Viimase aja parimad ostud eakatele

Kas pildil on vares või jänes?

ma tean, te loete ja mõtlete või kommmenteerite . Hissand, ma olen sama vana kui sina või vanem, ja mina küll ..... .

Vanadus ei ole au ja uhkuse asi. Mingil põhjusel me ei uhkelda, kellel on rohkem kortse või halllimad juuksed.

Aga kui vanasti sai niisama suusoojaks ja naljatades öeldud, et ma olen ju juba vana, siis nüüd on sellest saamas reaalsus. 
Kui vanasti sai retooriliselt küsitud, et kes ometi helistab voxpopuli saadetesse. Siis  ma olen selle aasta jooksul juba mitu korda saatnud täiesti võõrastele inimestele ja asutustele kirju. Varsti olen ka mina Vello Raplamaalt, kes raadiosse helistab ja kirub..

(Aga ( vähemalt esialgu) ma ainult ei vingu ja kritiseeri. Eile saatsin kiituse ja tänu ürituse korraldajale, vene koolile ilusa aia eest ning koostööpartnerile. Ja kõik ka vastasid :) Ma võin olla pealetükkiv, aga vähemalt on inimesed piisavalt viisakad, et väita, nagu neid rõõmustaks see...:)  eriti hea oli vastus "Rõõmu valmistab, et meid ei märka ainult venekeelne kogukond, vaid ka kohalikud".) Nii ehk naa on selle nimi teiste inimeste ellu sekkumine. Ja jääb vaid loota, et nii nagu kirjutas Mmurca, olen ma vaid hääl. Millesse suhtutakse mõistvalt. Vanal inimesel on palju aega...

Lähiajal pean tegema otsuse, kas käia iga paari kuu tagant juuksejuuri värvimas  või võtab uus Ekre valitsus Türkmenistani eeskujul vastu seaduse, et juukseid ei tohi värvida anda alla ja muutuda hallipäiseks.

Mu jalad on täiesti pekkis. Kõik jala osad, mida ma oskan ja ei oska nimetada, kuni reiteni, on reaalselt kas valusad või katki või valutavad. Reied on veel okei. Kui tselluliit välja jätta.

Läksin Skechersisse. Oli nii, et rahvast polnud ja saime müüjaga jutule. Räägin, et ma ei saa enam mitte ühtegi kodusolevat jalatsit kanda. Ma olen sealt ka varem ostnud, aga pole kunagi (pidanud) mõelnud jalatsi eesmärgile. Ja nüüd soovitab müüja, et temal on need, ta seisab nendega poes 12 tundi järjest.
Parim ost. Ma olen nagu õhkpatjadel. Isegi plaasterdama ei pea jalgu. Aga isegi need pole olukorda parandanud.

Ja teine suur hüpe halvemuse suunas on juhtunud nägemisega. 
Kuna läksin käsipagasiga, siis tahtsin reisile kaasa osta meigieemalduslappe. Haarasin poeriiulilt mingi paki. Hotellis hakkasin vaatama ja .. need olid mõeldud intiimpiirkonna puhastamiseks ..:)

Ühel messil on sissepääsuks vaja visiitkaarte. Ma isegi ei kontrollinud, sest teadsin, et mul alati ühe riiuli ääre peal seisab terve pakk. Muidu ma visiitkaarte kusagil ei kasuta ( ja ei võta ka teistelt vastu).
Ja messile eelneval päeval, võtan kaardid ja .. need on mu eelmise töökoha omad...
Õnneks sai kiirkorras uued, õiged tellida. Ja püänt on muidugi selles,et sel korral kaarti ei küsitudki..

Et siis teine viimase aja parim ost on optilised päikeseprillid. Vihje sain selle postituse kommentaaridest . Tellisin internetist, näen lähedale, kaugele ja silmad on päikese eest kaitstud. Maksin ca 70 eurot. Ma ei jõua soovitajaid ära tänada.

See selleks. Ma ei saa õhtul enam isegi telekat vaadta. Silmad on väsinud ja sügelevad.  Nüüd oleks vaja lahendus leida ka tavaprillidele.

Tegelikult on mul reaalselt hirm. Mis siis ikkagi saab, kui kaks kõige olulisemat- jalad ja silmad alla annavad. Kui on lõpp jalutuskäikudel, metsadel, raamatutel.. Mida ma siis tegema hakkan? 

Ma panen kirja ja tõotan. Et kui suurem kiire üle läheb, siis lähen silmaarsti ja ortopeedi juurde. Või peab alustama perearstist? ( Niipalju, kui ma kliinik ee sama teema vastustest aru sain, on variandiks veel ka neuroloog ja reumatoloog. Loodan, et tänapäeva kooliprogrammis on ka õppeaine- enesediagnostika) Ja sõeluuringule ja sünnimärke skanneerima. Elu on näidanud, et ettevaatus on tarkuse ema.

Kuigi. Tegelikult hakkab mul homme puhkus ning äkki läheb ikkagi ise üle...:) Onjut? Ikkagist?