Kui välja arvata just parandatud teede üleskaevamine, valgusreostuse tekitamine, putukaväila mahaniitmine, ühistranspordi korraldamatus, parkimiskohtade puudus ja arutu juurdeehitamine ning Astangu looduskaitseala ohusolek, siis mu poolest oleks võinud ka Oleg jätkata. Minu suurim ootus on valimislubaduse- kõik Tallinna lasteaedade lõpetajad räägivad piisavalt eesti keelt, et jätkata soovi korral haridust eestikeelses koolis, täitmine. Tehtagu. Või annan järgmisel korral oma hääle vene valimisliidule. Kaua võib.
Aga muus osas on huvitav vaadata. Kõige suurem heameel on mul Katri Raiki edust Narvas. Tal seisab ees pöörane väljakutse, et Narva taas Eesti Vabariiki tuua ja ma loodan siiralt (ja naiivselt ), et vähemalt Reformierakonna ministritel jagub riigimehelikkust talle toeks olla.
Huvitav on, et Haapsalus ei tähendanud puude mahavõtmine mitte midagi, vastupidi. Mererahvas :). Seevastu said Viljandi valitsejad Joala ja puude eest vastava hinde.
Üldse on näha, et ranniku- ja piiriäärsed rahvad eelistavad kõva kätt ja patriarhaati. Kes sooviks analüüsida, miks :)
Kuigi, mis maailmavaadetest me räägime. Mäletate veel aega, kus Võrumaa valis üksmeelselt sotside poolt? Nüüd on võrukad üleöö rahvuskonservatiivideks muutunud. Vastupidise metamorfoosi on teinud hiidlased...
Samuti võiks olla soe soovitus absoluutselt kõikidele parteidele- vaadake üle oma häälemagnetid ja tehke selle põhjal analüüs, mida valijad ootavad, milliseid väärtusi ning tausta hindavad. Pange tähele, et suurem osa isikumandaatide saajatest on mitte professionaalsed poliitikud, vaid varasemast tuntud oma muude tegemiste poolest.
Teine mõte, mis tekkis. Kui väidetavalt on ekre edu ja tekkeloo taga reformierakonna väidetav ülbus, siis kas on lootust, et ekre tegevuses pettunutele tekib sobiv protestipartei? Eesti 200 paraku minu vaateid ei väljenda. (Et kõik oleks selge, siis ma igaks juhuks tuletan meelde, et ma valin sellisel viisil ning sel aastal sai minu hääle Jane Kaljulaid. ) Mina väga- väga ootan. Austades ja aktsepteerides inimeste õigust erinevatele maailmavaadetele, tekitab ekre edu minus siiski hirmu.
Elektrihinnast siis ka ajaloo huvides. Veebruar 2020 maksime 23 euri, september 2020 18 eurot ja september 2021 29 euri. Ehk siis maksimaalne kuutasu võiks tõusta selle loogika järgi umbes 35 euroni. Mis on palju ja samas vähe. Ma nüüd riskin rikkuda oma ökoimago, aga hiljuti tellisin netist 29 eurosed püksid. Ma pean regulaarsuuruses püksid alati ca 5-7 cm lühemaks tegema, sest olen taksitõugu. Seekord läksin pisut liiga hoogu ja püksid said liiga lühikesed. Seega pidin uued tellima. Õnneks oli vahepeal allahindlus suurenenud ja sain 15- ga. Seega... 35 eurose arvega jään ellu. Jätan tulevikus püksid tellimata.
Kuna ma töötan suurema osa ajast kodukontoris, siis ega mul suurt kokkuhoidu saavutada pole võimalik. Beko ja Kobaldi saan nn õigel ajal tööle panna. Ja ahjutoidud pliidi vastu vahetada.
Mis mind kulmu paneb kergitama, on eeldus, et see kõik on ajutine. Niipalju kui mina aru saan, siis pole ju. Taastuvenergia defitsiit ei lahene üleöö. Siiani helbime Evergiveni ja koroona ajal alahinnatud toorainete nõudluse vilju. Absoluutselt kõik hinnad tõusevad. Fakt. Lõputult ei saa dotatsoone maksta. Pigem kasvab palgasurve ning selle rahuldamiseks mittevaktsineeritute koondamine ja kontoripindade üürilepingute lõpetamine.
Pühapäeviti, kui ma õhtusööki on teen, tuleb raadiost peresaade, kus psühholoogid annavad päris head nõu.
Viimati räägiti positiivsest mõtlemisest ja sellega seotult tänutundest. Mul on iga päev kaks garanteeritud tänuhetke, kus ma olen üle keha, nagu psühholoog rääkis, õnnelik. Need hetked on olnud mu elus juba üle kümne aasta.
Aga ma harjun ja hakkan tüdinema. Ka rõõmust ja positiivsusest võib väsida. See on nagu narkootikumid, sa tahad järjest tugevamat doosi.
Elu vajab vahel negatiivset, et su positiivsus saaks olla värske ja tugev. Nii et tore, et on ka muresid ja probleeme:) siis oskad paremini rõõmustada ning tänulik olla selle eest, mis on.
Hm. Ma ei saa hästi aru, mida Sa mõtled sobiva protestipartei all? Minule meeldiks hästi, kui oleks üks korralik konservatiivne, rahvuslikult meelestatud ja tugev erakond, mis ei tegeleks populismi ja lahmimisega nagu nojah, me teame küll, kes. Nagu Isamaa võiks ideaalis olla, aga ei ole...
VastaKustutaEsimesse klassi tulijate mitte-eestikeelsus on Probleem ka mujal kui Tallinnas. Ma olen praeguseks tutvunud isiklikumalt nelja meie kooliuusikuga, kellest kaks on nii rängalt venelased (sõna "ränk" kasutas selles kontekstis esimesena keegi muu, aga ma ei mäleta enam, kes), et ei oska sedagi öelda, kas kodumaja paistab kätte klassi aknast või tädi psühholoogi aknast. Või kas kodus õde-venda on, see on muidugi vene keele üldiste eripärade tõttu muidu ka raske küsimus. Ja siis peaksid need lapsukesed eesti keeles lugema õppima ja kohevarsti ka ilukirjaga hakkama saama... Aga ma ei ole Tartu linna kodanik ja meie vallas peale EKRE parteid eraldi esindatud ei olnud.
Vanim poeg rääkis teel valmisjaoskonda, kuidas tema paar tuttavat on väga jõuliselt EKRE kõige radikaalsemate seisukohtade toetajad ja kiidavad, et Helmete skandaalid ongi head, siis nad polevat igavad nagu teised poliitikud. Ja sellistele anti hääletamisõigus, oeh...
Jah, mingi piir on ületatud, või on see siis küpse ühiskonna tunnus, et enam pole maailmavaatelisi parteisid, vaid laiatarbeid, kelle eesmärk on võim ja/või keskmine.
KustutaKui nii vaadata, siis maailmavaatelised on sotsid, rohelised ja nende reiting on nagu on- seega inimestele meeldib, kui kõigile midagi. Isamaad ma siiski päris maha ei kannaks. Ma ise nende valija pole, aga ma austan neid julgete (kuid minu meelest valede :)) otsuste eest. Vähemalt on tehtud. Gümnaasiumireform, pensionireform jne. Ja nagu ka praegused KOVV näitasid, siis neil on endiselt tugevad nimed ja toetajad ja mulle, kõrvalvaatajana tunduvad, liiga :) konservatiivsed väärtused.
Protestiparteid ootaks ma nüüd skaala teise otsa. Libraalsesse, mis seisaks 21. sajandi isikuõiguste, majandusvabaduse ja keskkonna eest jne. Kes ei tahaks sularaha jagada, ettevõtteid riigistada, vaid kes usuks rohepöördesse, kes saaks aru, et naiste, venelaste ja vöörtööjõuta ei saa- sellega tuleb tõsiselt tegeleda nii, et see meie riigile tulu tooks.
Huvitav, minu meelest on kõik need Vabaerakonnad ja Eesti 200-d ja muud taolised just sellised, millest Sina räägid. Aga ma pole neisse kunagi süvenenud ka...
KustutaSee peresaade oli mul suvel taustaks kui kudumas käisin. Sealne perenaine armastas kogu aeg Vikerraadiot kuulata taustaks :)
VastaKustutaSaale vist seal see põhitegija, mulle vahel tema liigne naiselikkuse promomine hakkab pinda, aga seal saates on olnud väga häid külalisi. Õnneks.
Mul on ka valimistega seoses kerge kaos. KOV oli veel selline, kus tead inimesi ja tunned tausta 30+ aastat. Lihtsam valida, hoolimata siis lubadustest. Aga Riigikogu saab jube olema, tahaks jälle ajutiselt emigreeruda :D Pole nagu kedagi, kes mind kõnetaks. Isegi need, keda aastaid olen valinud, on imelike jamadega tegelema hakanud. Kuidagi piinlik on ja pole teada, kuidas edasi.
Eile Veidemanniga intekat vaatasite? Mulle meeldis see, kuidas ta Vainolt küsis "kas te tõesti siiralt arvate kõik, et kapitalismiga kõik piirdub?"
Tõesti, mis edasi tuleb.
kahjuks ei näinud, aga vaatan järele.
KustutaJa ma tean, mis tuleb :)
postmaterialism..:)
http://indigoaalane.blogspot.com/2013/05/jensen-aaltonen-renaissance-society.html
Tegelikutl olen ma nõus, et õhus on vasakpoolsust- olgu siis diktatuuri (äärmusparempoolsed/populistid ) või sotsialismi (jagame ja jaotame). Kuna ressurssi ja toitu ja sobivat viljakat maad ning kliimat jääb järjest vähemaks, siis kuidagi peab hakkama jagama.
Huvitav, kuhu riiki eestlased tahaksid emigreeruda? Elan väljaspool EL ja mõtlen isamaale tagasi pöörduda, sest Maarjamaal pole häda kedagi.
KustutaNoogutan kaasa pagulasele, ega enne aru saa kui hästi Eesti riigis asjad suures plaanis on kui ise pole mujal elanud ;) Mis ei tähenda, et ei võiks veel paremini olla.
KustutaMulle meeldiks rahvuslik partei mis oleks majanduslikult konservatiivne, poliitiliselt liberaalne, ebakorrektsuseni sõna ja kirjavabadust toetav, kodanike vastutuse ja vabaduse tasakaalu rõhutav ning jõuliselt otsusekindel. Paraku tahan võimatut, sellist parteid pole. Igal parteil üks, maksimaalselt kaks mulle meeldivat omadust.
Metsariiki, eemale poliitikast ja diktatuuri eelaimusest, matslusest ja rumalusest.
KustutaOma mulli.
KK ma kaks nädalat olin metsas. Täitsa lahe aga tänapäeva inimene ei pea metsas ilma tsivilisatsiooni abita eriti kaua vastu, no ja pikapeale hakkab igav ka :P
VastaKustutaMul ei ole kunagi igav :)
Kustuta