Sain EPL-t kingituseks Jaan Krossi mälestused. Ma pean ausalt tunnistama, et minu enese mälestused on paraku siiski kõige huvitavamad:) aga no üritan lugeda. Ja lk. 57 loen:
".... väga vaiksehäälne ja märkamatu näitsik, kelle edaspidine saatus seisnes peamiselt selles, et tast omal ajal sai proua Alliksaar".
Ahah. Väga armas. Sind mäletatakse kui kellegi nähtamatut abikaasat.
Geni teemaga tegeledes olen jõudnud kurvastava teadmiseni, et olen pärit täiesti kuulsusetust suguvõsast.
Ma kahjuks ei tea, kas minu täiesti kuulsusetud esivanemad polnud kuulsad kirjanikud-poliitikud, kuna nad olid Võsa-Petsi stiilis räpased läbustavad joodikud või olid nad lihtsalt usinad tasased eestlased, kel polnud vahendeid lapsi kõrg-koolitada? Ma ei saa seda ilmselt kunagi teada. Kuigi mulle meeldiks uskuda teist varianti- sest nõukogude võimu tulekuga on ka sugulased kuidagi andekamaks-kuulsamaks muutunud.
Kas mind muudab kuidagi paremaks, kui olen kirjaniku täditütar või poliitiku õde või laulja abikaasa? Või kustmaalt selle aupaiste piir üldse jookseb? Kas peab olema veresugulane või piisab kui ma tunnen kedagi kes on kuulus? Kui mitu viidet peab guugeldades välja tulema, et mind ennast kuulsaks kuulutada?
Tegelikult on see muidugi selline veider teema. Kui Euroopa sinivereliste puhul võib lisaks poliitikale eeldada ka pisukest eugeenikat- printsessina võin olla uhke ja kindel, et mul on head geenid, kuna sadu aastaid on omavahel abiellunud ilusad-targad ja võimekad. Kuid Eesti mastaabis? Kas kuulus vanaisa garanteerib andeka lapselapse?
Mida aeg edasi, seda rohkem kuulsuse mõiste devalveerub: kas andetu suguvõsa võiks olla rõõmus, et nad lähevad ajalukku kui näiteks Bussi-Mari sugulased? Kas kuulus on see kes ületab uudisekünnise või see, kelle kuulsus kestab uudisest kauem ja uudiste mitteilmumise kiuste...
Mis mu postituse point on? Tegelt polegi. Aga see lauseke häiris mind tõsiselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!