Aju ongi olemas

Täitsa kreisi, mis juhtus. 

Õel tuleb sünnipäev ja tavapärane, mida kingiks tahad, ah pole midagi vaja. Räägime ja jõuame meenutusteni. Et nüüd on ta juba ise selles eas, et meid teise tuppa saata kingitust ette valmistama.

Vanasti, ilmselt nagu toona igal pool, kui oli sugulaste pidu, kupatati lapsed teise tuppa. Valmistasime seal ette eeskava, mida siis hiljem vanematele esitasime.

Viimati tegime üle aastakümnete  come backi enne koroonat ema juubelil. Läksime tädide lastega " korraks teise tuppa" ja esitasime kaanoni " mu viiul on tore..jne. ".

(Tegelikult me leppisime varem kokku ja tegime ka proovi, kuna paljud meist pole vahepeal nootigi laulnud). 

Igatahes oli see vaimustav üllatus ja kingitus.

Selle tulemusena hakkasin meenutama ja tuli meelde, kuidas täditütrega etendasime mustlanna lugu. 

Esimest rida mäletan. Edasi tühjus. Null. Vaikus. Isegi sisu ei mäleta.

Tänapäeval saab kõike internetist, lohutan ennast. Ja kujutage ette. Peale esimese rea, mitte midagi. 

Nüüd muutus asi põhimõtteliseks. 

Ma pole aastat 30 klaverit mänginud. Aga ükskord, kui sattusin klaveri taha. Selgus, et kui ei mõtle, vaata ega meenuta. Siis suudan paari lugu mängida. Aju ei mäleta. Käed mäletavad. Lihasmälu.

Hakkasin mõtlema, et sama. Ma ei mäleta sisu ega sõnu. Ma mäletan intonatsiooni, rütmi, žeste, liigutusi. Sama, et keha mäletab, aju  mitte.

Proovisin siis nii, et lülitasin välja meenutamise ja mõtlemise. Lasin end ainult rütmil kanda. Ja hakkas tulema! Vahepeal tegin muid asju. Siis jälle. Ja 12 tundi hiljem, vaatasin kella, oli luuletus olemas!

Ma olen täiesti rabatud. Kasutades moesõna ikkagist, selgub, et ka aju lihasmälu on olemas!

Kas ma võiksin selle meetodiga lõpuks ometi meelde tuletada kõik elu jooksul õpitu? Iseasi, milline võiks olla aldehüüdide valemite või partei kongresside teeside rütm. 

Igatahes. Siin see on. Ma kahtlustan, et ei teadnud seda ka algselt  täpselt ja õigesti. Vaevalt ma seda koolis õppisin. Seega, kui keegi oskab parandada, andke teada.

Lisatud hiljem. Loe Linda kommentaarist õiget versiooni.

Uno Laht "Mustlanna"

Narva söökla ukse ees, peatas mind mustlanna.

Anna käsi, seltsimees. Vasak käsi anna. 

Puiklen vastu kõigest väest, ei ta sellest hooli. Juba haarab kinni käest, uurib elujooni. Juba voolab sõnavoog, justkui Narva jõgi. 

Näen, mis saatus sulle toob. 

Näen, et otsid tuba. Alguses on pisarad. Käimist palju kordi. Pärast, suure kisaga antaksegi korter. Vaata ette, koli sisse silmapilk, muidu jääd veel ilma. 

Ja su teised soovid ka. Täide lähvad puha. Varsti võidad lotoga täpselt sada tuhat.

Hoiatan mustlannat: mitte ühtki kopikat sulle ma ei anna. 

Silmavalgeid välgutab, kõrvarõngaid kõlgutab ja siis uhkelt nähvab. 

Kopikat ei kerja ma, kui ei anna rubla. Elu sees ei leia sa omaette tuba...