Nõrk ja väeti naesterahvas

Ühel kaunil päeval olin üksinda kodus ja otsustasin end ületada ja koduseid töid teha. Alles me siin perega oksendasime, väike desinfitseerimine ei teeks külmutuskapile paha.

Ülemised riiulid tulid kenasti välja. Päris külmutuskapi põhjas on mul sahtel, mida katab kahekordne, poorne ja aukudega kaas-plaat. 

Vahemärkus: kallid noored, kes te seda loete ja planeerite disaineri karjääri. Palun, palun , palun, ärge mitte kunagi oma elus disainige toodet, mida te ise reaalselt ei kasuta. No näiteks, kui te olete oma elus näinud külmutuskappi ainult kinnises olekus või olete näinud ainult seda, kuidas teie ema sealt midagi välja võtab.. siis palun unustage see. Mitte keegi ei pane lahtist koorepakki sahtlisse. Ja köögivilju ei  saa planeerida alasse, kus nad ära külmuvad. Ning munad, muuseas on ümmargused- ovaalsed.. kõikidel inimestel ei ole vanade külmkappide reste alles

No ja sama kehtib ka autode kohta. Oli mul hiljuti uus Toyota. Väljast väga normaalne, nägi välja nagu auto. Aga seest... esiteks oli ta lihtsalt kole. Väga kole. Selline tunne, et sisekujundus oli võetud odava allhankena Põhja- Koreast. No ja et kole. Aga päris kindlasti pole sellel disaineril olnud lapsi, poekotte, arvutikotti, käekotti, taskurätti, päikseprille, jooki... 

nii et lepime kokku, ei disaini neid tooteid, mida ise ei kasuta, eks?

Et siis. Plaat. Silitan ja palun külmikut, sa ju ise ka tahad puhas olla? Mõtle kui rõve, kui mingid purud on pragude vahel. Ei midagi. Plaat paigast ei liigu. Sakutan, sikutan. Tõstan üles, alla... päris ära ka lõhkuda ei taha... plaati ma kätte ei saa..

Jääb siis pooleli. Otsustan teises toas telekat vaadata.

Lähen tuppa, keeran põrandalambi lülitit. Ja lamp põlema ei lähe. Lihtsalt ei lähe. Muu elekter töötab, järelikult korgid ei ole väljas. Vaatan taskulambiga pirni, see on terve. 

No telekat võib ka pimedas vaadata. Võtan puldi, et telekas sisse lülitada. Ja telekas ei hakka tööle!!! Saad aru, ma ei saa telekat tööle!!!!

Ja et mu läbikukkumine oleks täielik, siis üritan ka radika järgi panna, aga tegelikult tean juba ette, et mina seda kraani lahti keerata ei jaksa. 

Puhken lohutamatult nutma. Oh ma vaene õnnetu nõrk naine. Kui ma üksinda elaks, siis oleksin ma ju pimedas ja külmas. Ja kui ma külmikut kunagi ei puhasta , siis varsti ka näljas....

No tegelikult, ma muidugi ei nutnud.

Panin küünlad põlema. Tõmbasin teki ümber, Silitasin kassi ja kuulasin muusikat. Ja tänasin mõttes kõiki neid masinaid. Tegelikult on hea, kui sul on kodumasinatega head suhted. Sina oled nende vastu kena ja nemad vastutasuks kutsuvad sind korrale- ära rapsi, ega töö jänes pole.

Lõpuks tuli mu tark ja tugev mees koju. Lülitas sisse teleka. Selgus, et ma olen liiga kärsitu. Telekas ja digiboks tahavad natuke rohkem AEGA...ra-hu-li-kult.

Eemaldas elegantse kergusega külmikust plaadi ja keeras lahti radika kraani.

Muterdas pool tunnikest testeriga lambi kallal. Aga sellega oligi lõpp, eluvaimu sisse ei saanud ja pidime uue ostma.

No mida ma ilma meheta küll teeksin?? :)