Kass on alati valel pool ust

Taas üks väike nipinurk. 

Mul on üks rõdu kinni ehitatud. Soojustatud, aga kütet seal pole.  (lapsed, ärge ehitage oma rõdusid kinni. Kui, siis, tehke sellest toa osa koos küttega) Suvel kasvatan seal tomateid, aga talvel muutub see külmaks. Hoiaks ukse kinni, aga kassil on vaja seal millegipärast käia. Ma olen korduvalt kassilt uurinud, miks, aga selget vastust pole saanud. Ka soojas toas on tal joogitops, kile mida lakkuda ja riiulid kuhu hüpata. Aga kassimaailma reegel on, et teisel pool ust on vesi alati magusam. Ja nagu oleks trammis sündinud, siis uks jäetakse ikka ristseliti lahti. Jube tüütu. Käi ja pane kogu aeg kinni.

Ta on mul selline leebe loom. Tõelise daamina ta ei mangu, vaid katsub käpaga ja kui uks lahti ei tule, siis istub kannatlikult ja vaatab inimest nii etteheitvalt, et ka rumalaim saab aru, mida vaja. 

Ma võiks seda ignoreerida, aga olen vanas eas härdaks muutunud. Otsiks lahendusi. 

Pakkusin, et võiks ukse sisse luugi teha. Aga mees hääletas selle kategooriliselt maha. 

Siis tuli mulle meelde aeg, kui tegime remonti ja kassil oli hädasti vaja sõeluda puhta ja tolmuse tsooni vahel. Toona oli kardin ees, aga juba siis ma mõtlesin, et parem lahendus oleks lamell. 

Asusin guugeldama. Ja sain aru, et sellist asja, nagu lamelluks, ei pakuta. Arusaamatu, et puudub nõudlus?

Tundub, et see on aasta, kus põhikooli füüsikat on lõpuks ometi päris elus vaja. Nii nagu suvel selgus tõde vee ja õhu kohta, sain teada, et kile on halvem soojusjuht kui tekstiil. Lisaks varjaks kangas valgust ning selleks, et soe oleks, peaks see olema villane. 

Lõpuks leidsin Motonetist lukkudega kileuksed. Juures oli kiri, et saab maalriteibiga paigaldada.
Kodus selgus, et teip komplekti ei kuulu. Ja mul kodus ka seda pole.

Nii ma siis pusisin kleeplindiga. Olete kunagi proovinud kleepida külmale betoonile. Sealjuures olen ma ekstra pusa. Käeline tegevus lihtsalt ei ole minu teetassike. Ja pole ka vaja.

Sest õnneks on looja oma lõputus lahkuses andnud mulle kuldsete kätega mehe. Mees tuli koju. Minu üllatuseks kiitis idee heaks. Siis kostis natuke vandumist ( kui ta mu kleeplinte kilelt eemaldas), seejärel natuke toksimist ja kileuks sai kenasti liistudega ukseraamile pandud.

Olin moraalselt valmis, et pean kassi õpetama seda takistusriba läbima. Aga polnud vaja. Mu kass on küll ebaratsionaalne, aga intelligentne.

Kui sa oled kassiomanik, siis juba  tead, mis on loo püänt. Peale tähelepanelikku ehitusjärelevalvet,  põhjalikku kvaliteedikontrolli ja paari katsetust, leidis kass, et ega tal tegelikult nüüd niiväga sinna külmale rõdule minna vaja ka pole. Aga aitäh, et tegite :)

PS. Miks me võtame lumelabida, aga kühveldame lund.