Kolm Mutrikest ja Firma

Kolm lugu, mille ühendavaks lüliks üks- inimese võitlus suure Süsteemi ja Firma vastu. Ning alguse saanud inimese arvamusavaldusest meedias.
Esimene, hansapanga lugu, on ilmselt korralik eksitus. Ma oletan, et Swedpanga PR juht oli puhkusel ning panga juristid otsustasid asja oma "parema äranägemise" järgi ajada, tekitades sellega korraliku fopaa ja jama, mida veel tükk aega klaarida. Kujutan ette, kuidas turundustibid peale jaani tööle saabudes õudusest juukseid kakuvad, et asi lahendada. Kuuldavasti on üks vabandus juba saadetud. Kannatanu saab hansapanga pastaka ja kruusi ning eksinud töötajad saadetakse metsa team building´ule, strateegiaseminarile või lihtsalt koolitusele.

 Teine on Urho Rätteli vallandamine peale arvamusavaldust, et "eesti riik ja õiguskantsler torpedeerivad meelega venelaste turismi Eestisse" EPL-s . (Kui kõik meedias kirjeldatu on õige ja täielik, siis) Hr. Rättelist on mul tõeliselt kahju- arvamus oli vast kübeke emotsionaalsem, kui oleks võinud olla ja kuuldavasti polnud ka kriitika adressaat õige, aga antud juhul on minu meelest tõepoolest sõnavabadusõiguse rikkumisega. Inimene, oma ala asjatundja, avaldas arvamust ning lisaks kriitikale ka konkreetsed ettepanekud asja parandamiseks.

Mutrikese lugu, seevastu, tekitab minus väga segaseid ja vastakaid tundeid.
Ettevõtte seiskohast on asi mõistetav- ma oleksin ise ilmselt väga pettunud, kui selguks, et keegi minu kolleegidest midagi sellist teeb.
Iseaasi, kas see, mis järgnes oli väga mõistlik- ilmselt said taaskord emotsioonid võitu... Need sadakond blogilugejat ei teadnud ilmselt ööd ega mütsi firmast Fors MW-st- nüüd teavad sellest kõik.  Kõik suurfirmad on tegelikult sarnased. Neist igaühest võiks kirjutada Santa Barbara, följetoni ja vandenõukrimka. Mida rohkem inimesi, seda suurem tõenäosus bürokraatiaks, jäikadeks reegliteks, veidrateks inimtüüpideks jne.
Lahtilaskmise asemel oleks firma võinud ta paigutada tööle PR või turundusosakonda, kus oleks tekkinud vastutus kirjapandu eest ning samuti natuke laiem pilt ettevõttest. Ja ehk ka natuke adekvaatsem enesehinnang.

Või veel lihtsam, lihtsalt muuta natuke töölepingu tingimusi- minul näiteks on keelatud lepingu põhjal firma maine kahjustamine. Mis omakorda seab paika ka piiri. Ebakonstruktiivne vingumine ja sisekonfliktide avaldamine on keelatud. Kui aga mu firma peaks alustama tuumapommi väljatöötamist või muu kauba hulgas illegaalide maale smuugeldamist või Rätteli juhtumi taustal näiteks Eesti riigi majandust õõnestama, siis peaksin oma kohuseks reageerida.

Elu meie ümber on täis nõmedust, ebaõiglust ja rumalust. Ma ei arva, et peame vallandamise hirmus silmad kinni pigistama. Aga mulle tundub, et pole ka väga eetiline neid "teisi" häbiposti naelutada, ilma et nad saaksid end kaitsta. Minu eetika piir jookseb natuke teisest kohast. Ma usun, et meil on elus erinevad rollid ning ma leian, et nende erinevate rollide miksimine pole just väga hea mõte. Minu meelest pole kohane kritiseerida avalikult oma pere ja töökohta. 
Kas eelnev muudab mu alalhoidlikuks ja araks? Olgu siis nii. Aga kust jookseb piir sõnavabaduse ja lahmiva kriitika vahel. Mul on õigus olla vaatleja ning kajastada oma emotsioone ja tundeid, kuid- kas selle netti riputamine on "omade reetmine" või "minu põhiseaduslik õigus"?
 Kummaline on ka töölepingu lõpetamise alus (koondamine?), aga siin ilmselt sokib ajakirjandus.

Kui nüüd vaadata aga asja teise külje pealt- inimese õigus jälgida ja kajastada enda ümber toimuvat, siis on asi jokk. Enamgi veel, Johanna Maria on käitunud igati eetiliselt kasutades pseudonüüme ja väidetavalt üldistades inimtüüpe. On kordades küsitavamaid näiteid.
Kõik on korras ja ainus mida me saame teha, on loota- et meie ellu ei satuks kroonikuid, kes vägisi meie elu tahavad kajastada ning meid vastu meie tahtmist "laulu sisse panna".

Tegelikult,. ma arvan, et asi lõppes mõlema poole jaoks hästi. Ettevõtte top of mind tõusis mitu protsenti ja pealekauba sai Fors MW üliväärtusliku õppetunni, millest loodetavasti nii nemad kui ka ülejäänud ettevõtted vajalikud järeldused teevad.
Kirjapandu põhjal töötas Mutrike ilmselgelt vales kohas. Eveliis on väga noor- ma väga loodan, et keegi annab talle head nõu valida õigeid lahinguid, muuta ohvri ja märtri Mutrikese roll kiirelt võitja- Otsustaja rolliks, kasutades ära süllekukkunud elu võimalust. Ja saata Fors MW-le korvitäis maasikaid koos tänukaardiga inspiratsiooni ning õppetunni eest.
Loodetavasti toob sunnitud pööre elus muudatuse ja inimene saab teha seda, milleks ta on loodud- kirjutada:)