Oled kontserdil. Jah, on vabas õhus. Jah, on tasuta. Aga mängib instrumentaalmuusika, seega kogu su organism ei tuksu bassiga kaasa, vaid sa pead ka natuke kuulama.
Ja su kõrval istuvad kaks memme, kes kogu aeg mulisevad. Korra pöördud naeratades, ja palud viiskalt vaiksemalt olla. Daamid suudavad minutit kümme vaikida ja .. hakkab jälle. Seejärel saadad kurja pilgu. Taas on lühikeseks ajaks vaikus. Ja kui ansambel alustab Led Zeppelini Taevatreppi, mis on minu meelest üks hingeminevamaid muusikapalasid üldse, on prouadel vaja arutada, kuidas Maila mees joob.
No kuidas inimesi vaigistada?
Ma olen sellest ka varem kirjutanud, et minu vanemad olid sellised hooletud ning meid lubati juba üsna varases nooruses järelvalveta ujuma. Tingimus oli, et järves tuleb ujuda sügavast veest kalda poole ja meres paralleelselt kaldaga.
Mida mulle ei õpetatud, on see, kuidas nõuab ujumisetikett kaasujujatest möödumist? Okei, kui ma näen, et lapsed hulbivad krokodillil või arbuusilõigul, siis hoian ise eemale. Aga kui ujud südamerahus ja siis keegi sööstab risti üle tee? Või ujud südamerahus, aga keegi isa laseb oma lapsel vettehüppeid harrastada. Ootamatult.
Kas vees kehtib ka parema käe reegel? Ja millises suunas on peatee?
Eile oli ETV2 saate "Kõige suurem sõber" kordus. Postikana õpetamine...kuidas teatris/kontserdil mitte kommipabereid krõbistada ja limonaadi luristada. Ikka puust ja punaseks ... paluda "suunduda" kohvikusse lobaklubi jätkama või vihjata kontserdikorraldajale või paluda prouadel, pisut kannatust ning neil avaneb võimalus laval etüüd ettekanda, kogu kollektiivile. Nõme situatsioon ja üsna sageli tajun, et kannatan, ei taha teisi häirida, isegi tagasihoidlikust tähelepanu juhtimisest ei saada aru...kontserdielamus on rikutud.
VastaKustutaUjumise osas: elementaarne ju, et toimib, kas vasak-või parempoolne liiklus (ujulas)...vabas õhus (st vees) - igaüks vaatab ise, peaasi, et ei kujutaks ohtu iseendale ega teistele. Mul oli üks kord hirmutav kogemus meres, kui äkki kõhu alt ujus miski "vaalaskala" (tegelikult üks tundmatu mees otsustas "nalja" teha). Kõhe tunne, kui ujud rahulikult, üksinda...ja siis korraga puudutavad jalad midagi, mis on elus....brrrr.
Kontsert - ma läheks ise eemale. Teisi inimesi muuta ei saa.
VastaKustutaUjumisega on samuti lihtne. Kui tahad rahus ujuda, hoiad teistest inimestest eemale. Ujumiskohast eemale ikka kuidagi saad? Ja siis põrutad risti üle järve või teed talle ringi peale või mida tahes.
Minu "etikett" on eraku oma. Ära oota teiselt mitte midagi, vaid lihtsalt hoia inimestest eemale. :)
Ujudes on minu jaoks probleem hoopis veealused takistused. Eriti, kui oled enda jaoks uues / tundmatus kohas. Eile ma ujusin mingile kivile peaaegu pihta (meres, umbes 2.5 m sügavuses vees). Õnneks oli vesi selge ja ma nägin kivi ja ronisin siis hoopis tema poole seisma :) Oligi hea, sest sain näha, kuhupoole edasi tuleb ujuda (laine oli kõrge ja ma sihtisin üht teist kivi kaldast veel kaugemal).
Ma olen ka väliujulas hädas - ujuda oskan väga kesiselt, basseiniservast eemale minna ei saa, põhja all pole (no kuskil on, aga ma ei tea, kui sügav selle koha peal on) - a pubekad sukelduvad pealt ja alt läbi ja hüppavad pähe ja nii edasi. Noh ja vesi on liiga soe ka, aga see pole selle postituse teema :D
KustutaIga üks naudib omal moel. Tülitasid niisama neid vanamutte.
VastaKustutaPead omale turvamehed muretsema, kes inimesde sinu eest ära lükkaks, et sa ilma närvivapustuseta ujuda saaks. Reegel on see, et uju silmad ja kõrvad lahti ja hoia meeled erksad ole kursis mis su ümbruses toimub.
Pele vaksineerimis passide võiks olla veel viisakuse passid või ujumisliikluse luba. Head sooja suve. :)