaatsuse huvides ma audiofaili ei lisa.
Miks täiskasvanud inimesed kuulavad teise täiskasvanu räuskamist? Arusaadav on ratsionaalne hirm- töökoha kaotuse pärast või
siis, et hakatakse hiljem kiusama. Võimalik on ka süütunne, tuntakse et pahandamine on tõepoolest ära teenitud, et ollakse tehtud vigade põhjustaja jne. Või siis mõte, mida mina omakeskis ignorantse ja süüdimatuna mõtlen- et keda saab juht süüdistada juhtimisvigades peale iseenda? Ehk siis las inimene elab end rahulikult välja ja see pole mõeldud tegelikult alluvate kõrvadele.
Aga kõige veidram on see, kuidas vaikiv kokkulepe tolereerib, et kõrgemal ametipostil olevate isikute autoriteeti avalikult kahtluse alla ei seata ega õõnestata. Kuidas kõik inimesed teavad, et nii on õige ning eetiline?
See on juhtimise küsimus. See on ju puhas kuradi juhtimise küsimus. Mina rääkisin pangast investeeringud välja. No tore. Oli vaja., tegin ära. Mis edasi? Mida teie teete?...
/.../
Niikui lambad. Veebruarikuust saadik nigu lambad. Mitte midagi ei muutu, no mis mõttes nagu?
Ei ole nii, et ma kisan ennast lihtsalt tühjaks ja kõik läheb samamoodi edasi. Minge persse, noh. Milleks mul teid vaja on, siis kurat, noh? Keegi ei võta ette asja.
Kuradi sitaviidud. Hakake aru saama, noh. Ega see elu ei käi samamoodi edasi nagu lõputult käinud on...
/.../Selge, siis ei ole midagi teha kui ei saa hakkama, leiame teise.../.../
Wao!
VastaKustutaNii ongi :)
Ja kui keegi nendest kõikidest inimestest ei tea, kuidas käituda, kipub näiteks oma arvamust avaldama hakkama, küll siis kari õpetab. Kari ikka ongi selleks, et kui keegi pea püsti tõstab ja vastu hakata tahab, siis antakse koha kättenäitamisevõmm kuklasse.
Anektooti eestlastest põrgus tead? Nii ongi.
Mis juhtimiskonverents see täna olgu?
VastaKustutaMul ~ samateemaline eepos
Minulgi samast teemast juttu. Äkki on blogijatel mingi "teemapäev" :)
Kustutaee... ma tean inimest, kes siis, kui juht oli alluvad rumala õiendamisega välja vihastanud, käis ja noomis teda privaatselt ja tegi selgeks, et nii ei käituta. Teda ennast ei olnudki sõimatud, aga ta ei talunud sellist õhkkonda ja tegi juhile selgeks, et täiskasvanud inimesi ei kamandata nagu lasteaialapsi. Tolles asutuses oli tõesti oht, et parimad alluvad kõnnivad minema, sest neile oli mujaltki pakkumisi tulnud ja põhiline, mis neid vanas kohas hoidnud oli, oli hea õhkkond, no ja kui see ühtäkki juhi nõmetsemise tõttu kadus, oli üks jäämisargument vähem. Tollel mu tuttaval õnnestus suure vaevaga kriis lahendada - juht häbenes avalikult vabandust paluda, aga kuidagi kaudselt ta siiski seda tegi. Õhkkonda päris taastada ei õnnestunudki, aga need töötajad on esialgu paika jäänud.
VastaKustutaAga hämmastav, kui palju selliseid juhte on, kes arvavad, et karjumise ja räuskamisega toimubki juhtimine.
VastaKustutaIse olen ka korda oma alluvate peale kunagi häält tõstnud - oli vaja karmimalt asju paika panna. Kuid viimane kord, kui pärast ise järgi mõtlesin, siis olin põlema läinud tegelikult üsna tühja asja pärast. See oli minule üks märk, et närvid pole enam korras. Kuna ka oli teisi märke, siis kuu aja pärast esitasin lahkumisavalduse. Ei soovinud langeda samale tasemele, kus kogu juhtimine ainult karjumisest ja räuskamisest koosnebki.
ka minu kirjeldatud juhul oli probleem osalt selles, et juht oli jõudnud ebakompetentsuse tasandile, mis teatavasti põhjustab kannatusi, mis omakorda panevad halvasti käituma. Juhina oli ta kompetentne, aga kui katsus juhitööga ühitada veel üht-teist, nt näidata, et "ma oskan ka sisulist tööd vähemalt sama hästi kui teie", siis enam oskustest ei jätkunud ja tuli oma alaväärsustunnet alluvate peal välja elada.
VastaKustutaKummaline nädal. Mina suhtlen oma ülemusega väga harva, aga just sel nädalal oli meil tunnine vestlus, kus mina lugesin talle moraali, mitte vastupidi. Heitsin ette autoritaarset juhtimisstiili ja seisin ühe alluva eest, kelle positiivne initsiatiiv lihtsalt puhtast kadedusest ja rumalusest ära nulliti. Pärast vestlust mul käed värisesid ja mõtlesin, et nii, nüüd on küll minek siit firmast. Kolleegidelt sain hulganisti kiidu- ja tänusõnu, see oli ainuke tugi ses olukorras. Aga tõepoolest - nagu ma oma ülemusele ütlesin - ilma inimesteta ei vea ükski firma välja ükskõik siis, kui palju ka ei pingutaks ja üritaks mingeid struktuure üles ehitada. Mõne ülemuse jaoks tuleks korralikud robotid leiutada, las siis vehivad tööd ilma tunnete ja mõteteta ja mõtlevad inimesed... need mingu sinna, kus neid hinnata osatakse.
VastaKustutaPäris tore kuulda, et teiste kaitseks väljaastumine on nii levinud. või noh, et kui ma millestki sellisest kuulen, ei ole tegemist ühe isoleeritud juhtumiga.
VastaKustuta