Teoloogiaküsimus

 Lepime kohe alguses kokku, et pole olemas rumalaid küsimusi. Rumal on see, kes ei küsi. Eks. Mu suguvõsas lihtsalt puudub VMAT2 geen.

Selle küsimuse eellugu on järgmine. Ühes matkaportaalis uuris keegi, et kuidas kaitsta end Eesti looduses usside vastu.
Andsin tavapärast nõu. Et vaata jalge ette, trambi jalgu,  et tekitada maapinna vibratsioon ja et kõrges rohus kõndides, lükka rohi enne astumist laiali jne.
Ma ise väga kardan usse ja Harku metsas, mis on mu nn kodumets, on väga palju rästikuid. Kergliiklustee ja uued elurajoonid on ehitatud sohu ja hoolimata hirmust, mu süda puruneb iga kord, kui näen neid ratta alla jäämisega riskides asfaldil vonklemas. Ma olen madu-ussid enda jaoks talutavaks mõelnud nii, et nemad on väikesed, haprad ja see on nende kodu. Mina olen suur ja kole ja hirmutan neid nende omas kodus. Ning sealt jõudsin mõttega selleni, et ussid on ju jumalaloomakesed, otse paradiisist... ja ? Kuidas nad maale jõudsid? Paradiisist?

Üks tuttav, kes on usklik, andis mulle sellise vastuse.

HOIA äpp ja koroona

Tundub, et karma sai mind kätte.
Istun õhtul rahulikult, vaatan uudiseid ja telefon hakkab vilkuma. Uus sõnum.
Võtan telefoni ja hea, et ma istun. Sõnum on Hoia äpilt: te olete lähikontaktne.  Mu esimene reaktsioon on šokk.

Esiteks, polnud mul meeleski, et mul selline äpp veel telefonis alles ja olemas on. Ma mäletan, et toona, kui see tuli ja ta alla laadisin, veel imestasin, et väga veider loogika. Kui ma olen koroonapositiivne, siis viimane asi, mis mul pähe tuleks, oleks minna mingisse äppi end märkima.

Teine mõte mis tuli, oli. Kas see on nali? Mu meelest just hiljuti kusagil meedias rääkis, et see äpp ei tööta. Sest miks muidu ju inimesed st koroonadetektiivid tööle võeti.

Ja kolmandaks. See peab olema nali. Ma pole ju kusagil käinud. Mitte midagi teinud. 

Äpis oli number, kuhu helistada. Automaatvastaja andis teada, et nad töötavad tööpäevadel ja töö ajal. 
Asusin guugeldama ning leidsin lühinumbri. Helistasin.

eee- Hoia äpp? küsis proua ebakindlalt. Seejärel kogus end, soovitas olla ikkagi ettevaatlik ning helistada järgmisel päeval terviseametisse. 

Õhtul tegin kodulehel uurimistööd. Seejuures kiidan, väga informatiivne. Ja sain ühtlasi ka vastuse, miks meil levib koroona. Vaadake seda aegrida.
Kõik see asi on kuidagi nihkes. Ja kas need päevad on fakt või statistiline keskmine?

Tasumata reklaam

Kas teadsite, et Nestes on nüüd klaasipesu vedeliku automaat! Ärge naerge, ma tunnen end kui sünnipäevalaps. 

Ei enam plastikkanistreid ja muret kuhu neid sokutada. Ei enam tuulega mootoripesu ja silma pritsivat vedelikku..

Kui keegi leiutaks nüüd veel selle, kuidas kapotti käsi määrimata avada, oleks elu lill.

Tänan tegijaid !

Elu pärast blog.tr.ee d

Ma loen blogisid Feedly-st. Hea, puhas ja lihtsa disainiga.

Kuid, kui blog.tr.ee ära kadus, olin murtud. Kohe ikka täitsa nördinud. Minu mänguasi võeti ära! Miks poleks võinud omanikud panna üles kuulutuse, et jou, meil on kõrini, kas keegi tahaks üle võtta. Või siis mingi hoiatus. Niimoodi ette hoiatamata, pole lihtsalt ilus. Ma pole küll ekstra otsinud, aga ka mujalt meediast pole silma jäänud, et mis oli põhjuseks.

See oli minu jaoks kui delfi. Ka need kirjutajad, keda igapäevaselt ei loe, vaatad pealkirju, kui tundub põnev, loed kommentaare ja kui oli väga põnev, siis vaatad hiljem, mida kommentaaridele on kommenteeritud. 

Ma ise pole suurem asi kommenteerija, lihtsalt ei oska, aga teistest blogidest on lahe lugeda, kui erinevad arvamused inimestel on. Ja vast ka kröömike, annavad kommentaarid kinnitust, et meie, blogijad, pole oma hobiga üksi. Et tõesti on inimesi, kellele lähevad meie mõtted korda ja ärgitavad nõustuma või vastu vaidlema. 

Ma tunnen end kommenteerides kui kägu. Poetan oma kommi- munad võõrastesse pesadesse ja hiljem ei mäletagi enam, kuhu. Sellepärast ongi vaja blogtreesid.

Wordpressil, eriti kui tegutsed ingliskeelses keeleruumis, on nagu oma väike klubi, On blogirull ja "conversations", aga "uus innovatiivne plokisüsteem" ei meelita mind Bloggerist üle kolima. Ma valin endiselt Bloggeri lihtsuse. Ning lisaks on suur osa mu lemmikblogidest samuti Bloggeris, seega pointi poleks.

Ja ka WP ei täida blogi.tr.ee auku, kuna näitab vaid spetsiaalselt märgitud postituste  kommentaare. Need mõttevahetused, kus sa ei osale, on peidus. Mina näen turul nišši. Miks tegijad ei näe ?

Vaktsineeritud.

Õhtul saatsin perearstile kirja ja hommikul tuli kõne. Tuldagu, tehtagu. 
A mu mees tahaks ka, küsisin? Palun.

Kuidas ma ennast tunnen?

Tajun kinnisilmi satelliitide liikumist, 5G seadmed saavutavad minu läheduses maksimumlevi, arvutid ja valitsus suudavad mulle käsklusi anda, ja oma Huawei telefoniga saan läbi vastava äpi abikaasat juhtida, öösiti helendan, nahk muutub rohekamaks, tunnen suurt vajadust viibida päevast olulise osa vees, juba suudan olla tund aega hingamata vee all. Igapäevast elu võib veel pisut segada see, et olen ka surnud, aga muid kõrvaltoimeid ei näi esinevat. (Internetist)

Ooteruum oli täis u 30- 50 aastaseid inimesi. Perearst ütles, et nad teevad täna kokku 220 süsti ja kuna 10 doosi asemel tuleb välja 11, siis selle 11. doosi me saamegi. 

Midagi ei küsitud, palavikku ei mõõdetud. Aga ooteruumis oli selline sõbralik ja mõnus meeleolu. Mõni küsis küsimusi, arstil oli aega vastata. Võttis aega max 2 minutit ja pärast pidi 15 min ootama. Ning puugisüstiga võiks mingi 4 nädalat vahe olla, ütles arst.

Emakeel

Tänase emakeelepäeva puhul teen ettepaneku täiendada ÕSi kolme sõnaga, mis on olnud pikalt igapäevaselt kasutuses, aga ametlikes sõnaraamatutes häbiväärselt kajastamata.

Esimene sõna on

Ravunema. Kui su haige koht on saanud ravi, siis ta alguses ravuneb, seejärel paraneb ja lõpuks saab loodetavasti ka terveks.

Teine sõna on ÕSi s olemas, aga liiga kitsa tähendusega.

Tahkuma. Kui tood külmal ajal pesu õuest, siis ta peab enne triikimist pisut tahkuma. Ahjust võetud lasanje tahab enne söömist tahkuda. Mõtted peavad enne esitamist settima ja tahkuma.

 

Kolmas sama. On olemas, aga kitsa tähendusega. Lehine. Hauaplats on lehine st lehti täis.

Keelesõber

Tegelikult on see postitus eelarvamustest.

Mul on viimasel ajal probleeme mäluga, nii et ma tõepoolest ei mäleta, kust ja miks mul see mõte tuli. Võimalik, et see oli see hetk " koroonast on siiber, tahaks ka nagu teised midagi huvitavat teha". Võimalik, et see oli järjekordne juhus, kui mulle üritati vene keeles reklaami müüa. Või siis lihtsalt mõtlesin Ladõnskaja peale ning mulle meenusid Eesti Keele Majad. 
Igatahes jõudsin ma  integratsiooni sihtasutuse lehele, kus otsiti keelesõpru. Pikalt mõtlemata täitsin ankeedi ja jäin ootama.
Mulle tundus, et möödus mitu vaikset nädalat. Aga võib olla oli vaid ka mõni päev. Jõudsin juba mõelda, et- näed, mitte keegi ei armasta mind ja isegi keelesõbraks mind ei taheta. 
Ja siis sain kirja, et .. rahu. Ankeetide töötlemine ja sõprade kokku sobitamine võtab aega.

Vahepeal toimus koolitusseminar. Okei, see kõlas nüüd natuke liiga uhkelt. Zoomi koosolek, kus uutele tegijatele näpunäiteid jagati :)

Minul sellel momendil veel kogemust polnud, seega lihtsalt kuulasin. Küsiti, et millest ikkagi rääkida, kui teemad otsa saavad. Muigasin sisemiselt, no kuidas saavad teemad otsa?
Siis uuriti, et kas on tabuteemasid. Soovitus oli vältida poliitikat ja usku. Mis mind natuke kurvastas. Sest poliitika on just täpselt see teema, millest ma kohalike venelastega rääkida tahaks.
Küsiti, et kas peaks vigu parandama. Vastus rõõmustas mind: kui rääkija just ei palu, siis pigem mitte. Mõistlik on lihtsalt lause ise õigesti üle korrata. Ma ise olen siiani tänulik oma vene keele õpetajale, kes just täpselt nii toimis ja võttis sellega meilt hirmu rääkimise ees. 
Mulle meeldis programmi eestvedaja näide, et see programm on nagu kaks võõrast inimest saavad rongikupees kokku. Ja millest te seal siis ikka räägite. Mõlemale mugaval teemal. Et me pole õpetajad, vaid vabatahtlikud  suhtluskaaslased.

Mina ja meie

Kohe näha, et naised on valitsuses, juhtis mu juuksur tähelepanu. Iluteenindus jäeti lahti ja ehituspoed pandi kinni. Eelmisel Kevadel oli vastupidi.

Ma olen heli valjuse osas väga tundlik. Igal pool tekib pidevalt vaidlus, et keeratagu vaiksemaks. Ja kohe palju vaiksemaks.
Juuksuris, aga, tekkis  dilemma. Kas mina olen klient, kellel on õigus saada raha eest sobivat keskkonda.
Või olen ma külaline, kes peaks austama perenaiste reegleid. Ja peale minu oli veel inimesi. Nende jaoks oli kõik okei. Kas minu tahtmine on olulisem, kui teiste külastajate oma?
Ja lõpuks ma ju tean. Pool tunnikest hiljem harjud. Süda hakkab lööma bassirütmis ja kui tahad end  kuuldavaks teha, siis lihtsalt räägid karjudes. 

Ma ei öelnud midagi. Olen praegu ilus, aga poolkurt.

Pilt. lõunaeestlane.ee

Ja teine dilemma. Kas minu põhiseaduslik õigus suvel reisida on suurem, kui süsteemi probleemide tõttu süstimata eesliin? Kas peaks tundma end süüdi, kui samal ajal on vaktsineerimata mu juuksur, kassapidaja ja oluline kolleeg. 
Ema sai süsti alles täna. Isa õnneks varem. Nemad saavad nüüd lõpuks ometi lapselastele külla sõita ja.. ma olen kade..., aga ma tahan ju ka.

Lapiku kuu teooria

Mõned päevad tagasi, kui oli priske täiskuu, vaatan aknast välja.

- Vaata, kui ilus ümmargune kuu !

- Loomulikult ümmargune, ütleb mees. Või arvad, et kui maa on lapik, siis kuu ka?

- Muidugi, teatavasti on ju kuu juustust. Ehk siis lapikuks löödud kera ja seega lapik. 

Mees oma ärritavas tarkuses väidab, et pole olemas sellist kujundit ja mõistet, nagu lapikuks löödud kera. Et ka paberist välja lõigatud ring on silinder.

No aga kui lapikuks löödud kera on silinder, siis miks me juustkerasid keradeks kutsume ja maad lapikuks?
Ja kas elu on ka sirgetel servadel või ainult pealmisel ja alumisel kettal?

Onjut, et  teie peredes on ju ka sellised sügavmõttelised, sisukad ja intelligentsed vaidlused?

Aiandusminutid

Ma ei teagi nüüd mitu aastat mul on Click and Grow olnud. 6 aastat tagasi tegin postituse. Seega 6 aastat vähemalt.

Mulle ei meeldi kohe hommikul ärgates ere valgus. Seega olen kõik need aastad alates mingi oktoobrist sättinud CG alustama hommikul enne ärkamist ja see valgus on piisav ja silmasõbralik, et esimesed toimetused ilma laelambita ära teha.