Nüüd üles, keda needus rõhub

Ajaloo ilu :)  12 aastat tagasi 5. mä'rts 2012  ilmunud postitus.
MITTE MIDAGI ei ole muutunud. Kaksteist aastat...

Ilmselt esindan ma üsna tüüpilist eestlast, kelles streigimõte tekitab vastakaid tundeid. Kas ma toetan õpetajate streiki? Jah, toetan. Võiks muidugi irooniliselt väita, et kui see puudutaks mind otseselt, oleks vast mu suhtumine teistsugune. Rongi ja ühistranspordiga ma ei sõida ning õpetajate streigist võiks laste meelest kujundada meeldiva iga-aastase traditsiooni.

Aga ma usun, et isegi, kui mu kokkupuude oleks otsesem, siis toetaksin ikka.

Ma kaotasin vaikides võimaluse saada ( kui  muudeti seadust)koondamisel 6 kuu töötasu ning töölt ära minnes saamata jäänud puhkusetasud. Kui järeltulijal õnnestuks edukalt kõrgkooli saada, poleks see enam meeldiv uudis, vaid mulle, kui sponsorile, vajadus valmisolekuks rahakoti raudu avada ligi viieks järgnevaks aastaks. Ma olen lammas, fooliummütsiga lumpenproletariaat ja selle kõigega leppinud. Seetõttu suhtun suure austusega neisse, kel selg sirgu aetud ning kes valmis väljendama oma soove avalikult ning selgelt. Ma olen nõus, et minu laste õpetajad peavad saama vähemalt eesti keskmist palka, ja soovitavalt veel rohkem.
Sinnamaani on kõik selge.

Õel ja kuri ERR

Ma jätsin eelmise aasta lõpus ühe postituse tegemata. 
Kuna ma olin Elisa peale tige, siis tundus, et kriitikat saab liiga palju. Ja tegijatel ikka juhtub, miks väikseid äpardusi võimendada, eks.

Ja täna hommikul pidin toolilt maha kukkuma. Selgus, et " väikesest äpardusest" on saanud Eesti ühe kuulatavaima hommikuprogrammi osa, nii et jaama vahetamata pole seda võimalik isegi vältida.
Ma räägin poliitilisest"huumori"-teatrist- "Pohlad". 
Aasta lõpus kuulasin järelkuulamisest ja ahmisin uskumatusest õhku. Ei, küsimus pole huumoris. Inimestel ongi erinev naljataju. See, mis ühe jaoks naljakas, pole seda teise jaoks. 
Ma kirjutan sajandat korda- panen ainult ühe lingi vanale postitusele, autori vastutusest avaliku arvamuse kujundamisel.

Hiljutise Kinoteatri juhtumi taustal on eriti irooniline, et eetrisse on lubatud inimeste isiklik nimeline solvamine ja mõnitamine. Kui tegevpoliitikutel olevat see nn palga sees. Siis inimesed, kes pole enam ammu-ammu poliitikas? No näiteks- mida halba on eesti rahvale teinud Signe Kivi. (Esimene nimi, mis saatest meelde tuli.) Mõnitati nii mehi kui naisi ja erinevatest erakondadest.
Aga eelkõige avaliku vastutuse teema. Kas antud saate autor saab ikka aru, et sotsiaaldemokraate halvustades ja mõnitades kujundab ta avalikku arvamust? Kas eesmärgiks on kahepartei süsteem? Kas saate autor saab aru, et iga selline saade kujundab fooni, kus vingumine ja mõnitamine on norm? Kas saate autor saab aru, et iga selline saade on samm selles suunas, et targad inimesed ei taha tulla poliitikasse?

Hiljuti tegime Huubi-maratoni. Vaatasime ära Reeturi, Papsid, Alo, Täiusliku sõbranna. Osa neist originaallood, osa adapteeritud. Aga. Eestis ON häid kirjutajaid. On oskust teha nalja nii, et personaalselt ei solvata.

Ma polnud R2 õhtuse vööndi sihtgrupp ega kuulaja, aga tehtud valikud nii R2"s kui ka Vikerraadios on pannud küll kulmu kergitama.

Elisa Elamused

Uue aasta soov. 

Et tuleks tagasi järgmised funktsioonid.

• Värvilised nupud päevade valikuks
• Pildiga kerimine
• Otsing, mis hõlmaks taas ka telekanaleid
• "Viimati vaadatud" võimalus 

Ette tänades.