neljapäev, 1. august 2024

Hiljem

Ma panin kirja oma Pariisi olümpiamängude avamistseremoonia muljed vahetult peale etendust. Ja arvan siiani, et see oli vaimukas, naljakas, äge, põnev, ühiskonnakriitiline, eneseirooniline, professionaalne. Lühidalt: vaimustav.
Ja siis loen päev hiljem sotsiaalmeediast, et ei.. see oli hoopis kõike ja kõiki solvav.
Umbes samasugune reaktsioon oli ka Barbie filmiga, mis vastas mu meelest samadele omadussõnadele ning lisaks andis raamistuse ning ankru Oppenheimerile.

Ei julge nüüd isegi öelda, mida ma Banksy näitusest arvasin ( samad omadussõnad).

Maitsed on vaieldamatult erinevad. Aga huvitav hoopis, et miks mul puudub see filter. Miks ma ei näe selliseid asju. Keegi kirjutas, et oli habemega naine- oli või?! Ja kui oli, siis.. mis siis?! Miks Kristus või Olympos ei võiks olla kehapositiivne naine.  Miks sa üldse märkad sellist detaili ja  kisud selle välja tervikust ning kontekstist. Miks mina ei märka? Ja kasvatus-taust-eelnevad kogemused- haridus ei ole õige vastus.  Võin tuua sada empiirilist näidet vastupidise tõestamiseks.
Miks minu jaoks pole miski niipalju püha? Midagi on ajus valesti?

Samas hea teada, et mõned asjad ei üllata.
Tädil on tulemas juubel. Ema, tema õde siis.. aa, ei saa, sest haige, kaugel, nagunii ei oodata (kutse oli ilmselgelt ju suusoojaks), mis me hakkame jne jne. Leppisin oma õega kokku, et kui tema võtab enda peale raske osa- läbirääkimised, siis mina kergema. Sõidan uksest ukseni  viin sinna ja tagasi.
Õde raporteerib, et korras. Kell see ja see seal ja seal.
Möödab mõni päev ja saan kõne isalt. Niii... meil on vaja nüüd üks probleem lahendada... Mina: me ju leppisime kokku kuupäeva, kellaaja transpordi. Isa: nooo.. ei tea, siiski, tegelikult saaks ju veel nii ja naa ja peab veel mõtlema, Äkki hoopis bussiga, või sõidame ise. Ja kas ikka üldse hakata ja..  Ja et mis ilm ja tervis ja ...
(mina: tuhat vandesõna,. Mõttes, muidugi)

Hoian selle päeva siiski veel vaba.  Järgmisel nädalal hiljemalt kolmapäeval saadan teate, et nii on. 
Ma ei suuda.

Vahepeal mõtlesin, et võiks uuel aastal nädalavahetustel enda lõbuks õppida materjalitehnoloogiat ( kui leian programmi, kus pole kodutöid ja eksameid). Praegu tundub, et peaks õppima hoopis psühholoogiat.



11 kommentaari:

  1. Pole aastakümneid ava ega lõputseremooniaid vaadanud, sest need vaid showd. Spordivõistlustel tahan vaadata võistlust ja sportlasi mitte tantsutüdrukuid ja reklaame. Aga seekord vaatasin lühikokkuvõtet lihtsalt seepärast, et nii palju kisa oli. Teistsugune ja naljakas, moes olevaid teemasid rõhutav. Ainus küsimus jäi: miks moslemiusku (või mõnda teist) ei noritud - kui hirmust siis kuhu me jõudnud oleme, end ise hirmuvanglasse lukustanud?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ju on Charlie Hebdo liiga meeles?
      Aga mu point pigem see, et ma sain aru et mingi seos kristlusega alles peale sotsmeedia kommentaare. Oleks nn vana maailm, ma ei teakski, et midagi kedagi pilgati ( ja kas üldse?), mu meelest oli lihtsalt äge show.

      Kustuta
    2. Täpselt sama mõte, kus nad seda" Püha õhtusöömaaja" teemat nägid? Mu jaoks Kreeka dionüüsia puhtal kujul... ja väga õigustatult omal kohal

      Kustuta
  2. Inimestele vist, vahel, meeldib kõike isiklikuks tõlgendada + oma seniste kogemustega, mida peetakse normiks, siduda. See mis subjektiivselt kujunenud vaadetega ei sobi, eriti huumorimeele ja laiema silmaringi puudumisel - see on ka omaette kultuuriharuks saanud. Ühes sloganiga "I feel offended".
    Mul on kerge kahtlus, aimdus, mida ma ei saa tõendada, et peamiselt esineb see inimestel, kel on kas liiga vähe probleeme, et nad neid juurde otsivad või vastupidi, inimestel, kel on liiga palju probleeme, et nad nendega tegelemise asemel piksevarrast otsivad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõlab nagu õige vastus :) ma usun, et šveitsi sõltumatud teadlased põhjendaks selle vabalt ära.

      Kustuta
    2. Laik Wildikale, +1 insightful jne. (Ma kasutan hetkel I blogi sellise piksevardana, ei tegele probleemidega, vaid kommenteerin siin.)

      Kustuta
  3. autor ise rääkis, et tema lavastas Dionysose peo pilti (need pildid on samamoodi, seltskond suure laua taga).

    ma sattusin ühes selle teema twitterilõimes kommentaari peale, kus teatati, et vanas Kreekas oli kristlus keelatud ja seepärast kristlased üritasid Dionysose nime all Kristust radari alt läbi libistada ja et vahet pole järelikult. ja ma ei suutnud tükk aega aru saada, kas kommentaar oli tõsiselt mõeldud või paroodia. Alles hiljem hakkasin mõtlema, et äkki tal olid kreeklased ja roomlased omavahel segi.

    VastaKustuta
  4. mu ema oli šokeeritud hoopis selle ülekande Eesti telekommentaatoritest:

    "Mind šokeeris hoopis meie saatejuhtide totaalne prantsuse kultuuri mittetundmine. Võiks eeldada, et avatseremooniat pannakse kommenteerima ikka inimesed, kes on prantsuse ajaloo ja kultuuriga kursis, aga ei midagi. Käis pikk mõistatamine, mida see tuletooja ikka endast kujutas, kui ometi mängiti fraasi Ooperifantoomist, siis läksid poisikesed tulega kloaaki, mis oli selge vihje Hugo "Hüljatutele". Marie Antoinette'i maharaiutud pea ei olnud isegi mainimisväärne."

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ja Lauri Leesi samuti ning pikemalt:
      https://epl.delfi.ee/artikkel/120311865/lauri-leesi-olumpiamangude-loputseremoonia-on-veel-ees-kommentaatorid-voiksid-selleks-ajaks-haaldusreeglid-ara-oppida

      Kustuta
    2. Sama siin. Ma ei ole prantsuse kultuuri tundja, aga veider oli tunda end nii mõnelgi hetkel targemana kommentaatoritest, kes sarkastilisi repliike pildusid. Äkki neid ei briifitud eelnevalt? Ja sp olid stuudios ainult spordikommentaatorid ( kes samas ei tundnud ka sportlasi, mu mees pahandas selle poole osas).

      Kustuta
    3. ma arvan, et mu ema šokeeritus tuli osalt sellest, et ta ei pea ennast ka mingiks prantsuse kultuuri spetsiks, vaid arvas, et selliseid asju teavad kõik.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!