Lasin endale kinkida pildiraami, et majapeal vedelevad paberfotod ( ja, on veel selliseid olemas ja tekib isegi juurde), kenasti ära paigutada.
Kõik, mis vajab täpsust, detailide nägemist ja nikerdamist, on minu jaoks EI. ma ei suuda. Tõsi, ma olen kunagi teinud rišeljööd ja mida veel, aga see oli ajal kui /......./ nutad ja teed.
aga no Ikea- see on ju lihtsa kokkupaneku kroonimata kuningas. või isegi kroonitud. Võta näpust. Tükk aega jamasin, kuidas lahtivõetud asi üldse kokku käib. ( Tuletan meelde, et jutt käib pildiraamist). Mõtlesin välja. Panin pildid vahele.
Ja siis.. selgus, et esiteks ei ole raami sisse jäetud nn augud üldse mitte fotode mõõtu (või siis vastupidi). Teiseks selgus, et kuna fotod pole ju kinnitatud, siis raami seina riputades vajuvad nad kõik alla.
nuputasin nii ja naa. Mõtlesin välja, et paneks taustaks kleeptahvli. Aga ka seda ei saa, sest kleepuv pind ei kleebi ju ainult fotosid, vaid ka peale pandavat läbipaistvat katet ja siseraame jne. Mees soovitas kinnitada kahepoolse teibiga. Tegingi nii, sai selline nika-naka,. aga sry. ma ei viitsi sellega rohkem jamada.
mis viib mind selle postituse pointini. Miks disainer hr.Andreas Fredriksson üldse sellise asja disainib. Mida ei saa kasutada. Mida on raske paigaldada. St. Mina ei saa ega oska.
Nagu tellitult kirjutas üks blogisõber mulle (nimi las jääda igaks juhuks, sest GDRP jne)
ja Rimi võib end surnuks reklaamida. Kuni nad ei pane poodi silte "piim" "leib" "sai", vaid jätavad mu labürindis ekslema, väldin ma neid nii kuidas saan. Lisaks on neil täiesti tobedad pisiasjad, mis panevad mind poest välja tulles sülitama. (Eile käisin kogemata Rimis, needsin neid, ostsin nii vähe kui sain ja läksin õhtul Selverisse.)
Sikupilli Prisma. Rõve. Kõik on räpane, põrandad on auklikud, nad ei ole vist poe avamisest saadik seal remonti teinud. Poekäru saamiseks on münti vaja. Kemps on tasuline.
ja ma olen ka ju ise kirunud nii elisa Elamusi, Bloggerit, igatsugu kodumasinaid ja mida kõike veel.
Miks me ei kuula kliente, miks me teeme asju, mis ei sobi? Miks me disainime asju, mis on ebamugavad?
Sügisel hakkan taas tulevastele kategooriajuhtidele rääkima, kuidas mõista kliendi vajadusi ja seeläbi rohkem raha teenida. Seega, teoorias olen tugev:)
Mõtlesin kõikidele oma elu töökohtadele ja üritasin välja mõelda. Esiteks, muidugi, kummalisel kombel eriti palju selliseid ettepanekuid minuni ( siis töö kontekstis) polegi jõudnud. ju nad jäävad kusagile.. või inimesed elavad end välja mujal, selle asemel, et ettevõttele teada anda.
- rahulolematus ei jõua muutjate ja otsustajateni
- muudatus pole majanduslikult mõistlik ja/või tasuv
- muudatus/parendus nõuab investeeringut
- muudatus/parendus nõuab mugavustsoonist väljatulekut ja igaüks teab, kui keeruline on muudatuste läbisurumine
- Kusagil mujal välja mõeldud kontseptsioon ei sobi Eesti oludesse, aga me oleme liiga väike turg, et muuta. See käib ka reklaamituru kohta. Eestis on iga segment nii väike, et massiturunduse/kanali kontakti hind on igal juhul mõistlikum ja efektiivsem.
- nn vingujaid on liiga vähe. Kuna asjal läheb hästi, siis järelikult on suurem osa kasutajatest/tarbijatest ju rahul?
Ilmselt olen ma siis ise samuti unikaalne, haruldane, eksklusiivne ..:) et vingun ja pole rahul asjadega, millega enamus lepib.
Kui teil on mahti ja viitsimist, siis kirjutage kas kommentaaridesse või oma blogidesse, miks teie oma valdkonnas ei võta arvesse klientide ettepanekuid? Oleks huvitav teada.
Ps. Ja vabandust, kuna ma siiamaani ei tea, millal on õige jaanipäev ja jõulud, siis igaks juhuks head Jaani ka!
IKEA komponendid on nagu söögi tegemine. Enamasti kõik sujub, aga vahel esineb faktor X, mida õiges hetes läbi ei hammusta ning "toodang" läheb aia taha.
VastaKustutaKliendi nõudmiste rahuldamata jätmine, minu töövaldkonnas on kindlasti mainitud nr 2 ehk muudatus pole majanduslikult mõistlik ja/või tasuv ... sest ülekonkurentsi korral, kus osa valdkonna ettevõtteid juba töötabki kahjumiga, ei hakata kasumis olles eksperimenteerima. Sest midagi, võrreldes konkurentidega, tehakse ju juba nagunii paremini.
Ma pean täpsustama: minu tööandja nt tuleb valdkonna tehnoloogiliste võimaluste osas konkurentidele väga aeglaselt järele, olles nendetagi turuliider. Tuleb, aga omas tempos.
KustutaJa see ei ole alati halb, sest saab vahele jätta panged, kuhu teised kulukalt kukkunud on.
Jah, vahel on paigalseis edasiminek :)
KustutaMinu valdkonnas on tegu monopoliga, mis nullib absoluutselt igasuguse innovatsiooni või klientide peale mõtlemise vajalikkuse.
VastaKustutaLaiemalt võttes kahtlustan mitut faktorit:
1. Enamus kliente jääb rahule hinna ja kvaliteedi suhtega (ka hiina kaupa ostetakse, ehkki kõik teavad kvaliteeti), muidu hakkaks vabaturu majandussüsteemis normaalse eraettevõtte konkurentsivõimele mõjuma.
2. Enamus mitterahulolevaid kliente ei anna koheselt märgatavat adekvaatset tagasisidet. Sõpradele kurtmine või blogis kirjutamine ei jõua firmani, selleks oleks vaja massiteabevahendi väljundit.
3. Firmade esimene kohustus on iga kvartal võimalikult häid majanduslikke tulemusi näidata ja aktsionäridele tulu toota. Klientide rahulolu on vaid üks faktor paljude hulgas.
Olen täitsa veendunud, et minu kurtmine Kopenhaageni lennujaama istekohtade vähesuse ja ebmugavuse üle ei mõjuta mittekuimidagi karvavõrdki ja ma ei ootagi seda, lihtsalt ventin.
Mina olin see blogisõber.
VastaKustutaMind lihtsalt hämmastavad kaks asja.
a) Kui ebaefektiivne on reklaamimaailm. Mulle müüakse järjekindlalt teenuseid, mida ma iial ei hakka ostma - netikasiinod, spordiennustus, naiste hügieenitooted. Mulle tehakse reklaami vene keeles. Ju siis on neil ettevõtetel odavam profileerida "kõik youtube / postimehe / xx kliendid" kui hakata mingit häälestust tegema.
b) Kui valest küljest mulle lähenetakse. "Sibul lidlis täna sent odavam" ei pane mind poodi minema, pigem tekitab tõrjereaktsiooni "vene penskarid võeh" (vabandust).
Ma pole enam noor inimene ja olen sada korda näinud, kuidas ettevõtte sisemise saamatuse või muude hädada tõttu teenus vilets on. Sisemised protsessid ja erinevad eesmärgid, ressursipuudus, mõne juhi tugev arvamus ("neile on vaja seda mida mina ülten" - mõnikord ongi nii, aga tihti mitte). Ehk, viletsa kvaliteedi üle ma ei kurda, sest saan aru, kuidas see tekib.
Kuid miks peab teadaolevalt kehva teenust reklaamima?
Sest reklaamiosakond ja nende eelarve on päris ettevõttest kaugel eemal?
Sest kedagi ei huvita?
Sest keegi ei tea?
Indigoaalase vastus on siis viimane, "keegi ei tea". Tõesti. Ma ei ole Rimile öelnud, et nende ümara põhjaga ostukärud (kus kõik ümber läheb ja kuhu ostkotti sisse ei saa panna) on lolluse tipp. Ma eeldan, et nad *teavad*. Ja et nad on teinud teadliku otsuse minu vastu "pepusse see kaur ja tema vajadused, ebamugavad ostukärud maksid vähem ja saime odavamalt kätte, las klient kannatab". No ma ei kannata, ma lihtsalt ei käi teie poes. Aga äkki nad tõesti ei tea...?
R puhul on kindlasti põhjus nr 5. Nende leiva siltide eest olen personaalselt ise võidelnud. Aga Alain, disainer, arvas teisiti :)
KustutaReklaami osas ei oska isegi kommenteerida. Kus sa neid näed? Ma ise olen ilmselt nii reklaamipime, et ei märkagi
Igapäevase Rimis käijana olen suures segaduses - misasjad on leiva sildid ja millised on ümara põhjaga ostukärud?
KustutaKlari
Indigoaalane - ma saan/näen youtube'is reklaami. Enamikul inimestel on seal mingi blokker peal, nii et ei saagi neid märgata. Mulle tulevad kõik kenasti sisse.
KustutaKlari, suuremates Rimides ei leia lihtsalt üles, kus mis on. Oled tohutus saalis, mis on tehtud labürindiks, st seal ei ole normaalse poe ristkülikulist põhiplaani, sa ei näe läbi saali teise otsa. Klaustrofoobia tekib. Ja klienti juhendavate siltide asemel - siinpool on leib, liha, vein... - ripuvad laes hüüdlausetega tahvlid, täiesti infovabad. Ehk siis sa ei sa aru, kus sa ise oled, ja sa ei tea, kus mis on. Ainus variant midagi vajalik tootegrupp üles leida on kogu pood läbi käia. Disainer võidab korra (ma käin siis kogu poe läbi), aga ainult ühe korra - järgmine kord ma siia ei tule.
Mingites poodides on ostukärud, mille põhi on ümar, mitte normaalselt lame (ja püstiste seintega). Sinna ei saa mitte midagi panna - piimapakk, õllepudel, ükskõik mis - kõik lähevad ümber ja kukuvad kuhjaks. Kui kunagi näen, siis teen teile pildi.
See kõik läheb kategooriasse "klienti saab vabal turul narrida ainult ühe korra". Teist korda ei tule, ta on juba konkurendi juures.
Aa, sa mõtled neid lae all olevaid silte? Ma ei vaata ülespoole reeglina.
KustutaMinu eelis on see, et ma olen Kaubamajaka suures Hyper-Rimis käinud selle ehitamisest saadik pidevalt, nii et ma tean niikuinii, kus miski on. Aga ma mõistan frustratsiooni - ma ei käi siiani Lidlis, sest ma ei saa aru, mida seal müüakse.
Klari
Ma lihtsalt imestan poodide ebaefektiivse reklaami üle.
KustutaFrustratsiooni ("psüühiline pinge, kui mingi eesmärk jääb täitmata") mul küll pole.
Mina olen üks neist, kes ei jäta probleemi enda teada. Ja mõnikord asjad hakkavad juhtuma. Näiteks meie e-riigi portaalidesse sisse logimisel pakkus SmartID valik vaikimisi isikukoodi asemel emaili aadressi. Arvatavasti oli HTMLs selle välja tähiseks kasutajatunnus pandud, mis enamasti ongi email. Kirjutasin neile sellest ja üllatus-üllatus - kuu aja pärast märkasin, et nüüd antakse vormi täitmisel juba ette minu isikukood. Ning mis veelgi toredam - e-riigi esindaja kirjutas mulle ja ütles, et muudatus on juurutatud ja ma võin vaadata, kas töötab õigesti.
VastaKustuta5+ suhtumine.
Jah, nii peabki:)
KustutaKontekstis, kus muudatuste läbisurumine on raske ja elluviimine kulukas, hämmastab mind eriti poodide kalduvus iga paari aasta tagant oma riiulid ümber tõsta. nagu... ma alles harjusin ära, kus oakonservid on, kas te nüüd tahate jälle, et ma kõik ümber õpiks? siin vaatan ma eriti kurjalt Maxima otsa.
VastaKustutaUjula konsumil olid muudatused asja pärast, sest neil oli ammu remonti vaja, aga ma ei ole suutnud seal sellegipoolest uuesti regulaarselt käima hakata, sest ma lihtsalt ei leia seal asju üles ja isegi kui leian, olen jõudnud närvi minna.
nodsu
Maxima oli see pood, kus veiniriiul oli kõrvuti kodukeemiaga. Ma peaks hõrgu söögi peale mõtlema ja (võimalikult kallist) veini valima, aga odava vene pesupulbri hais lööb kõik meeled kinni. Selles poes minu arust puudus müügikorralduses üldse igasugune mõistuse puudutus. (I, vabandust, aga nii oli.)
KustutaAga nüüd on neil veidi parem, vähemalt selles ühes Võidujooksu Maximas, kus ma mõnikord käin.
Samas lugesin just lõime "eesti kõige ropumad tööandjad" ja Maxima oli kenasti esindatud, nii et. Poe või ettevõtte bränd ei ole ainult teles üürgav ilujutt, see on ka kõik muu, mida klient ettevõtte kohta teab.
Poe sisu ümbertõstmisel olla selline põhjus, et muidu inimesed harjuvad käima oma tavalist rada ja siis ei satu mõnesse riiulivahesse üldse. Kui aga eksleb tundmatuseni ümberkorraldatud poes, siis satub igale poole lihtsalt piima ja leiba taga otsides ning võibolla kogemata paneb korvi ka midagi, mida ei kavatsenudki?
KustutaMinu puhul see strateegia ka üldse ei tööta. Ma jätan suures frustratsioonis, et ma piimaletti üles ei leia, üldse pooled asjad ostmata ja/või väldin seda poodi veel tükk aega.
Selle koha pealt on mul üks äärmiselt rõõmus mälestus eelmisest aastast, kui taasavati Elva Konsum. See oli olnud mitu kuud remondis, laiendati ja nimetati Maksimarketiks. Ja kujutate ette! Pood oli ruutmeetritelt laienenud, mõni riiul oli seetõttu ka kohta muutnud, aga põhistruktuur oli sama! Täiesti uskumatu, kuidas see neil õnnestus? Ma olin lausa jahmunud, kui esimest korda sisse astusin, et ma ei eksigi ära ja leib ja piim (ja raamatud ja liha ja juurviljad ja kommid) on kõik seal, kus nad juba hulk aastaid on olnud!
Maximast kui tööandjast: mu ühel tuttaval oli keegi tuttav vahepeal Maximas töötanud ja tema kaudu kuulsin, et sellel ketil pidi olenema konkreetse poe personalijuhist. Ja et see avaldab kiiresti mõju ka personali kvaliteedile, sest halva juhi alla ei jää paremad töötajad lihtsalt püsima.
Kustutama olen oma kodu-Maximas teenindajatega rahul, nii et selle koha pealt on hästi, aga ringitõstmisega mitte.
Lendaval on osati õigus. Teine on see, et aeg-ajalt arvutatakse ruutmeetri tasuvust, või siis ei lähe muidu hästi ja on vaja kontseptsiooni muuta, sest vana ju ei tööta :)
KustutaVärskelt autoga Euroopas seiklemist lõpetades, tahan Waze kus seda ja teist saata… suurt pilti ei näe, et aru saada võimalikest ümbersõudu kohtadest, teetööd ja ümbersõidud ( nädala jagu päevi vanad) ei ole rakendusse jõudnud. Mul on tunne, et Waze teeb koostööd kohalike omavalitaustega, et teeme autojuhi elu ebamugavaks ja sunnime meelega hiigelummikus olema ega näita aletrnatiivseid lahendusi. Ausalt google maps on parem, infot rohkem ja saab suure pildi ette, kuid selleks on autojuhil vaja kaardilugejat. Waze’s ei ole kõiki bensukaid, mõned üksikud (jah, reklaamirahad). Korraliku teenuse eest maksaks, kuid hetkel olen nördinud ja järgmine kord ostan paberkaardi.
VastaKustutaKuidas urin kuhugi jõuaks - pista "Rimi" sõna taha hüperlink. Võib-olla keegi kunagi sealt kompaniist loeb ja kui julgeb, annab info ka edasi.
VastaKustutaMul endal on ka Rimi kohta urinat - Viljandi HyperRimi-s on viimase kahe aasta jooksul vähemalt 3x asju ringi tõstetud. Ühel korral konkreetselt ladusin kogutud kraami tagasi ja läksin Selverisse, sest ma ei leidnud üht vajalikku kaupa.
Infoletti jätsin tervitused disainerile, kes käskis kaubad ringi tõsta. Töötaja seal ohkas ja ütles, et jahh, aga mis sa hing teed - käsk on käsk.
kõndisin täna Maksimarketisse sisse ja asjad olid seal parasjagu niiviisi ümber tõstetud, et ma hakkasin kahtlema a) omaenda terves mõistuses ja b) kas ma ikka viibin veel selles universumis või mõnes paralleelses. et automaatkassa on seal, kus ennegi, aga justkui peegelpildis, ja palju muud sarnast.
VastaKustutaMa vist ei märka reklaame üldse ja ei mõista, miks neid üldse tehakse. Minu jaoks parim reklaam on see kui kuskil seltskonnas saab ise prooida või väga hea tuttav soovitab või tuuakse maitsta (kui kõlbab süüa-juua).
VastaKustutaOk, erand, ma näen sotsiaalmeedias lõngapoereklaame, aga nende osas on mul nii ehk naa väljakujunenud eelistused, seega eiran.
Maainimese eelist on vist see, et pood on üks ja pisike. Valik piiratud, aga vähemalt tead, mida oodata. Coop üllatas kliente ka. Nad on analüüsinud põhjalikult, mida ma ostan ja teevad personaalselt pakkumisi, mis on letihinnast kuni 30%. Ja ma ostan, sest mul ongi ca 5 lihtsat asja, mis on alati ostukorvis. Ma ostaks nagunii, aga nüüd pean meeles ja ostan Coopist.
Mujale satun vist vaid Grossi vahel ja Sinu Poodi, parajad kräpipoed, aga neil on teatud kaupu, mida mujalt sellises versioonis ei saa (odav puuvili nt või lahtine lihakraam, mida proua ema soovib vahel).
Ja Stocki satun kah, aga seal on nagu Shveitsis käiks shoppamas :D Samas nii teistmoodi kaup ja alati kvaliteetne. Kui ma ikka tahan rohelist salatikraami enne kui see turgudele või emal aeda jõuab, siis ma ostan sealt. Iial pole saanud vettinud või riknema hakkavat kaupa. Ja kalafileed ostan vahel ka, nende siia tartar on jumalik :P Aga jah, hinnad... :S
Unustasin vastata küsimusele :)
KustutaIse annan tagasisidet kui midagi häirib. Nt viimane seik oli Smart IDga Eesti Loto lehel. Jah, ma vahel mängin ja neil oli pidevalt ikaldus smart id-ga identifitseerides. Aga peale kirja kõik toimib :)
Töövaldkond on nii spetsiifiline ja ei puuduta reatarbijat. Reklaam on minu meelest ka siin mõttetu. Asi ei müü end ise, ka mitte reklaami abil, professionaalne müügimees müüb. Ja ma olen veendnud, et klienti kuulatakse, ainult selles sfääris on oluline eralda terad sõkaldest ehk lõpplahendus alusbaasist. Kellegi "geniaalne" arendus võib vee peale tõmmata ka siis kui tegelikult meie baasvaldkonnaga pole mingit pistmist.
mind on Rimi võrgutanud sama nõksuga, et nad pakuvad mulle iga nädal just mõne sellise kauba allahindlust, mida ma olen sageli ostnud (mis tähendab, et tegemist on kaubaga, mida ma regulaarselt vajan).
KustutaMa kunagi käisin Stockmannis poolteist korda päeval - lõunal lõunal, õhtul poes. Neil oli väga asjalik pannkoogikohvik ja söökla.
VastaKustutaNüüd on mul sinna asja vaid siis, kui tahan koju külalistele salateid osta. Sellist valikut mujal Tallinnas ei ole.
Veel varem parkisin ma tulevase Stockmanni kohal oma autot, iga päev. Töötasin Ühispanga peakorteris väikeses kivist majas Tartu maantee 16. Eile just sõitsin sealt mööda ja mõtlesin, et miks ma ometi siis jalgrattaga tööl ei käinud, vaid Gonsiori tänava ummikutes istusin iga hommik. Aga no mitte keegi ei sõitnud siis rattaga. Ühiskond on ikka palju muutunud paarikümne aastaga.
Ja muutub veelgi, kiiresti. Alles hiljuti märkasin, et meil kontori keldrisse on omanik tekitanud ühele suurele rentnikule rattaparkla + laadija e-ratastele... Uskumatu :)
KustutaSööklat mäletan, see oli pop koht jah. Ma nüüd pigem ostan kaasa 1. korruselt miskit kui vajadus.
Ma töötan meditsiinivaldkonnas. Enamasti jäetakse kliendile, st patsiendile vastu tulemata puhtalt kulukuse tõttu. Sealsamas näen ma, kuidas suurkliinik kulutab raha rumalatele mänguasjadele - kliinikumi kaks suunanäitajarobotit, mis peaks selles hiiglaslikus ja segases hoones eksinud patsiendi/kliendi ees veeredes nad õigesse kohta juhatama. Teate, nende robotite ilmumine ei ole vähendanud nende inimeste hulka, kes mind mu teekondadel peatavad ja juhatust küsivad. Võtab veits hambaid kiristama.
VastaKustutaHooldekodus oli lihtsalt kõik nii ära optimeeritud, et isegi klientidele saia peale singiviilakat ei saadud osta. "Las lähedased ostavad" ütles hooldusjuht. Ja kui ei ole lähedasi? Üks hooldaja tunnistas, et ta ostab vahest ise klientidele mõne parema pala oma raha eest. Nunuh.
Aga toome mõne hea näite ka - näiteks Pakendikeskus. Tahtsin kahte uut kastpeenart ja neid on kõige lihtsam teha nii, et paned euroalusele kõrgenduse peale ning mullakaitsevaiba alla ja kuhjad mulla sisse. Kõrgendusi kusagil eriti ei olnud ja ainukeses kohas, kus oli, maksid need hingehinda, ma ei ole nõus sellisega, eelmisel aastal sain sama raha eest kolm tükki.
VastaKustutaGoogeldamine erinevate märksõnadega tõi välja, et Pakendikeskuses on ka need kõrgendused (needsamad, mida Kaja Kallase ametikõrgendusega seoses reklaamiti), kuigi värvimata, aga väga hea hinnaga, võtsin jalad selga ja lendasin. Ütlesin ka neile, et mitte kusagilt ei leia seda kraami praegu. Mulle vastati, et ega need ei ole meil tavasortimendis, on hooajakaup.
Novot! Nii peabki!