Geni lood 10- Eesti 1920-1940

Minu pere vanavanemad on sündinud sajandivahetuse paiku. Õnnetu põlvkond, minu meelest- mitmed rahareformid, riigikorra muudatused, sakslased ja venelased, revolutsioonid ja sõjad. 
Kolmveerand meie pere vanavanematest on pärit maalt. Kuigi selleks ajaks, kui mina maailma saabusin oli elamisi (korduvalt) kõpitsetud ning kaasajastatud, pole just keeruline ette kujutada tollast elu: Ju on see meil nii veres ja loomuses.Välikäimla, kaev, loomad, rehealune, ait, mets ja põllud.

Veerand esiemadest on aga sündinud-kasvanud-elanud linnas.
Ma tahaks väga aru saada tolleaegsest taustast, et mõista konteksti ning tehtud valikute ning otsuste põhjusi.
Ma olen läbi lugenud hunniku tollaseid arhiivimaterjale, Sakalad ning Postimehed. Kuid need faktid on kuidagi loogika ja seoseta.
Kuidas sai tollal vaesest perest pärit 16-aastaselt orvuks jäänud neiu hakkama. Vennad-õed olid üle Eesti laiali. Kuidagi oli võimalik omandada ka vaesel inimesel  keskharidus ning palju Eestis ringi sõita. See viimane ilmselt tänu tollasele väga heale raudteevõrgustikule ning bussiliinid said samuti hoo sisse millalgi 20-datel.

Tollane olme oli ilmselt väga napp. 1918 aastal tehtud rahvaloendusel on ühes Viljandi  korteris elanud 7 pea- täiskasvanut inimest. Jah, maal mahutasid mu vanaemad 3-e tuppa 9 inimest. Aga maal ei passitud ju toas. Filmide põhjal ma oletan, et magamiskohti eraldati kardinatega, pesti ja söödi sealsamas. Privaatsusel ja häbenemisel oli tõenäoliselt teine taustsüsteem.
Vähemalt Valgas ja Nõmmel tegutsesid emade- ja rinnalaste kodud, nime järgi saan ma muidugi aru mis asutustega tegemist, aga täpsemalt- mis ja kuidas need toimisid?  Samuti selgub, et tollal oli olemas lasteaedade võrgustik. Kahjuks ei leia netist nende teemade kohta eriti midagi.

Rahaga on väga segased lood. Kuna rahaühik muutus pidevalt, riigikord muutus ikka ja jälle, maailmas oli majanduskriis jne, siis oletatavasti oli meeletu inflatsioon ning mingeid trende pole mõtet pakkuda. Aga näiteks aastal 1928 oli haiglaarve 290,50 krooni. Ma ei tea, milline oli tollal inflatsioon, aga 1936 aastal sai inimene palka 15 krooni kuus! Samas saan aru, et nö vaeste abistamine toimis: oli võimalik taotleda hoolekandelt toetust arve tasumiseks jms.

Ehk siis, kui vaesed vaesed olid.
Filmikunst- Nimed mamortahvlil, Tuulepealne maa, Valgre, Bornhöhe ekraniseeringud jne näitavad tollast elu glamuursena. Päike paistis ja šampanja voolas. Isegi kui tegelased on seotud mõne ebameeldiva sündmusega (Detsembrikuumus) on naised kasukas, siidkleidis ja veedavad aega lokaalides ilusat muusikat kuulates.
Kas see klantspilt räägib tollastest "kruudadest" ja milline oli tollal keskklassi osakaal?
Kirjandus, mis tolleaegsest elust räägib ( Mänd, Tammsaare, Rängel) on valdavalt pigem vasakpoolne. Tegelaseks on vaesed inimesed, kes vastanduvad rikastele. Ning need rikkad on üldiselt rumalad, ahned ja saavad teenitud palga. Ma oletan, et kirjanduse puhul toimib avaldamisaegne- ja järgne filter? Vastupidise sisuga raamatuid lihtsalt ei lastud avaldada ( või neid ei kirjutatudki?), või peegeldavad need raamatud siiski reaalsust? Filmid on aga tehtud reeglina tänapäeval, kui audio-visuaalkunstiga tegelejatele paistis Pätsu ajal päike ja muru oli roheline.
Ehk siis reaalsus on ilmselt seal kusagil vahel.

Mulle on veel soovitatud lugeda: Jakobson Vaeste patuste alev, Lutsu Tagahoovis,  Tuglase Tartu päevik, Kangro Jäälätted, Prometi Pimedate akende aegu ning Ristikivi.
Ma tean, et mu blogi loevad paljud hea lugemusega inimesed. Ma väga ootaksin veel soovitusi raamatutest, mis räägiksid 1920-1940 keskklassi ja vaesema eestlase linnaelust, eriti hea oleks kui tegevus toimuks Lõuna-Eestis.