Täna hommikul mõtlesin, et ma pole kunagi märganud, et ühele inimesele sooviks õnne mitu erinevat seltskonda. Kas need summeeritakse? Aga kas sellega ei riivata õnnitlejate õigusi. Et kui öeldakse, et soovitakse õnne, tervist ja hingerahu, siis Siim perega on hämmingus, sest tema tahtis vanatädi Almale soovida vaid tervist. Ning Pihlakodu tahaks vaid hingerahu soovida, aga nüüd on nende nimel ka õnne soovitud.
Ja kui ma oleksin Itaalia või mõne teise riigi saadik, siis oleks juba ammu esitanud Eesti riigile noodi, ühe EL riigi kultuuri eelistamises teistele. Sellega rikutakse EL aluspõhimõtteid ja võrdse kohtlemise reegleid....
Üldiselt on õnnitlejad ja õnnitletavad väga rõõmsad, kui soovitakse õnne, hingerahu, tervist, rõõmu ... mida iganes, peaasi, et soovitakse. Ja õnnesoovisaade võtab alati arvesse õnnitlejate soove. Õnnitlused summeeritakse tõesti, sest vahel soovib ühele inimesele u viis erinevat seltskonda õnne, kellest mõned on saatnud pika õnnitlusteksti, teised aga ainult nime ja kuupäeva. Mis siis teha?
VastaKustutaMu küsimuse taga oli uudishimu, mitte etteheide :) :)
KustutaTänan, et selgitasid! Ja mul on väga hea meel, et selline saade on. Õnnitletavate inimeste vanus tekitab aukartust ning hea tunde, et on märkajaid ja meelespidajaid.
Hingerahu!! :)
Ma ei arvanudki, et etteheide :) Aga kuna juba küsimus oli, siis mõtlesin, et vastan. Eks ka endal tuleb ette samu küsimusi, et mida sobib soovida ja mida mitte. Ja tore, et leidub inimesi, kes oma lähedasi nii ilusate sõnadega meeles peavad.
KustutaMa nuputan siiani su viimase lõigu kallal, et miks just Itaalia suursaadik - kas nad peaks pahandama, et Eesti popmuusikaklassikas on liiga palju italopopi kavereid, ilma et Itaalia väärilist tunnustust saaks? ("Jätke võtmed väljapoole", "Pardike ja moonike" tulevad kohe lambist meelde.)
VastaKustutaItaalia tuli lihtsalt esimesena pähe, kuna neil on väga rikkalik ja Eestis tuntud popmuusikakultuur. Mu vihje oli sellele, et kuigi mulle meeldib, on Vikerraadios mu meelest ebaproportsionaalselt palju prantsuse muusikat.
KustutaMa ei tea, kes neid valikuid teeb, aga ma kuulaks meelsasti teiste riikide muusikat ka :)
Ma olen küll Vikerraadio eetris "Zitti e Buoni" kuulnud päris mitu korda ;)
Kustutaväga palju rootsikeelset muusikat on ka Vikeris kuulda. üleüldse mängitakse tihti mõne uudise ette või taha mõnda teematilist lugu, vahel on vailjal väga hea huumorimeel olnud. näiteks mullukevadise uudise taha, et hakatakse meelelahutust piirama, kõlas Code One'i "Sellest saab meie suvi".
KustutaEesti raadiojaamades on minu arust ala-esindatud hoopis vene muusika. Ja ehk ka teiste naabrite ehk läti-soome-rootsi muusika.
VastaKustutaMulle tundub, et saatejuht ise valib muusika. Fonoteegi baasilt ja vahel oma kogudest (nt Juur alati mängib oma muusikat Rahva Oma Kaitses /R2s). Ja muusikud ise saadavad promomiseks.
VastaKustutaMa pole uurinud, kuidas see teema laiemal autorikaitsega haakub ja kas see võiks mõjutada, mida jaamades mängitakse. Eeldaks, et mõjutaks.
Autorikaitsega...? Ma eeldan, et autorid saavad raadios mängitatud palade pealt mingi kopika..?
Kustutahttps://www.eau.org/see-on-eau/muusikateoste-autorid-ja-kirjastajad/12319-2/
KustutaMa ei saa vihjest aru, palun ütle otse. Ma tean vaid seda, et EAÜ ümber on käinud mitmesuguseid kemplemisi. Või no siis ära ütle...
KustutaSee ei olnud vihje, vaid mugav lahendus mittekopeerimisele. Sisuliselt ringhääligujaamal peab olema leping muusika edastamiseks. Kuna iga autoriga eraldi seda sõlmida on mõttetu, käib see läbi EAÜ. Nende kodukalt:
Kustuta"Arvestades paljudesse tuhandetesse ulatuvat teoste mahtu, mida iga ringhäälingujaam oma programmis kasutab, oleks otse suhtlemine kõigi autorite ja muusikakirjastajatega praktikas tohutult keerukas, et mitte öelda võimatu. Illustreerimaks seda väidet, piisab kui öelda, et näiteks Eesti Raadio edastab oma programmides aasta jooksul muusikateoseid kokku ca 230 000 korral. Samas oleks ka igal üksikul autoril ja muusikakirjastajal ligi võimatu jälgida oma teoste kasutamist kõigi ringhäälingu- jaamade poolt. Palju otstarbekam ja kogu maailmas levinud tee on muusikateoste edastamiseks lubade saamine läbi autoreid esindavate organisatsioonide, ning mida kõnekeeles kutsutakse lihtsalt autorite ühinguteks.
Seega kõik raadio- ja televisiooniorganisatsioonid, kaablioperaatorid jt., kes edastavad saateid ja programme (s.h. filme), peavad nendes sisalduvate muusikateoste edastamiseks EAÜ-lt vastava loa saama ehk sõlmima vastava lepingu. Nimetatud lepingud peavad olema poolte poolt omakäeliselt allakirjutatud."
Ma ei tea, kuidas see autori poolt on reguleeritud, kas nemad peavad ise initsiatiivi üles näitama või on see default paigas seadustega sellisel juhul. Praegu aega napib uurimiseks.
KustutaJah noh, see on EAÜ eksistentsi mõte ju - esindada autoreid. Samas "rattus" oli ikkagi sõimusõna pikka aega, nii et seal on mingid konfliktid ja ilmselt tahtmine oma valdkonnast välja ronida. Autoriõigus tervikuna on üldse väga vastuoluline teema.
KustutaMa kunagi küsisin, ja mulel öeldi, et saatejuht valib aga muusikatoimetaja on ka, ja tema samuti mõjutab.
VastaKustutaMu meelest on kõik peale eesti ( mis on loogiline), angloameerika ja prantsuse muusika, alaesindatud :)