Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 21. september 2010

Geni lood 3- Moraalist

Ärge uskuge, kui keegi räägib teile püsivatest traditsioonilistest pereväärtustest ning sellest, kuidas 21. sajand on kaasa toonud moraalse allakäigu.

Elu 17.-18. sajandi Liivimaal oli värvikam kui Mehhiko seriaalis.
Kujutaksite ette end abiellumas näiteks vanaisa õetütre pojaga? Või siis oma isa noorema vennaga?... Kõik hea ja oma jäi perekonda:)
Et minu ja sinu ja meie lapsed on selle sajandi probleem? Tühjagi!

Andres võttis endale naiseks Tio, kellega sai 5 last. Juhtus aga, et Tio ära suri. Andres heitis ühte Marriga, kellega samuti kolm last saadi. Siis väsis aga Andres ja suri ära. Marri oli ilmselt kena ja tegus naisterahvas, kes haaras elult mis vaja ning võttis endale kaasaks Jaagu, kellega kaks last sai. Läks aga pahasti- kolmanda lapse sünnil Marri suri. Jaak võttis lastele uue ema- Rõõda, kellega samuti kolm last saadi...
- emakõnõ!
- Latsõkõnõ, es ole mina sinnu emmakõnõ. Ma o su katunud esä uue naase uue mehe uus naane....

Et vabaabielu on midagi uut? Pole mitte. Ühes "minu" mõisates oli registreerimata kooselusid lausa kamaluga. Näiteks üks. Elas Hento, kes oli põhimõtetega mees. Tegi oma tüdrukule Marrile seitse last, aga altari ette ei viinud. Lapsed sünniregistris kõik kirjas kui vallaslapsed. Õnneks hakati mingil hetkel perekonnanimesid panema ja Hento osutus siiski aumeheks- lapsed said isa perekonnanime.

Et siis traditsiooniline tugev Eesti pere... Metslased, ma ütlen!:)

6 kommentaari :

  1. Huvitavad nimed olid tol ajal, Marri ja Tio esinevad ka minu esivanematel - kui tänapäeval sellise nime lapsele paneks, pahandataks kindlasti, et "mõeldakse alles tänapäeval lastele nimesid välja"...Ülikoolis oli meil naisõppejõud Leno, keda algul nägemata meheks arvasime, Genist tuleb välja, et tegemist vana eesti naisenimega.

    VastaKustuta
  2. No need nimed on tolleaegses kirjapruugis Mari ja Tiiu, pole teab mis haruldased nimed.
    Leno aga on tänapäeval rohkem Leenu vormis.

    VastaKustuta
  3. Seda muidugi. Suurem osa nimedest ju tuletised aga kaevatakse tavaliselt ikka kirjapildi peale.

    VastaKustuta
  4. Eesti keele kirjutamise reeglid polnud tol ajal üldse välja mõeldudki ja sakslastest kirikuõpetajad kirjutasid nagu ise targemaks pidasid. Hääldus, ma arvan, oli ikka sama.

    VastaKustuta
  5. Aga talutööd tahtsid ju tegemist ja kõik need 5+3+2+3 last süüa. Ei saanud ju peale teopäeva mõisas hobusega Selverist "läbi hüpata" ning haarata lastele 13 pakki kartulisalatit a 200g. Igati praktiline tegu on peale naise/mehe surma uus kaaslane leida. Moraalitsemiseks sobis ilmselt pühapäev kirikus.

    VastaKustuta
  6. nujah. Kui vaadata kuupäevi, siis ega keegi leinamisele eriti aega ei raisanud küll.
    Aga ikkagi oleks ju meeldiv mõelda, et su esivanemad elasid koos suurest armastusest...:)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!