neljapäev, 21. juuni 2012

Kuidas maailma päästa

Mitte et ma kuidagi vaidlustaks ebainimlikke tingimusi arengumaades, kuid kuidagi nõutuks teeb see artikkel küll.
Kuna ma täpselt ei tea, kuidas seal Indias TEGELIKULT on ja vabandust, aga filme ma 100% ei usu, siis jääks siia samasse Maarjamaale.

Minu lemmiknäide on õõvastavast kogemusest kalavabrikus, kus miinimumpalga eest, külmas ja niiskes ruumis püstijalu kalu karpi laotakse. Aga ajakirjandus on piisavalt kajastanud ka töötingimusi näiteks ühes kaubandusketis. Ehk siis, ka meil siin täna ja praegu on reaalselt inimesed, kes töötavad miinimumpalga eest, ebainimlikes tingimustes.
Miks nad seda teevad? Väga lihtsal ja kurval põhjusel, neil puudub valik .
Siinkohal on ilmselt oluline täpsustada, et iseenesest juba väljend "ebainimlik" on äärmiselt subjektiivne. Sinu vanaema, kes 24/7 oma majapidamisel silma peal hoidis, tegi minu mõistes samuti ebanormaalselt ebainimlikult palju ja rasket tööd.  8 tunnine tööpäev pole just väga vana saavutus ning lõunapaus samuti.

Kas ma saan neid aidata sellega, et ühel hetkel sinna ketti enam ei lähe?
Alati. Alati on maailmas keegi, kes tahab ja pakub odavamalt. "Päästes" need konkreetsed naised, ajades ta tööandja pankrotti, tuleb järgmine teenusepakkuja, kes vähenenud konkurentsi tingimustes plaksutab rõõmsalt käsi.

Ei ole võimalik maksta rohkem, kui on tootlikkus. Ei ole võimalik maksta rohkem, kui on turul olev hinnatase. Lihtsalt pole. 

Mina ei usu, et selliseid asju on võimalik mõjutada nö väljastpoolt, üritades muuta nõudlust. Me elame selleks liiga globaalses maailmas. Samas ei tähenda see, et võitlema ei peaks. Seadusandlusega, järelvalvega, hariduspoliitika ja ettevõtluse soodustamisega. Et inimesel oleks rohkem valikuid, kui üks konkreetne kohviistandus.

Kas lahendus on Faitrade? Täna Eestis on müügil kaubamärgid- Natural, Homemade, Puhas Loodus jne. Kas nende nimed vastavad nende sisule? Oled sa kunagi seda vaadanud, uurinud; või usud, mis pakendile kirja pandi? Kas kaubamärk garanteerib, et selle taga on tõepoolest ka sisu, seda ei saa täna kahjuks reguleerida mitte ühegi seadusega.
Kindlasti on tore, kui FT propageeritakse, on vajalik, kui selgitatakse ja räägitakse. On ülioluline, et inimesed mõistaksid iga oma pisikese ostuotsusega tehtavat vastutust. Kas tänases hullunud maailmas saame me oodata ja eeldada eetikat. Südametunnistust? Mida me näiteks Eestis oleme teinud selleks, et meie lapsed  teeksid eetilisi valikuid. Mitte midagi. 

Tegelikult oleks mul hea meel, kui keegi mõtleks välja maailma, mis toimiks nii et kõigil on hea elada ning piisavalt raha ja toitu. Selleks, et meil oleks hea elada, peavad paraku olema mõned maailmad vaesemad.
Ühel konverentsil ettekandes väideti, et kui kõik 6,7 miljardit inimest elaksid USA elatustasemega, siis oleks nende vajaduste katmiseks vaja 11 maakera...

5 kommentaari:

  1. "Mina ei usu, et selliseid asju on võimalik mõjutada nö väljastpoolt, üritades muuta nõudlust." - tundub, et praeguse seisuga on see üks põhilisi mõjutamisvõimalusi, iseasi, kui kauaks see ette lööb. vt sellest Lanchesteri kapitalismi keerukuse artiklist, mis Vikerkaares oli:

    "Veebruaris tõsteti Foxconnis kõigil töötajatel põhipalka üleöö 25 protsendi võrra. Põhjuseks ei olnud hoopiski mõni töötajate organisatoorne või meeleavalduslik suursaavutus, vaid New York Timesi artikkel sealsetest tööoludest. Lääne eetiline surve on Shenzeni tehasetööliste olukorra parandamises üks kõige mõjukamaid jõude."

    Nähtavasti on asi selles, et kett/korporatsioon ei taha oodata, et ta pankrotti läheks ja teine konkureeriv kett kliendid üle võtaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on nende inimeste pärast väga hea meel, aga ilmselt on see ikkagi üks väga õnnelik üksikjuhus. Nojah, kindlasti on alasid, kus teenitakse hiigelkasumeid. Ja selle poolt, et paremate tingimuste poolt võidelda, olen ma kindlasti.
      Alal, kus mina tegutsen poleks isegi 10% kogu palgafondi tõstmine reaalne. Kui tavapäraseks rentaabluseks loetakse 12%, siis mitte keegi sel alal k.a. välismaised konkurendid pole aastaid sellist tulu teeninud.

      Kustuta
    2. No aga sweatshoppe peavadki ju suured hargmaised korporatsioonid. Ega vaene firma ei jõuakski nii kaugelt odavat allhanget sisse osta ja ega omaks võimu mingi Aasia riigi käest maksuvaba pinda kätte nõuda (kuigi ma ei ole õieti aru saanudki, mis motiividel need riigid maksuvaba pinda annavad - lootuses, et paari aasta pärast hakkab ikkagi makse maksma? tüüpiliselt kolib tehas selle maksuvaba paari aasta järel järgmisse riiki ja elab seal järgmised maksuvabad aastad).

      Töötingimuste koha pealt: eks seal ole teatav kvantitatiivne erinevus siiski olemas. Maximas käib loetu põhjal nii, et kolm 12-tunnist päeva ja kaks vaba. Tüübilises sweatshopis on see minu teada 16 tundi päevas ja ma ei tea, kas vabu päevi üldse on. Ja aja kokkuhoiu mõttes ka ilma kusepausideta, selleks tarbeks on kilekott varutud.

      Kustuta
    3. aga nagu ma põgusalt vihjasin, nii tarbijate eetikakampaaniatel kui ka orjavabrikutel endal ei ole ilmselt tulevikku, kui ressursikriis tõsisemalt hammaustama hakkab. Paradoksaalselt on inimeste sellistes tingimustes pidamise üks alus ikkagi see, et ressursse on veel justkui liiga palju. nt ikka veel suhteliselt odavat kütust.

      Või nagu sellessamaski artiklis mainiti, ühest küljest on kapitalismi areng küll võimaldanud inimestele enneolematult pika eluea ja palju süüa; ja Foxconni näite põhjal tekivad selle piires ebavõrdsust vähendavad mehhanismid hoopis üllataval moel; aga see areng põhineb siiski sellel, et loodus "ei saa otsa". Ja nüüd hakkab lähemale hiilima see aeg, kus ikkagi saab. Majanduskasv ei mahu ära.

      Kustuta
  2. aa no ja minul on päris hea elada ja kui ma viimati ökoloogilise jalajälje kalkulaatoriga mängisin, siis oli tulemus, et kui kõik elaks nagu mina, piisaks vähem kui ühest maakerast. Ei pea tingimata kõik puruvaesed olema, et kõigile ühepalju jätkuks.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!