Naiste teemad

Mul on nii nii nii hea meel, et vahel midagi ka muutub. Paremuse suunas. Mäletate, kuidas ma saatsin kaebekirju, et eetrisse rohkem naisi lubataks. Hiljuti ka Ainar Ruussaar kaebles raadios, et ... (toimetus) näeb, KUI palju olen ma naisi kutsunud, aga nad lihtsalt ei taha.
Nüüd siis lõpuks ometi on üks ohver leitud ja alates järgmisest nädalast hakkab vingupilli asemel Olukorrast Riigis kommenteerima Marju Himma. Super! 

Ma annan siinkohal vihje ka Ruusssaarele- Viktoria Ladõnskaja. Lisaks sellele, et naine, on ka mitteeestlane, sobib ka parteiliselt sellesse kontserni- lõpetab kevadel oma riigikogukarjääri....  

Kiidan igatahes. Ja jään lootma, et varsti kuuleb lisaks naistele raadioeetris ka mitteeestlasi ning noori.
Uskuge, mida rohkem tasakaalus on maailm, seda parem see on.

Kuna mu silmad ei paista enam laugude alt välja, hakkasin katsetama kunstripsmetega. Kui lõpuks paika saad, on ilus, aga. Igavene mökerdamine. Liimiga. 
Noorem kolleeg küsib, et aga kasuta magnetripsmeid. Klõps klõps kenasti kinni.
Ostsin. Eylure. Juhend ütleb, et määri laule 3 kihti, lase iga kiht korralikult kuivada. Tegin. Ripsmed kinni ei jää. Tegin teise ja kolmandagi korra. Kahtlustades, et äkki sai liiga palju või liiga vähe kuivada. Tagajärjetult. Ei jää kinni.
Mida ma valesti teen?

Ma olen avastanud, et järjest rohkem on meie ümber inimesi, kes ei võta asju tõsiselt. Inimene lubab midagi ära teha. Ja siis, kui tähtaeg on käes, ütleb- ma ei jõudnud. Mul polnud aega. Ta ei ütle seda mitte kuu. Või nädal Või isegi tund aega enne tähtaega. Vaid siis, kui on juba lootusetult hilja.
TT tõi välja toreda termini- scholzing. Aga nimeta kuidas tahad, käib see mul üle mõistuse. Kuidas nii saama?? Miks sa ei hoiata?? Ja miks minul on alati aega??

Psühholoogidele, palun, täiesti tasuta, pakun kaks empiirilist avastust.

See, kes on kõva häälega ning armastab esineda, ei tarvitse sobida liidriks

See, kes armastab struktuuri ja reegleid, ei tarvitse ise nende kasutamises/ järgimises hea olla

Horvaatia ja Sloveenia

Head lugejad. Olete teretulnud mulle jätma kommentaare või viiteid oma postitustele Horvaatia ja Sloveenia vaatamisväärsuste kohta.

Ma eelistan interaktiivseid atraktsioone :) et kui kirik, siis kontsert, kui muuseum, siis töötuba. Sportlikke tegevusi, milleks ei pea olema erivarustust või - riideid.  Loodust, rahvuslikku sööki ja muid vajalike soovitusi.
Tänan!

Tallest ja lillest 4, D.Rogdgers ja R.Wolf Püha lehm

Me elame huvitaval ajal. Ajal, mil peab välja andma raamatuid,  mis veenavad- vaja on magada, vaja on normaalselt süüa ja nüüd siis, süüa nii, et saad toidust kõik toitained, ilma et vajaksid toidulisandeid. Ja need raamatud pole suunatud koolieelikutele vaid täiskasvanutele ning vajadust sellisteks teadmisteks tõestab kõikide nende raamatute müügiedu.  

Raamatu stiil on ameerikalikult pisut hüsteeriline, aga lugedes saad ka aru, miks. Näited, mida ta toob, on kohati uskumatud. Meil Eestis on seni(?) veel hästi(?). Vastavalt maailmavaatele oleme me kas mahajäänud provints või jäänuk ratsionaalsest talupojamõistusest. Olen jälginud, kuidas TAI vaidleb veganitega, kas ja kustmaalt on "normaalne".  Nende seisukoht on kõikvõimalike enesepiiratud toitumisviiside pealesurumine imikutele ja väikelastele, samuti rasedatele, ei ole millegagi õigustatud ja on tõsiselt ohtlik. Tänaseks on nad leppinud ja 2020 oma kodulehel andnud välja juhised, kuidas toituda veganlust valides teadlikumalt ja jääda terveks.

Fakt 1 Loomsed valguallikad ( liha, piim, munad, kala ) on kõrge bioväärtusega täisväärtuslikud valgud, Sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates kogustes ja sobivates vahekordades

Fakt 2 Mäletsejad ( ja teised loomad, linnud) on mulla tervise, liikide mitmekesisuse ja keskkonna jätkusuutlikkuse seisukohast hädavajalikud. 

Isegi radikaalsed veganid on ilmselt nende väidetega nõus. Aga ikkagi.
Nagu tellitult oli eile uudis, et 1000 TalTech tudengit nõuavad kampuse sööklasse odavat taimetoitu ( eriti irooniline, et need on tulevased toidutehnoloogid ja majandusinimesed, kes Nõuavad. Odavat. Aga see on juba teine lugu).
Mul on omalt poolt lisada raamatus toodud numbritele, et Kantar Food360 study  2022 leidis, et 41%  Euroopa vastajatest tunneb end liha süües süüdi. 

Minu jaoks kõige huvitavam küsimus on, kuidas me selleni oleme jõudnud. ( uskudes, et magamine pole vajalik või) et liha söömine on midagi lubamatut, vanaaegset.  

Praktilised küsimused

Esiteks, kui mul on villane sokk katki. Ma korjan üles silmad, koon kuni nn augu lõpuni. Aga kuidas seda lõpetada, et sinna ei jääks nn kõrgendikku. 
( Ma ei saa minna kapi juurde ja otsida välja raamatut Silmuskudumine või Käsitöö V klassile. Sest ei saa. Sry :))

Ma olen nüüd vilksamisi vaadanud Anna Pihli suguvõsa saadet. Ma saan aru selle saate pointist, leida kuulsad ja sama tegevusala teinud sugulased. Mis mind aga alati mõtlema paneb on- "meie esivanemad". keda tegelikult sellega silmas peetakse ?
Igal isal on ju ema ja isa ja igal emal isa ja ema. Minu isiklikus sugupuus on neid nelja sajandi jagu, ma hetkel ei viitsi isegi üle lugeda. Minu sugupuu liikmed on õnneks(?) elanud ühes kohas. Ema omad Hallistes ja isa omad Harglas, seega mul on kerge öelda, et mu esivanemad on pärit sealt ja sealt.. aga nt mu mehe sugupuu on nii kirju ja segane, et tema puhul ühe koha välja toomine on väga keeruline.
Ma saan aru sellest, miks inimkond on hakanud sugupuud esitama isaliini pidi. Aga kas tegelikult päriselt, ei peaks ma pidama oma esivanemaks ikkagi emaemaemaemaema jne jne?  Ning esiisaks. isa emaemaemaema jne?

Ja kolmas küsimus. Olen nüüd käinud uisutamas, see nii meeldib mulle, nagu ka tantsimine. Ma olen omas elemendis ja mul on mugav seda teha. Kas see on nüüd see koht, kus " peaks kuulama oma keha", "jumal on mind loonud selliseks", " mu geenid ei taha, et mu käed oleksid tugevad", " peaasi, et liigud" jne. Või vastupidi, ma peaksin ikkagi punnitama ja pingutama ka neid alasid, mis on ebamugavad ja mõjuvad neile lihastele, mis on nõrgad, ja mida mul on paha ja raske liigutada?. Mul on praegu füsioteraapia pooleli ja ma olen arstiga seda teemat arutanud. Tema- täiesti õigesti, sest muidu ma ju ei käiks seal- arvab, et ikkagi peaks end pisut ületama. Ta sunnib mind isegi rattaga sõitma, et jah, põlvedel on valus, aga peab neid töös hoidma ning ettevaatlikult koormust andma.  Aga ikkagi.
Kuidas ma siis oma keha kuulan?