pühapäev, 7. juuli 2024

Sina oled kullatera *

Mingil põhjusel saame me juba lapsepõlves endale sildid . 

Kutsu Maria, las ta vaatab muruniiduki üle, tema meil jagab seda tehnikat. Las Mart arvutab läbi, ta on mates tugev jne. Need positiivsed sildid on head. Kui su ümber on torm, siis on, millest kinni hoida. 

Üks mu siltidest on laulmine. Ja kui siis 2aastat tagasi hõigati nkks, et kes laulda oskab. No ikka ju. Õppisime need paar laulukest paari nädalaga selgeks, esinesime ja edust innustatuna otsustasime, et miks mitte koor.

Leidsime dirigendi. Ja ma sain aru, et ma ei oska laulda. Mida õpid noores eas ei seisa elu aeg su peas. Sest ka hääl vajab tööd ja trenni. Kevadeks oli meid 20st alles mingi kuus ja ka dirigent loobus. Otsustasin, et sellega on lõpp. 

Aga siis palus Kersti, kellega me seda koos vedasime, et äkki teen selle ja selle.. no needsamad minu jaoks lihtsad asjad, need teised sildid.. helista, kirjuta, orgunni, korralda, pahanda... Kuidas ma ütlen ei. Sest lihtne ju. 

Ja me leidsime endale kuldse dirigendi. Muba gümnaasiumi (st misiganes süsteem neil on)viimase kursuse tüdruk. Ma pole varem näinud inimest, kes on sündinud Õpetaja. Toetav, soe, innustav, inspireeriv, vaimukas. Aga kui vaja, siis nõudlik, kehtestav. Enesekindel. Tema positiivsed sildid on õpetamine, suhtlemine, muusika.

Me läheme laulupeole! Temast saab kõige noorem dirigent, kes viib oma õhinapõhise asjaarmastajate koori laulupeole.

Koor kasvas kui pärmil. 

Sel nädalavahetusel korraldasime laululaagri. Kaks päeva laulsime, naersime. 

Milline tunne, kui oled lõpuks seljatanud Ehala ja Voorandi. Või suutnud artikuleeritult õiges tempos laulda setu keelt..

Kui kõik neli häält kõlavad perfektselt. Tekib harmoonia. Kui nootidest saab muusika..

Ja siis ütles meie dirigent, et... Ta võeti vastu Sibeliuse Akadeemiasse..

Ma tahaks lihtsalt nutta. Meie kallis kullatera on selle sajaga ära teeninud. Maailm saab geniaalse muusikaõpetaja ja dirigendi. Me soovime südamest õnne ja oleme tema üle rõõmsad ja uhked.

Aga meie. Meie alustame jälle algusest.


* Kadri Voorandi ja Kristina Ehini laulust. Laul, mis tekitab mu kurku klombi ja tahtmise nutta. Nii ilus ja õige sõnum.

2 kommentaari:

  1. Oi. See alati kurb, kui hea juhendaja eest ära läheb, olgugi, et õigetel põhjustel. Edu uue dirigendi leidmisel, usun, et pealinnas vast neid ikka jagub.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!